Ava peamenüü

Kõrgõzstan

(Ümber suunatud leheküljelt Kirgiisia)

Kõrgõzstan (ka Kirgiisia)[5] on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga.

Kirgiisi Vabariik


kirgiisi Кыргыз Республикасы
(Kõrgõz Respublikasõ)
vene Кыргызская Республика[1]
(Kõrgõzskaja Respublika)
Kõrgõzstani lipp Kõrgõzstani vapp
Kõrgõzstani lipp Kõrgõzstani vapp
Kõrgõzstani asendikaart
Riigihümn Ak möngülüü aska
Pealinn Biškek
Pindala 198 500 km²
Riigikeel kirgiisi
Ametlikud keeled vene
Rahvaarv 6 201 500 (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 31,2 in/km²
President Sooronbaj Džeenbekov
Peaminister Muhhammetkalõj Abdulgazijev
Iseseisvus 31. august 1991
SKT 7,565 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 1220 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik somm (KGS)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .kg
ROK-i kood KGZ
Telefonikood 996
NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist

Riigi ametlik nimi on Kirgiisi Vabariik. Iseseisvumisest kuni 1993. aasta 5. maini oli ametlikuks nimeks Kõrgõzstani Vabariik.

AsendRedigeeri

Kõrgõzstani territoorium ümbritseb kuut eri mõõtu enklaavi, millest neli kuulub Usbekistanile ja kaks Tadžikistanile. Suurima, Usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on üle 300 ruutkilomeetri, elanikke on seal üle neljakümne tuhande. Kõrgõzstanile omakorda kuulub pisike, umbes 600 elanikuga eksklaav Usbekistanis Fergana lähistel.

Suurem osa territooriumist jääb Tian Shani mäestikusse, mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks.

Riigi lõunaosa hõlmab viljaka Fergana oru idapoolse osa.

LoodusRedigeeri

Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja. Riigi suurim järv on Õsõk-Köl ja kõrgeim tipp Hiina piiril asuv Džengiš.

AjaluguRedigeeri

Kõrgõzstani ala läks Venemaa kontrolli alla 19. sajandi teisel poolel ning liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918. aastast oli tänapäeva Kõrgõzstani ala osa Turkestani ANSVst. 1924 loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis 1925 nimetati Kirgiisi autonoomseks oblastiks. 19261936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5. detsembril 1936 loodi Kirgiisi NSV. Nõukogude ajal tõmmatud piirid ei järginud etnilise ega geograafilise sidususe loogikat.

Akajevi autoritaarne režiim kukutati tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23. juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis Bakijev kukutati. 2010. aasta juunis kiitis rahvahääletus heaks presidendivõimu kärpiva põhiseaduse.

RiikRedigeeri

HaldusjaotusRedigeeri

 
Kõrgõzstani oblastid

Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks.

Oblastid Keskalluvusega linnad
  1. Batkeni oblast
  2. Džalal-Abadi oblast
  3. Narõni oblast
  4. Oši oblast
  5. Talasi oblast
  6. Tšüj oblast
  7. Õsõk-Köli oblast
  1. Biškek

RiigikaitseRedigeeri

Rahvusvahelised suhted

Venemaa õhujõududel on sõjaväebaas Kantis, Ameerika õhujõududel Manasi lennujaamas.

SisejulgeolekRedigeeri

Kõrgõzstani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Kõrgõzstani julgeolekunõukogu, peaministri aparaadi kaitse- ja õiguskaitseasutuste osakond, riigikaitse teenistus, rahvuslik julgeolekuteenistus, Kõrgõzstani siseministeerium.

Vabaühenduse Freedom House aruandes "Freedom of the world", mis kaardistab maailma riikide demokraatia olukorda oli Kõrgõzstani indeks 37 punkti 100st, millega liigitati riik "osaliselt vaba" kategooriasse.[6]

KeelRedigeeri

Riigikeel on kirgiisi keel, vene keelel on ametliku keele staatus. Enamik pealinna elanikest räägib vene keelt emakeelena, asjaajamine käib enamasti vene keeles.

MajandusRedigeeri

Kõrgõzstan on vaene, domineeriva põllumajandussektoriga riik. 2004. aastal jäi 40% elanikest vaesuspiiri alla. 2005. aastal oli põllumajandusega hinnanguliselt hõivatud 48% tööjõust. Peamised põllumajandussaadused on puuvill, tubakas, vill ja liha, eksporditakse neist suuremas mahus vaid esimest kahte. Majandus sõltub olulisel määral kulla ekspordist.[7]

Kõrgõzstan oli esimene SRÜ riik, mis võeti Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks.[7]

SKT elaniku kohta oli 2010. aastal 2200 USA dollarit.[7]

Umbes kolmandik majanduslikult aktiivsetest elanikkonnast on suundunud töömigrandina välismaale, põhilisteks sihtriikideks on Venemaa ja Kasahstan.[8]

RahvastikRedigeeri

CIA hinnang Kõrgõzstani rahvaarvule 2011. aasta juulis on 5 587 443. Rahvastiku mediaanvanus on 25. Linnades elas 2010. aastal 35% elanikest.[7]

1999. aasta rahvaloenduse andmetel olid 64,9% riigi elanikest kirgiisid, 13,8% usbekid, 12,5% venelased, 1,1% hueid, 1% ukrainlased ja 1% uiguurid. 64,7% rääkis esimese keelena kirgiisi keelt, 13,6% usbeki keelt, 12,5% vene keelt, 1% huei keelt.[7]

Umbes 75% rahvastikust on muslimid, 20% vene õigeusku.[7]

Kirjaoskuse tase 1999. aastal oli 98,7%.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kõrgõzstanis ametlikult kasutatav nimekuju, muidu on vene keeles levinud nimekujud Киргизская Республика, Киргизия
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. Eesti Keele Instituut. Päring kohanimeandmebaasist.
  6. "Inimõigused Kõrgõzstanis".
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 CIA World Factbook
  8. Kyrgyzstan Inquiry Commission Report.

KirjandusRedigeeri

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

VälislingidRedigeeri