Džogorku Kengeš
Cogorku Keñeş või Džogorku Kengeš[1] (kirgiisi keeles Жогорку Кеңеш – 'Ülemnõukogu') on Kõrgõzstani parlament.
"Legendaarne parlament"
muudaDžogorku Kengeši esimeseks koosseisuks loetakse 1995. aastal valitud parlamenti. Džogorku Kengeši eellaseks oli Kirgiisi NSV Ülemnõukogu, mille viimane, 1989. aastal valitud 350-liikmeline 12. koosseis, tuntud ka kui "legendaarne parlament", nimetati riigi iseseisvudes samuti Džogorku Kengešiks.[2]
1990. aasta 15. septembril võttis "legendaarne parlament" vastu suveräänsusdeklaratsiooni, 31. augustil 1991 iseseisvusdeklaratsiooni, 1993. aasta 5. mail Kirgiisi Vabariigi esimese põhiseaduse. Koosseis saadeti sisuliselt laiali 1994. aasta sügisel, pärast seda kui hakkas uurima president Askar Akajevi rolli riigi kullaga kauplemises.[2]
Parlamendi esimeseks koosseisuks loetakse 1995. aastal valitut.
Viies koosseis
muudaViies koosseis valiti 2010. aastal pärast president Bakijevi kukutamist 120-liikmelisena. Varem oli liikmete arvuks 90.
2010. aastal valitud parlamendi koosseisu pääsesid järgmised parteid:
- Ata Džurt – 28 kohta;
- Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei – 26 kohta;
- Ar-Namõs – 25 kohta;
- Respublika – 23 kohta;
- Ata Meken – 18 kohta.
Valitsuskoalitsiooni moodustasid detsembris Respublika, Ata Džurt ja sotsiaaldemokraadid. Parlamendi esimees (toraga) Ahmatbek Keldibekov (Ata Džurt).
2011. kevadeks ei saanud valitsuskoalitsioon enam vastuolude tõttu Ata Džurtiga arvestada 61 häälega. 14. aprillil teatasid 10 Ar-Namõsi saadikut koalitsiooniga ühinemisest. Ar-Namõsi juht Feliks Kulov asus seejärel sotsiaaldemokraatide juhiga läbi rääkima Ar-Namõsi liitumise üle, kuid Ata-Džurti ja Respublika vastuseisu tõttu jäid läbirääkimised katki ja Ar-Namõsi fraktsioon püüdis Kulovi tagandada. Viimane tagandamist ei aktsepteerinud ja fraktsioon lõhenes.
Parlamendi istungeil on kujunenud tavaks, et fraktsiooni saadikud hääletavad puuduvate fraktsioonikaaslaste eest. Parlamendi esimees leiab, et neil on täielik õigus seda teha.[3]
Kuues koosseis
muuda2015. aastal valitud parlamendi koosseisu pääsesid järgmised parteid:
- Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei – 38 kohta
- Ata Džurt – 28
- Kõrgõzstan – 18
- Onuguu-Progress – 13
- Bir Bol –12
- Ata Meken – 11
Valimiskünnis oli 7% ja lisaks 0,7% igas oblastis.