Ava peamenüü

2010. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised

Kõrgõzstani 2010. aasta parlamendivalimised peeti 10. oktoobril. Valimistel osales 29 parteinimekirja.

Valimised peeti 2007. aastal vastu võetud valimisseaduse alusel. Kehtis topeltkünnis: Kõrgõzstani Ülemnõukokku pääsemiseks pidid parteid koguma vähemalt 5% valimisnimekirjadesse kantute häältest ning vähemalt 0,5% valimisnimekirjadesse kantute häältest igas regioonis.

ValimistulemusRedigeeri

Esialgsete tulemuste põhjal pääses Ülemnõukokku 5 parteid: Ata-Džurt (8,89% valimisnimekirjadesse kantute häältest), Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei (8,04%), Ar-Namõs (7,74%), Respublika (7,24%) ja Ata Meken (5,6%). Napilt 5-protsendilise valimiskünnise alla jäi Bütün Kõrgõzstan ('Ühtne Kõrgõzstan'), mis süüdistas Keskvalimiskomisjoni valijanimekirjadesse kantute arvu kunstlikus suurendamises. Solidaarsust Butun Kõrgõzstaniga kuulutas üle künnise pääsenutest Ar-Namõs.

Keskvalimiskomisjoni esimehe Akõlbek Sarijevi sõnul ei muutunud valijate arv mitte selle pärast, et valimiskomisjonis numbreid suuremaks kirjutatakse, vaid seetõttu, et valijate üle peetakse arvet kahe nimekirja – põhilise ning lisanimekirja, alusel. Lisanimekirja alusel hääletas aga 198 000 inimest ja selle võrra kerkis viie protsendi künnis.[1]

Lõplikud valimistulemused kuulutas keskvalimiskomisjon välja 1. novembril. Parlamenti pääsesid:

Väljajääjate tulemused:

Parlamenti mitte pääsenud parteid said kokku 19% valimisnimekirjadesse kantute häältest. Nimekirjadesse kantute üldarvuks kinnitati 3 036 703, neist 2 837 989 kuulusid valimiste eel arvele võetute hulka.

Keskvalimiskomisjoni andmetel osales valimistel 1 679 538 valijat, valimisaktiivsus oli 55,9%.

Valimistulemused mitmetes piiritagustes valimispunktides tunnistati tühiseks.[2]

Valitsuse moodustamineRedigeeri

President Roza Otunbajeva tegi valitsuse moodustamise ülesandeks sotsiaaldemokraatidele. 30. novembril teatati, et sotsiaaldemokraadid, Respublika ja Ata Meken on jõudnud valitsuse moodustamises kokkuleppele.[3]

Kaks päeva hiljem kukkus aga napilt läbi Ata Mekeni juhi Ömürbek Tekebajevi kinnitamine parlamendi esimeheks. President andis seejärel koalitsiooni moodustamise ülesande üle Respublika juhile Ömürbek Babanovile.

17. detsembril kogunenud parlament kiitis heaks sotsiaaldemokraatide, Respublika ja Ata Džurti valitsuskoalitsiooni. Kokkulepe annab peaministri ametikoha sotsiaaldemokraatide juhile Almazbek Atambajevile, parlamendi esimehe koha Ata Džurti kuuluvale Ahmatbek Keldibekovile. Babanovist sai asepeminister.[4]

ViitedRedigeeri