Kasutaja:V6it/Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer
	Arthur Schopenhauer
Sündinud	22. veebruar 1788 (Danzig)
Surnud	21. september 1860 (72-aastaselt) (Frankfurt am Main)
Piirkond	Lääne filosoofid
Ajastu	19. sajandi filosoofid
Koolkond	kantiaanlus, idealism
Valdkonnad	metafüüsika, esteetika, fenomenoloogia, moraal, psühholoogia
Tähelepanuväärsed ideed	tahe, pessimism
	Mõjutajad Platon, Kant, upanišadid, Goethe
	Tema mõjutas Samuel Beckett, Henri Bergson, Jorge Luis Borges, Luitzen Egbertus Jan Brouwer, Jacob Burckhardt, Albert Einstein, Mihai Eminescu, Sigmund Freud, Knut Hamsun, Eduard von Hartmann, Hermann Hesse, Max Horkheimer, Michel Houellebecq, Joris-Karl Huysmans, Johannes Itten, Carl Jung, Jules Laforgue, Suzanne Langer, Thomas Mann, Guy de Maupassant, Friedrich Nietzsche, Karl Popper, Marcel Proust, Gilbert Ryle, George Santayana, Jean-Paul Sartre, Erwin Schrödinger, Lev Tolstoi, Hans Vaihinger, Vivekananda, Richard Wagner, Otto Weininger, Ludwig Wittgenstein
Autogramm

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata. Milles samuti kirjeldab, et meile teada olev maailm on tõesti väga halb koht, täis ebaõiglusi, haigusi, väljapressimisi, kannatusi ja õelusi.

Heinrich Floris Schopenhauer ja Johanna olid tema vanemad. Schopenhauerite pere kolis Hamburgi 1793. aastal, Kui Arthur oli kõigest viie aastane. Kolimise otsus võeti vastu, kui pereisa leidis, et Danzig on elakõlbulik pärast Austria pärilussõda. Samuti elas Arthur kaks aastat Prantsusmaal, mis aitas tal Prantsuse keele ära õppida. Arthuri isa soovis, et temast tuleks kaupmees, kuid Arthur oli huvitatud teadlaseks saamisest. Heinrich andis Arthurile võimaluse, kas reisib koos perega mööda euroopat ringi, ning pärast mida hakata samuti kaupmeheks, või minna Gümnaasiumi, mis valmistaks teda ette Ülikooliks. Ta valis esimese variandi ja reisis mööda ilma ringi, ning nägi oma silmaga vaesete kannatusi, mis aitas kujundada Arthuri filosoofilist pessimismi. Aastal 1805, kui Arthur oli 17-aastane, suri ta isa ära (arvatakse enesetappu), Schopenhauer võttis üle nende pereäri, mis tegi temast rikka mehe üleöö. Ta ema otsustas kolida Weimari, et seal oma kirjaniku karjääri kallal töötada. Aasta hiljem läksid Arthur ja tema õde emale järgi Weimari. 1821 aastal armus ta 19-aastasesse ooper lauljasse Caroline Wilhelmine Richter, ning nad olid suhtes mitmeid aastaid. Samuti said nad vallaslapse, kes suri samal aastal. Carolina avaldas korduvalt soovi abielluda, kuid Arthur ei soovinud abielluda. 1831 aastal, olles ise 43, näitas ta huvi üles endast palju noorema tütarlapse vastu, kes oli 17-aastane Flora Weiss, kes keeldus Arthuriga suhtesse astuda.

Schopenhauer oli seisukohal, et Vana-India targad tundsid tõde, ning oli üleüldiselt huvitatud hinduismist ja budismist. Ka tema lahendus maailmas valitsevale kannatusele oli sarnane hinduistlike ja budistlike mõtlejate omaga. Ta pooldas Kanti transtsendentaalset idealismi ning oli vaadetelt ateist, tunnustades siiski kristlike filosoofide tööd. Schopenhauer arendas ateistlikku metafüüsikat ja filosoofilist pessimismi. Schopenhaueri filosoofia erines teistest Saksamaa idealistide filosoofiast paljudes aspektides. Näiteks, esmakordsele Schopenhaueri lugejale on tuttav sarnasus selgete selgituste ja tema proosade elegantsusega. Enamjaolt olid Schopenhaueri poliitilised vaated liberalistlikud, kuid ta oli tugevalt vastu enesetappudele ja homoseksuaalidele.

Tema suurimad mõjutajad olid Immanuel Kant, Gottlob Ernst Schulze ja Platon. Kuigi oma eluajal ei suutnud Schopenhauer märkimisväärset tähelepanu tõmmata, on ta mõjutanud paljusid hilisemaid mõtlejaid, nende seas Friedrich Nietzschet, Richard Wagnerit, Otto Weiningeri, Ludwig Wittgensteini, Erwin Schrödingeri, Albert Einsteini, Sigmund Freudi, Otto Ranki, Carl Jungi, Joseph Campbelli, Lev Tolstoid ja Thomas Manni.

Surm muuda

Aastal 1860 21 September Arthur Schopenhauer suri hingamispuudulikkusse oma kodus diivanil. Surma hetkel oli Schopenhauer 72 aastane.

Teosed eesti keeles muuda

"Elutarkus". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Leo Anvelt. EKS, Tartu 1940, 278 lk; 2. trükk: kirjastus Kupar, Tallinn 1994; 3. trükk: kirjastus Olion, Tallinn 2007; ISBN 9789985665206; 4. trükk: sari Südametarkuse klassika, uustrüki saatesõna Einar Laigna, kirjastus Pilgrim, Tallinn 2014; ISBN 9789949529438
"Koomilise teooriast". Tõlkinud Mati Sirkel – Looming 1992, nr 12, lk 1666–1675; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
"Parerga ja Paralipomena" (peatükid XXVII, XXIX, XXX). Saksa keelest tõlkinud Krista Läänemets – Vikerkaar 1993, nr 6, lk 5–16; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
"Naistest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg, toimetanud Helju Vals. Kirjastus Mõte, Tartu 2001, 16 lk; ISBN 998578233X; 2. trükk: kirjastus Zeus, Tartu 2003; ISBN 9985926153
"Kunstidest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg. Kirjastus Mõte, Tartu 2002, 115 lk; ISBN 9985783158
Arthur Schopenhauer, "Elutarkus". Tõlkinud Leo Anvelt. Pilgrim, Tallinn 2014, 325 lk; ISBN 9789949529438

Kirjandus muuda

Raamatud muuda

Michael Tanner, "Schopenhauer". Tõlkinud Lauri Vahtre. Varrak, Tallinn 2000, 56 lk; ISBN 9985303687
Robert Zimmer, "Arthur Schopenhauer. Filosoof ja maailmakodanik". Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen. Olion, Tallinn 2012, 254 lk; ISBN 9789985666814
Arthur Schopenhauer, "Essays and aphorisms". Saksa keelest tõlkinud inglise keelde R. J. Hollingdale. Penguin Books Ltd, London 1976, 256 lk, ISBN 9780140442274

Artiklid, ülevaated muuda

Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost" IV-V. EKS, Tartu 1938 (IV osa: "Pessimism ja positivism: Schopenhauer ja Spencer"); 2. trükk ühes köites: "Lood filosoofia ajaloost", Olion 1998; ISBN 9985661036
Albert Schweitzer, "Kultuur ja eetika", ER, Tallinn 1984, lk 202–214 (peatükk "Schopenhauer ja Nietzsche")
Mihhail Gofheisen ja Svetlana Kuljus, "Vene schopenhauerlus. Esimene laine" – Vikerkaar 1986, nr 6
Madis Kõiv, "Schopenhauerlikud anamneesid" – Vikerkaar 1993, nr 6, 7, 8 ja M. Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005
Aivar Kull, "Schopenhauer, egotsentriline altruist" (raamatu "Elutarkus" arvustus) – Kultuurileht 16. september 1994 ja raamatus: A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 88–90
Aivar Kull, "Arukas pessimism on kõige parem maailmavaade" (raamatu "Elutarkus" arvustus) - Hommikuleht 19. oktoober 1994
Priit Uring, "Vananeva suurvaimu poissmehetarkus" (raamatu "Elutarkus" arvustus) – Eesti Aeg 21. juuni 1995, lk 12
Gunter Scholtz, "Schopenhauer ja ajalugu". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Mart Kivimäe – Looming 1999, nr 4, lk 592–609
"20. sajandi mõttevoolud", Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 41–61, autor Alvar Loog
Einar Laigna, "Arthur Schopenhauer: isik, aeg ja filosoofia" – järelsõna Schopenhaueri "Elutarkuse" uustrükile, Tallinn 2014, lk 281–318

Vaata ka muuda

Hans Vaihinger