Einar Laigna

Eesti vaimulik ja ohvitser

Einar Laigna (sündinud 8. juulil 1937 Tallinnas) on Eesti endine vaimulik ja ohvitser.

Einar Laigna
Sündinud 8. juuli 1937 (86-aastane)
Tallinn
Teenistus 19911994 Kaitseliit
19942005 Eesti Kaitsevägi
Auaste kolonelleitnant
Autasud Kotkaristi teenetemärgi IV klass

Elukäik muuda

Ta õppis Nõmmel 27. mittetäielikus keskkoolis ja lõpetas 1957. aastal Tallinna Polütehnikumi. Ta töötas metallitöölisena ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.

Aastal 1965 astus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Ordineeriti 22. juunil 1967 aseõpetajaks ning määrati teenima EELK Varbla Urbanuse kogudust, EELK Karuse Margareeta kogudust ja EELK Hanila Pauluse kogudust. Aastal 1970 andis ta Hanila Pauluse koguduse võtmed kohalikku külanõukogusse ja sellega sulges EELK Hanila Pauluse kiriku. EELK Varbla Urbanuse kogudust ja EELK Karuse Margareeta kogudust teenis ta kuni aastani 1972.

Aastal 1972 lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi. Ta oli 19731979 EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja ning 19811983 EELK Ambla Maarja koguduse ja EELK Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja.

Aastatel 19781980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 31. detsembril 1980 pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks[1] ja oli 5 aastat misjonär Armeenia NSV-s.

Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 (hiljem lahkus kolleegiumist). Ta õpetas seal keskaja ajalugu. Ta on õpetanud kultuurilugu Tallinna Pedagoogikaülikoolis (hiljem Tallinna Ülikoolis) ja EBSis.

1992. aastal õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.

Ta on esinenud ka üksikloengutega (nt Tallinna Rahvaülikoolis loengutega "Manipulatsioon ja psühholoogiline sõda" ja Tallinna Mustpeade Majas) ning arvukates raadiosaadetes. 2006./2007. aasta hooajal oli tal Tartu Pereraadios saatesari "Olemine ja olemasolemine". See saade on aastast 2009 tänaseni Pereraadio eetris.[2]

Portaalis Objektiiv.ee on tal aastast 2017 oma videoloengute saade.[3]

Sõjaväelasena muuda

Aastatel 19911994 töötas ta Kaitseliidus.

Aastatel 19941997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Seejärel asus ta tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina, kellena töötas 1. novembrini 2005.

Peainspektori ametis tehti talle 2001. aastal toimunud pildiskandaali ajal ülesandeks uurida Edgar Savisaare pildi tulistamist 1999. aastal Meegomäe lahingukoolis[4].

Aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.

Einar Laigna on Eesti Eruohvitseride Kogu esimees ja oktoobrist 2013 juhib Noorte Kotkaste Tallinna malevas 21. kooli rühma.

Poliitikuna muuda

Einar Laigna kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Roheliste nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.

2007–2012 oli Einar Laigna Eestimaa Rahvaliidu liige. 2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Harju- ja Raplamaal, kogus seal 43 häält ega osutunud valituks.[5]

Alates 2012. aastast kuulub ta Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.

Vaated muuda

Einar Laigna järgi on religioon harmoniseerumine universumi korraga, mis pärineb universumivälisest allikast. Kultuur põhineb religioonil.

Kultuuri mõisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul. Rahva hulgas säilitab seda kõige paremini rituaal. Traditsioon põhineb esivanemate autoriteedil, mitte ratsionaalsetel seletustel.

Arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakäigule. Kõrgkultuur fikseerub lõplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse, mis väljendavad tõde. Selle poliitiline väljendus on monarhia. Euroopa kultuuri kõrgaeg oli 13. sajand.

Korra ja kultuuri kaitsmiseks on vältimatu segadusekolded vägivallaga lämmatada. Seetõttu on rahva kaitsetahe kultuuri säilimiseks hädavajalik.

Kultuuri peab kehastama tugev riik ehk impeerium. Niisugune impeerium sünnib Euroopa Liidust, kuid see laguneb, kuna on ehitatud valele alusele.

Inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule, mis kogu rahvast ühendab. Eestlastel see puudub.

Laigna ülalnimetatud vaadete pärast on tema vastu ja demokraatia nimel välja astunud Ain Kaalep.

Looming muuda

Mälestused muuda

  • Einar Laigna. "In manibus portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu". Üksühene, Tallinn 2017

Luuletusi muuda

  • "Öö laulud. Luuletusi aastaist 1964–1972". – Tallinn: Magellani pilved. Eesti Humanitaarinstituudi Ajakiri, 1/1993. Lk 39–43
  • Einar Laigna-Mühlenbach. "Imede aed". – Tallinn: Logos, 2007. 112 lk; luuletusi alates 1960. aastate keskpaigast – ISBN 9949402670

Artikleid muuda

Sõnavõtte muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Einar Laigna oli 1960. aastatel Eesti esimene kulturist, kes treenis välismaiste treeningumeetodite järgi.

Einar Laigna valmistab mõõku oma koduses töökojas Pääskülas. Tema valmistatud mõõku on kingitud väljapaistvatele sõjaväelastele, samuti organisatsioonidele ja asutustele (näiteks viitseadmiral Tarmo Kõuts, major Benno Leesik, Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja veteranide klubi Wiking). Juunis 2006 esitleti (osalt tema enda valmistatud) mõõku ja teraskiivreid tema kollektsioonist näitusel Mauritiuse Instituudi ruumides.

Mitu aastat puhkas ta regulaarselt benediktlaste kloostris.

Viited muuda

  1. Einar Laigna. "In manibus portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu". Üksühene, Tallinn 2017. Lk 155
  2. http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=92%3Aolemine-ja-olemasolemine&catid=21%3Aarhiiv&Itemid=11
  3. http://objektiiv.ee/author/laigna/
  4. Tarmo Michelson ""Mart Laar vassis ja valetas"" Õhtuleht, 10. veebruar 2001
  5. Vabariigi Valimiskomisjon (4.03.2007). "4.03.2007 Riigikogu valimiste valimistulemus. Valimisringkond nr 4". Vaadatud 16.07.2019.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda