William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.

Will Durant (1967)

Tema populaarne ülevaade "Lood filosoofia ajaloost" (The Story of Philosophy, 1926) osutus sedavõrd menukaks, et tagas autorile materiaalse kindlustatuse kogu eluks.

Durant sai varakult (aastal 1917) doktorikraadi ja abiellus 1913 oma õpilase Ida (Chaya) Kaufmanniga (hilisem nimi Ariel Durant, 18981981), kes edaspidi osales kõigi tema teoste kirjutamises. Neil sündis tütar Ethel ja oli ka lapsendatud poeg Louis.

Will ja Ariel Durant sooritasid mitu pikka ümbermaailmareisi. Koos kirjutati monumentaalne 11-köiteline "Tsivilisatsiooni ajalugu" (The Story of Civilization, 193575). Teose 10. köide "Rousseau ja revolutsioon" (Rousseau and Revolution) sai 1968 Pulitzeri preemia. Aastal 1977 andis Gerald Ford neile Presidendi Vabadusmedali (Presidential Medal of Freedom).

Nende viimaseks ühistööks jäi "Kahekordne autobiograafia" (A Dual Autobiography, 1977). Will Durant suri 7. novembril 1981, kaks nädalat pärast oma abikaasat.

Eesti keeles on teost "Lood filosoofia ajaloost" ulatuslikult kasutanud ja refereerinud Teodor Künnapas oma raamatus "Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost" (Lund 1966 ja Tallinn 1992).[1]

Tunnustus

muuda

Tsivilisatsiooni ajalugu

muuda
  • Durant, Will (1935) Our Oriental Heritage. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will (1939) The Life of Greece. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will (1944) Caesar and Christ. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will (1950) The Age of Faith. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will (1953) The Renaissance. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will (1957) The Reformation. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will, & Durant, Ariel (1961) The Age of Reason Begins. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will, & Durant, Ariel (1963) The Age of Louis XIV. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will, & Durant, Ariel (1965) The Age of Voltaire. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will, & Durant, Ariel (1967) Rousseau and Revolution. New York: Simon and Schuster
  • Durant, Will, & Durant, Ariel (1975) The Age of Napoleon. New York: Simon and Schuster

Teosed eesti keeles

muuda
  • "Lood filosoofia ajaloost I, Vana-Kreeka: Sokrates, Platon, Aristoteles" (Story of Philosophy). Inglise keelest tõlkinud Leo Anvelt, redigeerinud Alfred Koort. Sari Elav teadus, nr 56. EKS, Tartu 1936, 112 lk
  • "Lood filosoofia ajaloost II, Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61. EKS, Tartu 1937, 112 lk
  • "Lood filosoofia ajaloost III, Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 65. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, 112 lk
  • "Lood filosoofia ajaloost IV-V". IV osa: "Pessimism ja positivism: Schopenhauer ja Spencer"; V osa: "Irratsionalismi uuestisünd: Nietzsche, Bergson ja kaasaegsed filosoofid". Tõlkinud Aira Kaal ja Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 82/83. EKS, Tartu 1938, 208 lk
  • "Lood filosoofia ajaloost" (kõik 5 osa ühes köites). Teine trükk. Olion, Tallinn 1998, 408 lk
  • "Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" (Heroes of History. A Brief History of Civilization from Ancient Times to the Dawn of the Modern Age). Inglise keelest tõlkinud Rein Turu; eessõna: John Little. Varrak, Tallinn 2003, 360 lk

Viited

muuda
  1. Aivar Kull, "Filosoofia ajaloo võimalikkusest Eesti Vabariigis" – Sirp 28. mai 1993; Marek Tamm, "Kui Platon kirjutas vene keeles…" – Eesti Ekspress 10. juuli 1998 (alumine artikkel)

Kirjandus

muuda
  • Enn Mälgand, Will Durant. "Ajaloo suurkujud" – Eesti Ekspress/Areen 11. september 2003, lk B8
  • Sille Maksimov, "Ajalugu kokkusurutud kujul" ("Ajaloo suurkujud") – Nädaline 8. november 2003, lk 13

Välislingid

muuda