Jaanuar 1940

Siin on loetletud sündmusi jaanuaris 1940.

Kuupäevata

• Saksa insener Konrad Zuse lõi arvuti Z2 (teistel andmetel toimus see 1939).
• Koomiksiantoloogias "Flash Comics" nr 1 avaldati esimesed koomiksid "Flash", "Hawkman" ja "Johnny Thunder & Thunderbolt".
• Frank Sinatra liitus Tommy Dorsey orkestriga.
• USA-s pidas FCC avalikke kuulamisi televisiooni asjus.
• Pariisi rühm (Frédéric Joliot-Curie näitas, et raske vesi on ideaalne aeglusti.
• Rootsi valitsus nägi ette 23,5 miljonit Rootsi krooni kindlustuste (Skåne liin ehk Per Albini liin) rajamiseks Skåne randa.
• Poolakad jõudsid Süüriasse ja liitusid Prantsuse armeega Poola Karpaadi brigaadina.

1. jaanuar 1940

• Talvesõjas piirasid Soome väed ümber ja hävitasid Nõukogude Liidu 44. motoriseeritud diviisi, mis oli 25. novembril 1939 proovinud 163. diviisi juurde läbi tungida. Nõukogude poolel langes 17 500 sõdurit ja 1300 võeti vangi; Soome poolel langes 900 ja sai haavata 1770 sõdurit.
• Suurbritannias kuulutati välja üldmobilisatsioon.
• Šveitsi liidupresidendiks sai teist korda Marcel Pilet-Golaz.
• Saksamaal jõustus üliõpilaste teenistuskohustus (Studentische Dienstpflicht). See oli kohustuslik sõjamajanduslik teenistus esimesel kolmel semestril.
• Nõukogude Liit kutsus Nõukogude-vastaste demonstratsioonide tõttu Roomas tagasi oma konsuli Itaalias.
• Prantsuse armee ülemjuhataja Maurice Gamelin pöördus oma sõprade poole: "Minu abikaasa on liiga hõivatud, et teile ise vastata, ja teeb teile ülesandeks tänada end oma heade soovide eest."
• Rootsis sai Karlskroga linnaks.

2. jaanuar 1940

• Talvesõjas alustas Punaarmee üldpealetungi Karjala maakitsusel.
• Rootsis esilinastus film "Hea võlur Ozist".

3. jaanuar 1940

• Patrulltegevus Prantsuse-Saksa rindel oli päeva jooksul ja eriti hommikul intensiivne peaaegu kõigis sektorites Reinilt Moselini. Saarist lääne pool tungis üks Prantsuse patrull 2–3 km sügavusele Saksa liinide taga. Leidis aset tulevahetus Saksa patrullidega ja toodi kaasa vange. Vogeesides oli väikesel Prantsuse patrullil tulevahetus kahe Saksa rühmaga, kus oli kokku 100 meest. Sakslased taganesid. Prantsuse lennuväe luureüksused tegid neli luureretke 300–400 km sügavusele Saksa territooriumile. Saksa lennukid lendasid sügavale Prantsuse territooriumile peaaegu Pariisini. Osa neist sattus tagasiteel Belgia kohale. Prantsuse hävituslennukid tulistasid alla ühe Dornier' ja ühe Messerschmitti tüüpi lennuki. Sakslased tulistasid alla Blendheim-tüüpi Briti lennuki.
• Prahas arreteeriti sõltumatuid ajakirjanikke ja endisi Tšehhoslovakkia ohvitsere.
• Talvesõjas viskasid Soome lennukid Leningradi üle 3 miljoni lendlehe.
• Endine Briti saatkonna nõunik Moskvas Gordon Bereker, kes oli viibinud Saksa ristleja poolt kinni võetud ja Swinemündesser viidud Tallinnast Stockholmi teel olnud Eesti laeva Estonia pardal, saabus Stockholmist Perthi lennujaama ja sõitis Londonisse.
• ASK käsipallimeeskond sõitis varahommikul Kaunasesse kahele võistlusele.
• Põdrala vallavolikogu koosolekul nurjus uue vallavalitsuse moodustamine, sest hääled jagunesid kahe vallavanemakandidaadi vahel võrdselt.

4. jaanuar 1940

• Saksamaa sõjamajanduse juhiks sai Hermann Göring.
• Pärast lõunat tulistasid liitlased Schneeburgi kindlusi Hapachi vaksali lähedal ja Milchenist ida pool. Forbachi ümbruses oli elavam liitlaste luurevägede tegevus.
• Iirimaa parlament andis Eamon de Valerale täisvolitused terrorismiga võitlemiseks.
• Prantsuse-Poola lepinguga loodi ametlikult Poola armee Prantsusmaal.
• Vastavalt Nõukogude Liidu ja Jaapani kokkuleppele 31. detsembrist 1939 andis Jaapani esindaja Nõukogude saadikule Tōkyōs Smetaninile üle 809 565 Mandžukuo viimase osamaksu Ida-Hiina raudtee eest.
• Rootsi aurik Svartö vajus pärast plahvatust Inglismaa idarannikul põhja.
• New Yorgis esilinastus John Fordi film "Vihakobarad".
• Itaalia põhjaosas oli lumesadu. Milano oli paksu lumikatte all.

5. jaanuar 1940

• Talvesõjas piirasid Soome väed Laadogast põhja pool ümber Punaarmee 18. diviisi.
• Briti lennukid tegid öösel luurelende Loode-Saksamaa kohal ja parull-lende Saksa baaside kohal Helgolandi lahes.
• Suurbritannia sõjaminister Leslie Hore-Belisha astus lahkarvamuste tõttu sõjaväe juhtkonnaga tagasi.
• Ungari välisminister krahv István Csáky saabus Veneetsiasse.
• USA Föderaalsele Kommunikatsioonikomisjonile (FCC) demonstreeriti esmakordselt FM-raadiot.
• Sada tuhat inimest 400 Rootsi ettevõttes töötasid ja annetasid sissetuleku Soomet abistavale organisatsioonile Finlandshjälpen.
• Åres avati Rootsi esimene suusatõstuk.
• Seoses tõsiste mässudega Bombayst kagu pool aprillis 1939 mõisteti 12 isikut surma, 2 eluaegsele maalt väljasaatmisele ja 40 vangi.
• Hommikupoole algas Kaunases Tautininkai esindajate kahepäevane kongress. President Antanas Smetona esines programmilise kõnega.
• Tallinnas Estonia saalis algas Eesti skautide maleva juhtide ja skaudisõprade üleriigiline 13. aastakoosolek ligi 600 skaudijuhi osavõtul. Esines peaminister Jüri Uluots.
• Kell 14 kohtusid Tallinna volikogu rühmade esindajad Tallinna ülemlinnapea Aleksander Tõnissoniga läbirääkimisteks linnavalitsuse moodustamiseks. Tõnisson avaldas soovi, et linnavalitsusse kuuluksid kõigi rühmade esindajad, ja sõitis seejärel Tartusse.

6. jaanuar 1940

• Soome leitnant Jorma Sarvanto hävitas Talvesõjas ühe lennuga kuus Nõukogude pommitajat Tupolev DB-3.
• Poznańis toimus massiline hukkamine.
• Hollandi delegatsioon, mis pidas Briti võimudega läbirääkimisi sõjast tingitud kaubanduslike küsimuste üle, pöördus öösel pärast jõuluvaheaega Londonisse tagasi.

7. jaanuar 1940

• Talvesõjas lõppes Suomussalmi lahing Soome poole võiduga.
• Talvesõjas sai Semjon Timošenko kõigi Nõukogude vägede komandöriks.

8. jaanuar 1940

• Talvesõjas peatas Soome armee Punaarmee pealetungi. Suomissalmi lahingus löödi puruks Punaarmee 44. löögidiviis.
• Suurbritannias hakati toitu (sealhulgas võid, suhkrut ja liha) normeerima.
• Rootsi parlament kiitis heaks sõjaaja sunnimeetmete võtmise.
• Umbes pool Londonist evakueeritud lastest pöördus tagasi.
• Esimese kiiruisutamisvõistluse "Noorder Rondritten" võitis Gerrit Duiker Groningenist.

9. jaanuar 1940

• SS-i väed kandsid Heinrich Himmlerile ette, et nad on Poola psühhiaatriahaiglates likvideerinud 4000 ravimatut patsienti.

10. jaanuar 1940

• Saksamaa Luftwaffe kullerilennuk, mille pardal olid major Hönmanns ja major Reinberger, kaldus teel Münsterist Kölni kursist kõrvale ning tegi Belgias Maasmecheleni vallas Vuchtis hädamaandumise, mistõttu osa Saksamaa operatsiooni Fall Gelb plaanidest (pealetungiplaanidest läänerindel) langes belglaste kätte ja sai liitlastele teatavaks.
• Kemisse viidi Rootsi lennuväeüksus.
• Türgis Anatoolias oli tugev, tuhandete ohvritega maavärin. Erzigiani piirkonnas olid pärast tõukeid suured üleujutused.

11. jaanuar 1940

• Prantsusmaal hakati liha normeerima.
• Kreekas Thessaloníkis oli suur tulekahju tubakalaos.

12. jaanuar 1940

• Talvesõjas pommitas üle 400 Nõukogude lennuki Lõuna-Soomet.

13. jaanuar 1940

• Belgias kuulutati välja üldmobilisatsioon seoses liitlaste kätte langenud Saksa rünnakuplaanidega (Schliffeni plaan).
• Prantsusmaa ja Hispaania kirjutasid alla kaubandusleppele.
• New Yorgis tuli lavale Sergei Prokofjevi ballett "Petja ja hunt" Adolph Bolmi koreograafiaga.

14. jaanuar 1940

• Ettevõte Atchison, Topeka and Santa Fe Railway lõpetas reisirongi Navajo kasutamise San Francisco – Los Angelese – Chicago liinil.

15. jaanuar 1940

• Talvesõjas pommitasid Nõukogude väed intensiivselt Soome positsioone Summa all.
• Belgia keeldus lubamast Briti ja Prantsuse vägedel läbida oma territooriumi.
• Prantsusmaal seati sisse toidutalongid.
• Rootsis kehtestati piltpostkaartidele teatud tsensuur.
• Ungaris anti üle Solti ja Dunaföldvári vaheline raudteeliin.

16. jaanuar 1940

• Rootsi Haparandasse saabus esimene laps-sõjapõgenik Soomest.

17. jaanuar 1940

• Talvesõjas kaotas Punaarmee lahingu Salla all ning taganes 19 km.
• Rootsi kinnitas oma neutraliteeti teises maailmasõjas.
• Bletchley Parki krüptograafidel õnnestus esimest korda dešifreerida ja lugeda. See sai võimalikuks Wehrmachti ja Luftwaffe vigade tõttu Enigma kasutamisel.
• Prantsusmaa parlament võttis mandaadi kõigilt kommunistidest saadikutelt, kes polnud Kolmandast Internatsionaalist lahti ütelnud.
• Lääne-Euroopas oli külmalaine. Thames külmus esimest korda poole sajandi jooksul.

19. jaanuar 1940

• Taani ja Norra kinnitasid oma neutraliteeti Teises maailmasõjas.
• Talvesõjas Salla all toimunud lahingus lõi Punaarmee tagasi Soome armee vasturünnakud.
• Suurbritannia ja Prantsusmaa kavandasid õhuoperatsiooni Soome toetuseks Nõukogude Liidu vastu.

20. jaanuar 1940

• Talvesõjas algas Teine Taipale lahing.
• Londonis kutsus Winston Churchill mitmeid neutraalseid Euroopa riike üles ühinema liitlastega ning mõistis hukka Nõukogude Liidu sissetungi Soomesse.
• Leedu president Antanas Smetona määras sõjaväe ülemjuhatajaks kindral Vincas Vitkauskase.

21. jaanuar 1940

• Vatikanis mõistis paavst hukka Poola okupeerimise Saksamaa poolt.
• Tšortkivis leidis aset poola lütseumiõpilaste mäss Nõukogude Liidu vastu. 600 inimest arreteeriti. Osa neist, sealhulgas õpilastest, lasti kohapeal maha.

22. jaanuar 1940

• Soome teatas võõrväeosade loomisest võitluseks Talvesõjas.

23. jaanuar 1940

• Prantsusmaa ja Suurbritannia merevägi teatas, et nad ründavad iga ettejäävat Saksa laeva.
• Pariisis valiti helilooja Ignacy Jan Paderewski Poola eksiilvalitsuse juhiks.
• Saksamaa juutidel keelati naha ja kingade omandamine.

24. jaanuar 1940

• Kolmanda Riigi marssal Hermann Göring tegi Reinhard Heydrichile ülesandeks "juudiküsimuse lahendamine evakuatsiooni ning sundemigratsiooni abil".

25. jaanuar 1940

• Kanada parlament saadeti laiali, sest ta polnud nõus sõjaks valmistumisega. Valimised määrati 26. märtsile.

26. jaanuar 1940

• USA ütles üles Jaapaniga 1911 sõlmitud kaubandus- ja navigatsioonilepingu. Jaapan importis USA-st 90% oma rauavajadusest ja 91% oma tarbitavast vasest.
• Poola juutidel keelati raudtee kasutamine.
• Lõppes sakslaste ümberasustamine Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladelt Saksamaale.
• Rootsis asutati Statens informationsstyrelse, mille ülesanne oli muu hulgas teha järelevalvet rootsikeelsete raamatute, ajakirjanduse, raadiosaadete ja filmide üle.
• Austraalias Brisbane'is registreeriti soojarekord 43,2 kraadi.

27. jaanuar 1940

• Saksamaa valitsus nõudis vähemalt kindralkubermangult vähemalt miljon töölist sõjamajanduse tarbeks.
• Pariisis teatas Poola eksiilvalitsus, et Saksamaa on hävitanud üle 18 000 Poola kodaniku.
• Massachusettsis lõpetati liiklus kitsarööpmelisel raudteel Boston, Revere Beach and Lynn Railroad.
• Walesis oli jäidet tekitav rajuvihm, mis paljudes kohtades kiskus alla telefoni- ja telegraafiliinid.
• Nõukogudevastases vandenõulaslikus terroristlikus tegevuses süüdistatuna lasti maha kirjanik Issaak Babel.
• Jens Edvard Kock avas Malmös kino Amiralen.

28. jaanuar 1940

• NBC-s algas raadiosaatesari "Beat the Band".

29. jaanuar 1940

• Lõuna-Aafrika Vabariigis loodi Taasühinenud Rahvuspartei (Herenigde Nasionale Party).

30. jaanuar 1940

• Fääri saartel toimusid Løgtingi valimised.