Jaan Klaar

Jaan Klaar VR I/3, VR II/2, VR II/3 (kuni 1936 Jaen Klaar; 27. jaanuar 1889 Peedu talu, Viira küla, Muhu-Suure vald – 2. aprill 1943 Vožajoli asula, Ust-Võmi (Jemdini) rajoon, Ustvõmlag, Komi ANSV, Nõukogude Liit) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti mereväeohvitser (kaptenmajor), kaugsõidukapten ja merendustegelane.

Elulugu

Klaar lõpetas Piiri ministeeriumikooli Muhus. Aastatel 1905–1908 töötas ta kooliõpetajana Taeblas.

1908. aastast sõitis Klaar merd, ta tegi tüürimehena kaasa ümbermaailmareisi Norra parklaeval Saturnus. 1913 lõpetas ta Paldiski merekooli ja sai kaugsõidutüürimehe diplomi. Aastatel 1912–1914 oli ta auriku Hurricane kapten.

Esimeses maailmasõja puhkedes mobiliseeriti Klaar augustis 1914, ta teenis Venemaa Läänemere laevastiku 2. ekipaažis ja oli miinilaeva Burnõi roolimees. 1915 viidi ta üle Kroonlinna I Balti ekipaaži lipniku eksamiteks valmistuma. Ta lõpetas 1916 Kroonlinna mereväelipnike kooli ja oli aprillist 1916 kuni aprillini 1918 vahilaeva Kunitsa vahiohvitser. Saksa okupatsiooni ajal oli ta aprillist detsembrini 1918 auriku Boris Dorni kapten.

Eesti Vabadussõjas oli ta suurtükilaeva Lembitu komandör alates 18. detsembrist 1918.

17. veebruarist kuni 8. märtsini 1919 oli Klaar Saaremaa mässu mahasurumise salga ülem ehk nn saarte sõjavägede juhataja, juhatades suurtükilaeva Lembitu ja miiniristleja Lennuk madrustest moodustatud 110-mehelist karistussalka.

Augustis 1919 täitis ta Eesti merejõudude juhataja kohuseid. Ta osales kõigil merejõudude operatsioonidel ja dessantides Soome lahel ja Landesveeri vastu Liivi lahel. 1919 paistis ta silma Väina-Jõesuu kindluse purustamisel. Jaanuaris 1920 ülendati vanemleitnandiks. Aasta pärast Vabadussõja lõppu arvati Klaar reservi (märtsis 1921).

1921–1923 töötas ta Merekaubanduse Ühisuse J. Pitka & Co välitööde ja rannaliinide juhatajana, 1923–1925 Balti Päästeseltsi rannasõiduliinide juhatajana.

Riigikogu valimistel 1923 kandideeris ta Johan Pitka juhitud Rahvusliku Vabameelse Partei nimekirjas. Riigikogu valimistel 1929 kandideeris ta asunikkude, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondnimekirjas.

1930–1934 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige.

1931–1932 oli ta Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonna esimees.

Klaar oli Eesti Laevajuhatajate Seltsi esimees, Meremeeste Kodu juhatuse esimees, Põllupidajate Ühispanga nõukogu liige, 1931–1936 ajakirja Laevandus ja Kalaasjandus ärijuht ning Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse liige. Ta oli Noorseppade vanematekogu liige, Vabaduse Risti Vendade Ühenduse juhatuse liige ja laekur ning selle Tallinna osakonna juhatuse liige.

Klaar oli novembrist 1925 Kaitseliidu Tallinna maleva II malevkonna pealik, veebruarist 1926 Ida malevkonna pealik. Veebruarist 1935 oli ta Kaitseliidu peastaabi mereüksuste jaoskonna pealiku kohusetäitja, oktoobrist 1936 pealik.

Aastatel 1937–1939 töötas Klaar Hispaania kodusõja ajal moodustatud nn Hispaania siseasjade mittevahelesegamise rahvusvahelise komitee koosseisus Prantsusmaal ja Suurbritannias Eesti-poolse kontrollametnikuna.

1938 ülendati Klaar kaptenmajoriks.

15. juuni 1940 hilisõhtul oli Klaar Kaitseliidu kiirkaatriga teel president Konstantin Pätsi Oru lossi, kui Nõukogude mereväelased kaaperdasid kaatri. Klaar arreteeriti, viidi Leningradi ja sealt edasi vangilaagrisse Komi ANSV-s, kus ta suri 1943. aastal.

Tunnustus

Ta on ainus Eesti mereväelane, keda on autasustatud kolme Vabadusristiga. Teenete eest Vabadussõjas sai ta 200 000 marka ja tasuta maa.

• 4. järgu Georgi medal
• Püha Stanislause 3. klassi orden mõõkade ja lindiga
• 21. veebruar 1920 Vabaduse Risti II liigi 3. järk
• 1. september 1920 Vabaduse Risti II liigi 2. järk
• 18. veebruar 1925 Vabaduse Risti I liigi 3. järk
• 19. juuni 1929 Kotkaristi III klass mõõkadega
• Läti Karutapja ordeni III klass
• Eesti Vabadussõja mälestusmedal
• Kaitseliidu Valgeristi III klass
• Läti Vabadussõja mälestusmedal
• Läti Iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal
• Poola Küttide Liidu ohvitser

Isiklikku

Tema venna Madise pojapoeg oli Rootsi majan­dus- ja kultuuritegelane, Aja Kirja toimetaja Enno Klaar.

Kirjandus

• "Eesti Vabadusristi Kavalerid". Tallinn 1935
• "Van.-leitn. Jaan Klaar 50-aastane". // Postimees, 26. jaanuar 1939. Lk 7
• "Klaar, Jaan". // Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 161
• "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". 1. kd. Tallinn 1998
• "Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele". Koostanud Jaak Pihlak. Tallinn 2007
• Jaak Pihlak. "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Viljandi 2011

Välislingid

• Jaan Klaar Eesti ohvitseride andmekogus