Ava peamenüü

Jaan Klaar VR I/3, VR II/2, VR II/3 (kuni 1936 Jaen Klaar; 27. jaanuar 1889 Peedu talu, Viira küla, Muhu kihelkond – 2. aprill 1943 Vožajoli asula, Ust-Võmi (Jemdini) rajoon, UstVõmLag, Komi ANSV) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti mereväeohvitser (kaptenmajor), kaugsõidukapten ja merendustegelane.

Sisukord

MeremehenaRedigeeri

Lõpetas Piiri ministeeriumikooli. Oli aastatel 1905–1908 kooliõpetaja Taeblas.

1908. aastast sõitis merd, tegi tüürimehena kaasa ümbermaailmareisi Norra parklaeval Saturnus.

Lõpetas 1913 Paldiski merekooli (sai kaugsõidutüürimehe diplomi).

Oli 1912–1914 auriku Hurricane kapten.

Esimese Saksa okupatsiooni ajal oli aprillist detsembrini 1918 auriku Boris Dorni kapten.

1921–1923 töötas ta Merekaubanduse Ühisuse J. Pitka & Co välitööde ja rannaliinide juhatajana, 1923–1925 Balti Päästeseltsi rannasõiduliinide juhatajana.

Venemaa mereväes 1914–1918Redigeeri

Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti augustis 1914, teenis Venemaa Läänemere laevastikus 2. ekipaažis, oli miinilaeva Burnõi roolimees.

Lõpetas 1916 Kroonlinna mereväelipnike kooli. Oli aprillist 1916 kuni aprillini 1918 vahilaeva Kunitsa vahiohvitser.

Eesti Merejõududes 1918–1921Redigeeri

Vabadussõjas oli suurtükilaeva Lembitu komandör alates 18. detsembrist 1918.

17. veebruarist 8. märtsini 1919 oli Saaremaa mässu mahasurumise salga ülem ehk nn saarte sõjavägede juhataja, juhatas suurtükilaeva Lembitu ja miiniristleja Lennuk madrustest moodustatud 110-mehelist karistussalka.

Augustis 1919 täitis ta Merejõudude juhataja kohuseid. Osales kõigil Merejõudude operatsioonidel ja dessantides Soome lahel ja Landesveeri vastu Liivi lahel. 1919 paistis ta silma Väina-Jõesuu kindluse purustamisel. Jaanuaris 1920 ülendati vanemleitnandiks, märtsis 1921 arvati reservi.

Poliitiline tegevusRedigeeri

Riigikogu valimistel 1923 kandideeris ta Johan Pitka juhitud Rahvusliku Vabameelse Partei nimekirjas. Riigikogu valimistel 1929 kandideeris ta asunikkude, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondnimekirjas.

1930–1934 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige.

1931–1932 oli ta Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonna esimees.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Oli Eesti Laevajuhatajate Seltsi esimees, Meremeeste Kodu juhatuse esimees, Põllupidajate Ühispanga nõukogu liige, 1931–1936 ajakirja Laevandus ja Kalaasjandus ärijuht, Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuses.

Sõjaväes ja Kaitseliidus 1925–1940Redigeeri

Oli novembrist 1925 Kaitseliidu Tallinna maleva II malevkonna pealik, veebruarist 1926 Ida malevkonna pealik. Veebruarist 1935 Kaitseliidu peastaabi mereüksuste jaoskonna pealiku kohusetäitja, oktoobrist 1936 pealik.

Aastatel 1937–1939 töötas Hispaania siseasjade mittevahelesegamise rahvusvahelises komitees Prantsusmaal ja Suurbritannias Eesti-poolse kontrollametnikuna.

1938 ülendati ta kaptenmajoriks.

Ta oli Noorseppade vanematekogu liige, Vabaduse Risti Vendade Ühenduse juhatuse liige ja laekur ning selle Tallinna osakonna juhatuse liige.

15. juuni 1940 hilisõhtul oli Kaitseliidu kiirkaatriga teel president Konstantin Pätsi Pühajõe lossi, kui Nõukogude mereväelased kaaperdasid kaatri. Ta arreteeriti, viidi Leningradi ja sealt edasi Komi ANSV-sse laagrisse.

TunnustusedRedigeeri

Ta on ainus Eesti mereväelane, keda on autasustatud kolme Vabadusristiga. Teenete eest Vabadussõjas sai ta 200 000 marka ja tasuta maa.

  • 4. järgu Georgi medal
  • Püha Stanislause 3. klassi orden mõõkade ja lindiga
  • 21. veebruar 1920 Vabaduse Risti II liigi 3. järk
  • 1. september 1920 Vabaduse Risti II liigi 2. järk
  • 18. veebruar 1925 Vabaduse Risti I liigi 3. järk
  • 19. juuni 1929 Kotkaristi III klass mõõkadega
  • Läti Karutapja ordeni III klass
  • Eesti Vabadussõja mälestusmedal
  • Läti Vabadussõja mälestusmedal
  • Läti Iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal

IsiklikkuRedigeeri

Tema venna Madise pojapoeg oli Rootsi majan­dus- ja kultuuritegelane, Aja Kirja toimetaja Enno Klaar.

KirjandusRedigeeri

  • "Eesti Vabadusristi Kavalerid". Tallinn 1935
  • "Van.-leitn. Jaan Klaar 50-aastane". // Postimees, 26. jaanuar 1939. Lk 7
  • "Klaar, Jaan". // Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 161
  • "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". 1. kd. Tallinn 1998
  • "Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele". Koostanud Jaak Pihlak. Tallinn 2007
  • Jaak Pihlak. "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Viljandi 2011

VälislingidRedigeeri