Vikipeedia

Hildesheim

Hildesheim (alamsaksa keeles Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.

Hildesheim
[ h'ildeshaim ]
saksa Hildesheim
Pindala: 93 km²
Elanikke: 102 325 (31.12.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 52° 9′ N, 9° 57′ E
Valla asend Hildesheimi kreisis
Hildesheim (Saksamaa)
Hildesheim
Hildesheimi toomkirik (UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak (Domhof), Hildesheimi asutamiskoht

Linna pindala on 92,96 km². 31. detsembril 2017 elas seal 101 744 inimest. Linn asub umbes 30 km Hannoverist kagus Innerste kallastel, mis on Leine väike lisajõgi. Hildesheimi toomkiriku ja Püha Miikaeli kirikuga kanti Hildesheim 1985. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1974. aastani oli Hildesheim kreisivaba linn.

Ajalugu

muuda
 
Ajalooline turuplats öösel

Hildesheimist, ühest vanimast linnast Põhja-Saksamaal, sai 815. aastal Hildesheimi piiskopkonna keskus ja see võib olla rajatud siis, kui piiskop kolis Elzest Innerste koolmele, mis oli oluline turg Hellwegi kaubateel. Asustus ümber toomkiriku arenes väga kiiresti linnaks ja sai 983. aastal kuningas Otto III poolt turuõiguse. Algselt peeti turgu tänaval, mida kutsuti Vanaks turuks (Alter Markt), mis on tänini alles. Esimene turuplats tehti ümber Püha Andrease kiriku. Kui linn suuremaks kasvas, tekkis vajadus suurema turuplatsi järele. Praegune Hildesheimi turuplats tehti 13. sajandi alguses, kui linnas oli umbes 5000 elanikku. Kui Hildesheim sai 1249. aastal linnaõiguse, oli see üks suuremaid linnu Põhja-Saksamaal. Neli sajandit valitses Hildesheimi vaimulikkond, enne kui ehitati raekoda ja kodanikud saavutasid veidi mõju ja sõltumatust. Praeguse raekoja ehitamine algas 1268. aastal. 1367. aastal sai Hildesheimist Hansa Liidu liige. Linnakodanike ja nende piiskopi vaheline sõda aastatel 1519–1523 läks kalliks maksma, kui nad vaenust hõivatud olid. Hildesheim muutus luterlikuks 1542. aastal ning vaid toomkirik ja mõned muud hooned jäid keisri (katoliiklaste) kätte. Ka mitmed külad linna ümber jäid katoliiklikeks. 1813. aastal, pärast Napoleoni sõdu, sai linnast Hannoveri kuningriigi osa, viimase annekteeris Preisi kuningriik provintsiks pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda. 1868. aastal kaevati Preisi sõdurite poolt välja väga väärtuslik leid umbes 70 Rooma hõbenõust söömiseks ja joomiseks, niinimetatud Hildesheimi aare.

Linn sai tugevalt kahjustada õhurünnakutes 1945. aastal, eriti 22. märtsil. Kuigi linn oli vähese sõjalise tähtsusega, kaks kuud enne sõja lõppu Euroopas, pommitati ajaloolist linna Area Bombing Directive osana, et laostada Saksa rahva moraali. 28,5% majadest purustati täielikult ja 44,7% sai kahjustusi. 26,8% majadest jäid kahjustamata. Kesklinn, mis oli kuni selle ajani säilinud oma keskaegsel kujul, tehti peaaegu maatasa. Nagu paljudes linnades, prioriteediks oli hädasti vajalike eluasemete kiire ehitamine, ning raudbetoonehitised asendasid purustatud hooneid. Enamus suuri kirikuid, kaks neist on nüüd UNESCO maailmapärandi paigad, ehitati varsti pärast sõda algses stiilis uuesti üles. Sõja ajal olid väärtuslikud maailmapärandi materjalid peidetud linnamüürialusesse keldrisse. 1978. aastal asutati Hildesheimi ülikool. 1980. aastatel algas ajaloolise keskuse rekonstrueerimine. Mõned ebameeldivad raudbetoonist hooned ümber turuplatsi lammutati maha ja asendati algsete hoonete koopiatega. 2007. aasta sügisel otsustati rekonstrueerida Umgestülpter Zuckerhut ("Püstine suhkrupea"), ikooniline poolpuitmaja, mis on kuulus oma ebatavalise kuju poolest. 2015. aastal tähistas linn 1200. aastat (815–2015) Alam-Saksi päevaga.

Usundid

muuda

1542. aastal said enamikust elanikest luterlased. Tänapäeval peab 28,5% elanikest end katoliiklasteks (Hildesheimi diötsees) ja 38,3% protestantideks (Hannoveri Evangeelne Luterlik Kirik). 33,0% elanikest on teiste usundite järgijad või ei ole usklikud. Frankfurdi ja kogu Saksamaa Serbia Õigeusu piiskop asub Himmelsthüris (Hildesheimi paikkond).

Peamised vaatamisväärsused

muuda
 
Pagarite gildihoone ja lihunike gildihoone turuplatsil
 
Ajalooline turuplats raekoja ning turu purskkaevuga
 
Püha Miikaeli kirik ja Püha Andrease torn nähtuna Püha Magdalena aiast
 
Tempelhaus ajaloolisel turuplatsil
 
Wernersches Hous (1606) on poolpuitraammaja puunikerdustega fassaadil
 
Poolpuitraammajad Lappenbergi tänaval
 
Torn Kehrwiederturm (14. sajand)
 
Marienrode abiklooster
 
Renessanssaknaorv Alter Markti tänaval
 
Innerste jõgi ja Püha Magdalena kirik
 
Barokkpark Magdalenengarten
 
Viinamarjaistandus Magdalenengarten
 
Alte Kemenate, keskaegne varaait (15. sajand)
  • Ajalooline turuplats (Marktplatz) rekonstrueeriti aastatel 1984–1990 pärast selle purustamist 1945. aasta märtsi õhurünnakus. Kõige tähelepanuväärsemad ehitised väljakul on järgmised:
    • Knochenhaueramtshaus (Lihunike gildihoone), ehitatud 1529. aastal ja purustatud 1945. aastal, rekonstrueeriti aastatel 1987–1989 originaalplaanide järgi. Fassaad on luksuslikult kaunistatud värvikate maalingute ja saksa vanasõnadega. Täna on hoones restoran ja Linnamuuseum.
    • Bäckeramtshaus (Pagarite gildihoone) on poolpuitraammaja, mis ehitati algselt 1825. aastal. See purustati 1945. aastal ja ehitati uuesti üles 1987–1989. Täna on hoones kohvik.
    • Raekoda, püstitatud 13. sajandil gooti stiilis. Osaliselt purustatuna 1945. aastal, ehitati see taas üles ja avati 1954. aastal.
    • Tempelhaus, hilisgooti 14. sajandi patriitsimaja, kus täna on turismiinfoamet. See sai Teise maailmasõja ajal kahjustada, kuid taastati ja avati 1950. aastal.
    • Wedekindhausi, 16. sajandi patriitsimaja, iseloomustavad selle kõrged, kaunilt nikerdatud korrused, sealhulgas nende simsid allegooriliste tegelaste kujutistega.
    • Külgnev Lüntzelhaus ehitati 1755. aastal barokkstiilis.
    • Rolandhaus ehitati algselt 14. sajandil gooti stiilis. 1730. aastal kujundati maja ümber ning lisati barokkportaal ja suur aknaorv.
    • Stadtschänke (Linnatavern) on suur poolpuitraammaja, mis ehitati algselt 1666. aastal. Väiksem külgnev Rococcohaus ehitati 1730. aastal rokokoostiilis.
    • Wollenwebergildehaus (Kangrute gildihoone) ehitati 1600. aasta paiku.
  • Romaani stiilis Püha Maarja toomkirik (Hildesheimi toomkirik), oma iidsete pronksuste (Bernwardi uksed) (u 1015) ja muude aaretega. Toomkirik ehitati 9. sajandil, kuid purustati peaaegu täielikult 1945. aastal; see rekonstrueeriti varsti pärast sõda. See on loetletud UNESCO maailmapärandi paigana aastast 1985. "Tuhandeaastane roos" on arvatavasti 1000-aastane koer-kibuvitsa põõsas, väidetavalt maailma vanim elus kibuvits. See jätkab õitsemist toomkiriku apsiidi seinal.
  • Püha Miikaeli kirik (UNESCO maailmapärandi nimistu) – vararomaani stiilis kirik Saksamaal ja Saksi dünastia arhitektuuri näide. See ehitati aastatel 1010–1022.
  • Püha Andrease kirik, 12. sajandi gooti kirik kõrgeima kirikutorniga (114,5 m) Alam-Saksimaal. Kiriku vastas seisab Umgestülpter Zuckerhut, poolpuitraammaja aastast 1509.
  • Roemer-und-Pelizaeus-Museum, iidse Egiptuse ja Peruu kogud ning eriväljapanekud.
  • Kreuzkirche (Püha Risti kirik) oli algselt osa keskaegsest kindlustusest. See muudeti kirikuks 1079. aasta paiku, sai tugevalt kahjustada 1945. aastal ja ehitati pärast sõda taas üles.
  • Romaani Püha Godehardi Basilica minor (Püha Godehardi kirik), ehitatud aastatel 1133–1172, mis kavatsetakse lähitulevikus saada UNESCO UNESCO maailmapärandi nimistusse. Teised märkimisväärsed hooned, mis seisavad kiriku vastas: Püha Nikolause kabel on endine kihelkonnakirik, mis ehitati romaani stiilis 12. sajandil ja muudeti elumajaks 1803. aasta järel, ning Viie Haava Haigla, mis on suur poolpuitraammaja aastast 1770, poolkelpkatusega.
  • Püha Lamberti kirik on hilisgooti hoone, turuajal iganädalaste kontserdisarjade koht.
  • Kehrwiederturm (Kehrwiederi torn), ehitatud 1300. aasta paiku, on ainus säilinud keskaegse kindlustuse torn.
  • Poolpuitraammaju, mida Teise maailmasõja ajal ei purustatud, võib näha ümber Püha Godehardi ja Kehrwiederi torni, Keßlerstraße, Knollenstraße, Gelber Sterni, Am Kehrwiederi, Lappenbergi, Brühli, Hinterer Brühli ja Godehardsplatzi tänaval. Mõned neist on kaunistatud puunikerdustega fassaadidel, näiteks Wernersches Haus (1606) Godehardsplatzil ja Waffenschmiedehaus (relvasepa maja, 1548) Gelber Sternil.
  • Püha Jakobi kirik on 500 aastat vana gooti stiilis palverännukirik ja oli üks paljudest Püha Jakobi kabelitest Püha Jakobi teel. Tänane kirik on kultuurikirik rõhuga kirjandusele.
  • Mälestusmärk sünagoogile (pühitsetud 1849. aastal ja purustatud 1938. aastal Kristalliöö ajal) püstitati 1988. aastal vanas juudi kvartalis Lappenbergi tänaval. Vundamendid rekonstrueeriti, et anda vaatajatele aimu, kui suur sünagoog oli. Punaka tellishoone (ehitatud 1840. aasta paiku) vastas oli juudi kool.
  • Mauritiuskirche (Püha Mauritiuse kirik), romaani kirik (11. sajandist) künkal linna lääneosas Moritzbergi kvartalis, ristikäiguga. Kirikul on barokkinterjöör ja torn lisati 1765. aastal.
  • Kaiserhaus (Keisri maja) on renessansshoone (1586) Alter Marktil, Hildesheimi vanimal tänaval, pärast sõda taas üles ehitatud. Fassaad on kaunistatud Rooma kujude ja medaljonidega. Vastas on märkimisväärne liivakivist aknaorv 1568. aastast. Algselt kuulus see eramajale, mis lammutati 19. sajandi lõpus. Aknaorv võeti enne lahti ja lisati teisele majale Hildesheimi idaosas, mis jäi Teises maailmasõjas kahjustamata. Sealt võeti aknaorv maha, kui maja ümber kujundati, ja lisati 1972. aastal koolile praeguses kohas.
  • Kaiserhausi lähedal, Alter Markti tänaval kooli taga saab näha tähelepanuväärset keskaegset poemaja Alte Kemenate, kõrgusega 5,5 m. Sellel on ristkülikuline põhiplaan mõõtmetega 6,5×5,0 m ja võlvkelder. Poemaja, üks vanimaid ilmalikke hooneid Hildesheimis, ehitati liivakivist 15. sajandi gooti stiilis. Teiste allikate järgi võib see isegi vanem olla, st olla ehitatud 11. sajandi lõpu ja 13. sajandi keskpaiga vahel. Hoonel on kaks korrust. Kuna selles ei olnud puitu, ei põlenud see 1945. aastal maha, kuid sai kahjustusi ja parandati kohe pärast sõda. Aastatel 1945–1951 kasutati seda eluasemena. Alte Kemenate ei ole avalik külastusobjekt.
  • Püha Magdalena kirik (Magdalenenkirche) on väike kirik suurte lantsettakendega ajaloolisel Alter Markti tänaval, mis pühitseti 1224. aastal. Algselt ehitati see romaani stiilis, kuid 1456. aastal suurendati ja kujundati gooti stiilis ümber. Kirikus on puidust altar (umbes 1520. aastast) nikerdiste ja muude kunstiteostega. Väikesel Süsternstraße tänaval on hästisäilinud osa keskaegsest linnamüürist ümmarguse torniga. Kiriku vastas võib väikesel Mühlenstraße kõrvaltänaval näha kõrget poolpuitraammaja, mis ehitati 1981. aastal taas üles keskaegsele linnamüürile. Fassaad on kaunistatud puunikerdustega.
  • Magdalenengarten, barokkpark, mis rajati aastatel 1720–1725, on Püha Magdalena kiriku lähedal. Selles on palju erinevaid roosipõõsaid, roosimuuseum, paviljonid, barokk-kujud, hästisäilinud osa keskaegsest linnamüürist ja isegi viinamarjaistandus, mis annab 100–200 pudelit veini aastas. Kevadel õitsevad pargi lääneosas haruldased metsikud kollased tulbid (tulipa sylvestris).
  • Püha Bernwardi kirik, uusromaanika kirik, ehitatu 1905–1907, purustatud 1945. aastal ja taas üles ehitatud aastatel 1948–1949. Kirikus on 15. sajandi algusest pärinev gooti puitaltari altarimaal.
  • Osa keskaegsest kaitsesüsteemist, linnamüür, vallikraav ja vall, mis ehitati ümber linna 13. sajandil, on hästi säilinud. Tehisjärv Kalenberger Graben on selle osa. Park ümbritseb seda.
  • Steuerwaldi loss (Burg Steuerwald) linna põhjaosas, umbes 3 km turuplatsist, ehitati aastatel 1310–13. Selle torn (25 m) lisati 1325. aastal. Pühale Magdalenale pühitsetud kabel ehitati algselt romaani stiilis ja muudeti gooti kabeliks 1507. aastal. Tänapäeval kasutatakse seda laulatusteks ja kontsertideks.
  • Marienburgi loss (Burg Marienburg) on Hildesheimi kaguosas, umbes 6 km turuplatsist. See ehitati aastatel 1346–1349.
  • Sorsum on endine küla Hildesheimi lääneosas, mis sai linna osaks 1974. aastal. Seal on endine valdus, asutatud keskajal, mis muudeti pärast 2000. aastat elamupiirkonnaks. Tuvitorn, ehitatud 1733. aastal, suur ait (1786) ja härrastemaja 1734. aastast on kõige tähtsamad vaatamisväärsused Hildesheimi maapiirkonnas.
  • Marienrode abiklooster (Kloster Marienrode) on Hildesheimist edelas, umbes 6 km turuplatsist. See asutati 1125. aastal. Praeguse kiriku nurgakivi pandi 1412. aastal. Kirik ehitati gooti stiilis kolmelöövilisena ja lõpetati 1462. aastal. Barokne harjatorn lisati 18. sajandil. Kirikus on kaks märkimisväärset barokkaltarit umbes 1750. aastast ja gooti liivakiviskulptuur Maarjast, mis tehti 1460. aastal. Orel pärineb 18. sajandi keskpaigast. Abikloostri väike kabel, pühakute Cosmase ja Damiani, mis ehitati 1792. aastal, muudeti 1830. aastal väikeseks protestantlikuks kirikuks. Abiklooster saadeti 1806. aastal laiali, kuid anti 1986. aastal tagasi katoliku kirikule. 1988. aastast juhivad seda taas nunnad. Kloostri lähedal on suur kalatiik koos 1839. aastal ehitatud kõrge tuuleveskiga.

Muude huvipaikade hulka kuulub teater, kus etendatakse muusika- ja sõnalavastusi ning korraldatakse kontserte.

Liidendamised

muuda
  • 1911 – Moritzberg
  • 1912 – Steuerwald
  • 1938 – Drispenstedt ja Neuhof
  • 1971 – Ochtersum
  • 1974 – Achtum-Uppen, Bavenstedt, Einum, Himmelsthür, Itzum, Marienburg, Marienrode ja Sorsum

Sõpruslinnad

muuda

Rahvusvahelist huvi pakkuvad sündmused

muuda

Majandus

muuda

Hildesheim on koduks märkimisväärsetele rahvusvahelistele kontsernidele ja paljudele tugevatele keskmise suurusega ettevõtetele, näiteks Blaupunkt, Bosch, Krupp, Thyssen ja Coca-Cola.

Transport

muuda

Hildesheimil on tõhus liiklustaristu: see on liidumaadevaheliste maanteede ja raudtee piirkondlik sõlmpunkt (Hildesheim Hauptbahnhof teenindab Intercity-Express liine), on ühendatud kiirteega (Autobahn), omab sadamat tehisveeteel Kesk-Saksa kanal ja Hildesheim Betriebsgesellschafti lennuvälja.

Kultuur

muuda

Linnas asub Frankfurdi ja kogu Saksamaa Serbia Õigeusu Eparhia peakorter.

Tuntud inimesi

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hildesheim&oldid=6750495"