Coca-Cola

"Koka" suunab siia. Taime kohta vaata artiklit Kokapõõsas. Narkootilise aine kohta vaata artiklit Kokaiin.

Coca-Cola ehk kokakoola (eesti kõnekeeles ka "koka" ja "koola", inglise keeles ka Coke) on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook.

Coca-Cola
Coca-Cola logo.svg
Tüüp koola
Tootja The Coca-Cola Company
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Tootmise algus 8. mai 1886
Värvus karamell E-150d
Maitse koolamaitseline
Variandid
Sarnased tooted

Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company (peakontor Atlantas) kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic (klassikaline Coca-Cola) ja Coca-Cola Light. Coca-Cola logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja lääne elulaadi sümbol. Nime osa "Cola" kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes.

Georgia osariigis Atlantas valmistati Coca-Colat esimest korda aastal 1886. Joogi leiutaja John Pemberton ei turundanud aga jooki piisavalt. Firma omanikuks sai Asa Candler, kelle firma toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ja tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.

AjaluguRedigeeri

 
Coca-Cola pudeli esimene versioon (1916)
 
Coca-Cola villimise tehas Montrealis Kanadas 8. jaanuaril 1941

Coca-Cola leiutas algsel kujul ameeriklane John Stith Pemberton. Aastal 1888, veidi enne leiutaja surma omandas apteegisuurkaupmees Asa Griggs Candler 2300 USA dollari eest kõik õigused Coca-Colale. Aastal 1892 asutas ta ettevõtte The Coca-Cola Company ning aasta hiljem lasi Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ning 1896. aastast ka naabermaades.

Atlanta ettevõttel tekkisid fililaalid Los Angeleses, Chicagos, Philadelphias, New Yorgis ja Dallases.

Aastal 1904 lasi Candler rajada ettevõtte peakontori Candler Building, mis oli Atlantas esimene kirikutornist kõrgem hoone. Peakontori vundamenti lasi Candler paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli kokakoolaga.

Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas kuni 1903. aastani kokaiini (kuni 250 milligrammi liitri kohta)[1], mis vähenes aastaks 1906 (0,16 untsi), kui tervisekaitseseadused kitsenesid. Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedu on vahel ohustanud ka rivaalid, peamine konkurent on Pepsi-Cola.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. (Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios 2017, ISBN-10: 9949554977)

VälislingidRedigeeri