Hanno Sillamaa
Hanno Sillamaa (9. oktoober 1929 Paide – 28. juuni 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane.
Haridus
muudaLõpetas Paide Linna Algkooli 1942. aastal ja Paide Keskkooli 1947. aastal[1] kuldmedaliga. Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal cum laude 1952. Lvivi Polütehnilise Instituudi aspirant 1952–1955, tehnikateaduste kandidaat 1955 "Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений", kinnitus 1957).
Täiendas end Tšehhoslovakkias 1960, 1964; Ungaris 1964; M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1975, 1980, 1984.[2][3]
Töökohad
muuda1953–1955 Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent; 1958–1966 ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi juhataja ja sektorijuhataja TPI-s/TTÜs 1952, 1955–2004: 1952 TPI vanemlaborant; 1955–1956 teoreetilise mehaanika kateedri assistent; 1956–1958 vanemõpetaja; 1958 teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent; 1960–1966 automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja; 1967–1968 ja 1969–1970 automaatika kateedri vanemteadur; 1968 ja 1970–1988 dotsent;1988–1992 professor; 1992–1998 automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor;1998–1999 automaatikainstituudi erakorraline professor;1999–2004 emeriitprofessor[2], [3]
Teadustöö põhisuunad
muudaAutomaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Eesti automaatikaalase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises. Üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö.[2][3]
Akadeemiline ja teaduskorralduslik tegevus
muuda1975. aastal oli ta külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis, 1983. aastal külalislektor ja -uurija Helsingi Tehnikaülikoolis.
TPI tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja 1962–1987; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees 1966–2000.
Teened Tallinna Tehnikaülikooli ja kogu Eesti kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika ja süsteemitehnika õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. [2]
Hanno Sillamaa suri 28. juunil 2004 Tallinnas ja ta maeti 9. oktoobril 2004 Liiva kalmistule[4].
Tunnustus
muuda- 1979 Tallinna Polütehnilise Instituudi tänukiri ja mälestusmedal
- 1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia (vektorvoltmeetriaalased tööd; kollektiiv)
- 1997 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 1999 TTÜ suur teenetemedal "Mente et Manu" (nr 5)[2][5]
Isiklikku
muudaTa oli 1956. aastast abielus harfimängija Zvenislava Sillamaaga, nende poeg oli pianist ja klavessinist Ivo Sillamaa, pojatütar on laulja Janika Sillamaa.
Harrastused
muudaFilateelia, elektroonika, tehnika.
Viited
muuda- ↑ Vilistlased. Paide Gümnaasiumi 23. lend. Paide Hammerbecki Põhikooli veebisait.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 395-396
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013, lk. 250-252
- ↑ https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRpb3aEj
- ↑ Teenetemärkide kavalerid[alaline kõdulink]