Franz Dahlem

Franz Dahlem (14. jaanuar 1892 Rohrbach (tänapäeval Rohrbach-lès-Bitche, Lorraine, Prantsusmaa) – 17. detsember 1981 Ida-Berliin) oli saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.

Franz Dahlem (1946)

Franz Dahlem sündis tol ajal Saksamaale kuulunud Lotringis pöörmeseadja perekonnas. Reaalkooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 1911–1913 kaubandust. 1913. aastal astus ta Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1914–1918 võttis Franz Dahlem mobiliseerituna osa Esimesest maailmasõjast. 1917. aastal astus ta Saksamaa Sõltumatusse Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse, mille Keskkomiteesse ta alates 1919. aastast kuulus. Novembrirevolutsiooni ajal valiti Dahlem Kölni Tööliste ja Soldatite Nõukogusse.

1920. aasta detsembris astus Franz Dahlem Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. 1921–1924 oli ta Preisi Maapäeva liige. 1925. aastal sai ta kommunistliku partei organisatsiooniosakonna juhatajaks. 1927. aastal sai temast Saksamaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Liige. 1928–1933 oli Dahlem Riigipäeva liige. 1929. aastal valiti ta Saksamaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liikmeks. 1930–1932 oli ta Revolutsioonilise Ametiühinguopositsiooni (Revolutionäre Gewerkschaftsopposition) juhataja.

Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel põgenes Franz Dahlem 1933. aastal Prantsusmaale, kus ta Pariisis juhtis Saksamaa Kommunistliku Partei välismaaorganisatsiooni. 1934. aastal osales põrandaaluses parteitöös Saksamaal, hiljem elas Prahas. 1937–1939 võttis ta osa Hispaania kodusõjast, kus ta kuulus internatsionaalsete brigaadide poliitjuhtkonda.

1939. aastal interneeriti Franz Dahlem Prantsusmaal ja 1942. aastal anti ta Gestapole välja. 1943–1945 peeti teda kinni Mauthauseni koonduslaagris.

1945. aastal valiti Franz Dahlem Saksamaa Kommunistliku Partei sekretariaati. 1946. aastal etendas ta otsustavat osa kommunistide ja sotsiaaldemokraatide ühendamisel loodud Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei moodustamisel. Alates 1949. aasta jaanuarist oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liige. 1949–1953 oli Dahlem Rahvakoja (parlamendi) liige.

1953. aastal jäi Franz Dahlem parteisiseses võimuvõitluses Walter Ulbrichtile alla ja vabastati kõigilt ametikohtadelt. 1957. aastal ta rehabiliteeriti ja võeti uuesti Keskkomitee liikmeks. 1963–1976 oli ta Rahvakoja liige. Alates 1957. aastast oli ta Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi riigisekretäri asetäitja, 1967–1974 kõrg- ja keskerihariduse ministri asetäitja. 1977. aastal avaldas ta kaheköitelise mälestusteraamatu "Am Vorabend des Zweiten Weltkrieges" ("Teise maailmasõja eelõhtul"). 1982. aastal ilmus postuumselt mälestusteraamat "Jugendjahre. Vom katholischen Arbeiterjungen zum proletarischen Revolutionär." ("Noorusaastad. Katoliiklikust töölisnoorukist proletaarseks revolutsionääriks.").