Ava peamenüü

Vikipeedia β

Eurovisiooni lauluvõistlus

(Ümber suunatud leheküljelt Eurovisioni lauluvõistlus)

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos ja sellel võistlusel osales seitse riiki.

Eurovisioni tunnusmeloodiaks on Marc-Antoine Charpentieri "Te Deum".

Sisukord

Laulude keelevalikRedigeeri

1956.1965. aastatel puudusid reeglid selle kohta, mis keeles võib laulda. Siiski olid sellel perioodil laulud alati osalevate riikide keeltes.

1966. aastal kehtestati reegel, mille kohaselt pidi laul olema ühes riigi ametlikest keeltest. Selle reegli ajendiks oli Rootsi ingliskeelne laul.

1973. aastast alates lasti keelevalik jälle vabaks. Pärast seda saavutasid võistlusel esikoha mitmed ingliskeelsed võidulaulud, mille esitajamaa riigikeeleks inglise keel ei olnud, näiteks Rootsi bändi ABBA võidulaul "Waterloo" 1974. aastal.

1977. aastal kehtestati jälle reegel, mis nägi ette laulude esitamise ainult riikide ametlikes keeltes. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.

Alates aastast 1999 on jälle võistlusel lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed. Belgia 2003. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles. Hollandi 2006. aasta laul oli osalt inglise keeles, osalt väljamõeldud keeles. Selle reegli kehtestamisest alates olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni aastani 2007, mil võistluse võitis Serbia serbiakeelse lauluga "Molitva".

HääletamineRedigeeri

Eurovisiooni hääletussüsteem on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algselt kasutati žüriihääletust, 1990ndate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema telehääletusele.

1956. aasta võistlus oli ainus, kus võis hääletada oma riigi poolt. Iga osaleva riigi žürii kaks liiget andsid kumbki kaks punkti oma lemmiklaulule. Võistluse lõpus avalikustati ainult võitja.

1957.–1961. aastel, uuesti 1967.–1970. aastatel ning 1974. aastal andsid iga riigi žürii kümme liiget oma lemmiklauludele 1–10 punkti.

1962. aastal andis iga riigi 10-liikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, 1964.–1966. aastatel 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis ka anda punkte kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia 1965. aastal, kui Belgia žürii andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti.

1963. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti.

1971.–1973. aastatel andsid iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti.

1975. aastal võeti kasutusele uus hääletussüsteem, mis on siiamaani püsima jäänud – iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Selle süsteemi läbiviimine on siiski aastati erinenud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust, 1997. aastal katsetasid viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtudel lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust.

2001.–2002. aastatel võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid telehääletusest ja pooled žüriihääletusest.

2003. aastast alates saab kasutada ka SMS-hääletust.

2009.–2015. aastatel kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest.

2016. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku.

Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finalistid, alates 2004. aastast võivad hääletada ka finaali mittejõudnud riigid. Senise süsteemiga oleks 2003. aastal Ukraina asemel võitnud Serbia ja Montenegro, kuna finalistidelt sai Ukraina vaid 175 punkti, kuid Serbia ja Montenegro sai 190 punkti.

ViikRedigeeri

1969. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia igaüks 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjateks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal olid selle tulemusega rahulolematud ja keeldusid 1970. aasta võistlusel protestiks osalemast.

Juba järgmisel 1970. aasta võistlusel seati sisse reegel viigi jaoks: kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulud uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käte tõstmise abil: võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid.

Alates 2003. aastast toimub viigi korral tagasilugemine: võidab suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on ikka viik, siis võidab kõige rohkem kaheteistkümneid saanud riik, kui seejärel on ikka viik, siis kõige rohkem kümneid saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub üksainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik.

Pärast 1969. aastat on ainsat korda esimese koha viik tulnud 1991. aastal, kui nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt, kuid kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, olles saanud 10 punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), samal ajal kui Prantsusmaa oli 10 punkti saanud vaid kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui sellel aastal oleks juba kasutusel olnud 2003. aastal lisatud reegel, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, kes sai punkte 18 riigilt, ja Rootsi oleks jäänud teiseks, sest sai punkte 17 riigilt.

Null punktiRedigeeri

Esimest korda said võistlusel null punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland 1962. aastal. Kõige rohkem on võistlusel null punkti saanud neli korda Austria (aastatel 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastatel 1963, 1978, 1981 ja 1997), kolm korda Hispaania (aastatel 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastatel 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastatel 1964, 1965 ja 2015). 1962.–1965. aastatel said igal aastal null punkti neli riiki.

Praeguse süsteemi järgi on null punktiga lõpetamine võimalik vaid siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka.

2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati online-hääletus, kus uuriti, milline esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja milline kõige vähem. Hääletuse kohaselt polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga Austria 1988. aasta esitus.[1]

Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, ei oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud ühtegi punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Tšehhi sai 2016. aastal žüriihääletusest 41 punkti, kuid telehääletusest mitte ühtegi.

2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti.

Riigid Eurovisiooni lauluvõistluselRedigeeri

 
Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi:
██ 1950ndad
██ 1960ndad
██ 1970ndad
██ 1980ndad
██ 1990ndad
██ 2000. aastad

1: osalesid Jugoslaavia all 1961–1991
2: osalesid Jugoslaavia osana, hiljem Serbia ja Montenegrona kuni 2005. aastani

Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 51 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistlust organiseerib igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Ringhäälingud erinevatest riikidest saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida võistluse kõige populaarsem laul.

Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohas Euroopas, olenemata sellest, et sõnas "Eurovisioon" on sees "Euro". Lähis-Ida riik Iisrael on olnud võistlusega seotud alates 1973. aastast.

Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud alates seitsmest osalejariigist 1965. aastal ja jõudis üle kahekümne riigini 1980. aastate lõpus. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. 1993. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor"), mis korraldati Ljubljanas, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidid järgmise aasta vahele jätma. 1996. aastal tehti uus süsteem: kõigi 29 riigi laulude helilindid saadeti rahvuslikele žüriidele, 20 neist pääses lõppvõistlusele. Norra kui korraldaja pääses sellel aastal automaatselt finaali. Aastatel 19972001 kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele.

Aastatel 20012003 taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. 2004. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. 2008. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik".

Mõni riik, näiteks Suurbritannia, on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas Maroko on osalenud ainult ühel korral. Saksamaa on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). Tuneesia ja Liibanon on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. Liechtenstein kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastatel, kuid finaali nad ei pääsenud.

KorraldamineRedigeeri

Esimesel kahel võistlusel ei olnud korraldaja osas kindlat reeglit, plaaniti, et seda teeb iga osalev riik kordamööda, kuid kuna võistlusega liitus üha enam riike (1957. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, 1958. aastal Rootsi jne), siis oleks see muutunud ebapraktiliseks. 1957. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selles reeglis on tehtud erandeid kuuel korral aastatel 1960–1980:

  • 1960. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis.
  • 1963. aastal ei saanud 1962. aasta võitja Prantsusmaa finantskaalutlustel lauluvõistlust korraldada. Kuna ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama, toimus võistlus jälle Londonis, kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal neljandaks.
  • 1969. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland.
  • 1972. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, kuna riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi alguses plaaniti võistluse korraldamist vabas õhus, siis see plaan ei materialiseerunud rahalistel kaalutlustel. Taaskord tuli appi BBC, kuna ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus seekord Edinburghis, olles siiani ainus Suurbritannias väljaspool Inglismaad toimunud võistlus.
  • 1974. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg finantskaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis.
  • 1980. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael finantskaalutlustel võistlust korraldamast, lisaks langes Iisraelis sel aastal võistluse kuupäev (19. aprill) sõdades ja terrorirünnakutes hukkunute mälestuspäevale (Yom Hazikaron). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis.

OsalejadRedigeeri

Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. Maroko osales vaid 1980. aastal. Luksemburg, üks seitsmest esimesel Eurovisioonil osalenust, ei ole alates 1993. aastast kaasa teinud. Itaalia eemaldus võistlusest 1997. aastal. Slovakkia osales kolm korda aastatel 1994–1998, ei pääsenud nendel aastatel esikümnesse, kuid proovis uuesti 2009. aastal. Monaco naasis võistlusele pärast kaht aastakümmet 2004. aastal, ei pääsenud kordagi finaali ja pärast 2006. aasta võistlust loobus. Jugoslaavia ning Serbia ja Montenegro ei osalenud 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro tahtis osaleda 2006. aastal ühendatud riigina, kuid eemaldus pärast süüdistusi taktikalise hääletuse pärast rahvuslikus eelvoorus. Serbia ja Montenegro on osalenud eraldi riikidena alates 2007. aastast. Austria naasis pärast üheaastast puudumist ja eemaldus 2008. aastal. Edgar Böhm Austria ringhäälingust on öelnud: "Me nägime juba 2007. aastal, et tulemused ei põhine laulu kvaliteedil, vaid riigi asukohal."

Riik Debüütaasta Osalemiste arv Võitude arv Ringhääling(ud)[2]
  Albaania
2004
13
0
RTSH
  Andorra
2004
6
0
RTVA
  Armeenia
2006
11
0
AMPTV
  Aserbaidžaan
2008
10
1
İTV
  Austraalia
2015
3
0
SBS
  Austria
1957
49
2
ORF
  Belgia
1956
61
1
VRT (flaami)
RTBF (prantsuse)
  Bosnia ja Hertsegoviina
1993
21
0
BHRT
  Bulgaaria
2005
11
0
BNT
  Eesti
1993
23
1
ETV
  Gruusia
2007
10
0
GPB
  Hispaania
1961
57
2
TVE
  Holland
1956
58
4
AVROTROS
  Horvaatia
1993
22
0
HRT
  Iirimaa
1965
51
7
RTÉ
  Iisrael
1973
41
3
IBA
  Island
1986
32
0
RÚV
  Itaalia
1956
48
2
RAI
  Jugoslaavia
1961
27
1
JRT
  Kreeka
1974
38
1
NERIT
  Küpros
1981
33
0
CyBC
  Leedu
1994
16
0
LRT
  Luksemburg
1956
37
5
CLT
  Läti
2000
16
1
LTV
  Makedoonia
1998
15
0
MKRTV
  Malta
1971
28
0
PBS
  Moldova
2005
11
0
TRM
  Monaco
1959
24
1
TMC
  Montenegro
2007
7
0
RTCG
  Maroko
1980
1
0
SNRT
  Norra
1960
54
3
NRK
  Poola
1994
18
0
TVP
  Portugal
1964
48
0
RTP
  Prantsusmaa
1956
58
5
TF1 (1956–1981)
France Télévisions (1983–)
  Rootsi
1958
54
6
SRT (1958)
SR (1959–1979)
SVT (1980–)
  Rumeenia
1994
17
0
TVR
  Saksamaa
1956
59
2
NDR (ARD)
  San Marino
2008
6
0
SMRTV
  Serbia
2007
8
1
RTS
  Serbia ja Montenegro
2004
2
0
RTS/RTCG
  Slovakkia
1994
7
0
RTVS
  Sloveenia
1993
21
0
RTV SLO
  Soome
1961
49
1
YLE
  Suurbritannia
1957
58
5
BBC
  Šveits
1956
56
2
SRG SSR
  Taani
1957
44
3
DR
  Tšehhi
2007
4
0
ČT
  Türgi
1975
34
1
TRT
  Ukraina
2003
12
2
NTU
  Ungari
1994
13
0
MTV
  Valgevene
2004
12
0
BTRC
  Venemaa
1994
19
1
RTR, C1R
     Eemaldunud – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud

Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistluselRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Eesti osales esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistlusel 1993. aastal Ljubljanas ja Eestit esindas Janika Sillamaa lauluga "Muretut meelt ja südametuld". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli 1996. aastal Oslos peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna lauluga "Kaelakee hääl" ja saavutati viies koht. 2000. aastal Stockholmis peetud võistlusel esindas Eestit Eda-Ines Etti lauluga "Once in a Lifetime" ja Eesti tuli neljandaks.

Aasta 2001 oli Eestile kõige edukam. Tanel Padar ja Dave Benton esitasid laulu "Everybody" ja võitsid.

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas eestit rootslane Sahlene ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka 2005. aasta, kui Eestit esindas ansambel Suntribe ja Šveitsi teine eesti ansambel Vanilla Ninja lauluga "Cool Vibes". Aastal 2006 esindas Eestit jälle rootslane – Sandra Oxenryd looga "Through my Window". Aastal 2007 esindas Eestit Gerli Padar looga "Partners in Crime".

Eurovisiooni lauluvõistluse võitjadRedigeeri

Aasta Riik Laul Esitaja
1956 Šveits "Refrain" Lys Assia
1957 Holland "Net Als Toen" Corry Brokken
1958 Prantsusmaa "Dors mon amour" André Claveau
1959 Holland "Een beetje" Teddy Scholten
1960 Prantsusmaa "Tom Pilibi" Jacqueline Boyer
1961 Luksemburg "Nous les amoureux" Jean-Claude Pascal
1962 Prantsusmaa "Un premier amour" Isabelle Aubret
1963 Taani "Dansevise" Grethe & Jørgen Ingmann
1964 Itaalia "Non ho l'età (per amarti)" Gigliola Cinquetti
1965 Luksemburg "Poupée de cire, poupée de son" France Gall
1966 Austria "Merci Chérie" Udo Jürgens
1967 Suurbritannia "Puppet On a String" Sandie Shaw
1968 Hispaania "La, la, la ..." Massiel
1969 Hispaania "Vivo cantando" Salomé
Prantsusmaa "Un jour, un enfant" Frida Boccara
Holland "De troubadour" Lennie Kuhr
Suurbritannia "Boom Bang a Bang" Lulu
1970 Iirimaa "All Kinds of Everything" Dana
1971 Monaco "Un banc, un arbre, une rue" ("Tänav, pink ja puu") Séverine
1972 Luksemburg "Après toi" Vicky Leandros
1973 Luksemburg "Tu te reconnaîtras" Anne-Marie David
1974 Rootsi "Waterloo" ABBA
1975 Holland "Ding-a-dong" Teach-In
1976 Suurbritannia "Save Your Kisses for Me" Brotherhood of Man
1977 Prantsusmaa "L'oiseau et l'enfant" Marie Myriam
1978 Iisrael "A-ba'ni-bi" Izhar Cohen & Alphabeta
1979 Iisrael "Hallelujah" Gali Atari & Milk and Honey
1980 Iirimaa "What's Another Year" Johnny Logan
1981 Suurbritannia "Making Your Mind Up" Bucks Fizz
1982 Saksamaa "Ein bisschen Frieden" Nicole
1983 Luksemburg "Si la vie est cadeau" Corinne Hermès
1984 Rootsi "Diggi-loo-diggi-ley" Herreys
1985 Norra "La det swinge" Bobbysocks
1986 Belgia "J'aime la vie" Sandra Kim
1987 Iirimaa "Hold Me Now" Johnny Logan
1988 Šveits "Ne partez pas sans moi" Céline Dion
1989 Jugoslaavia "Rock Me" Riva
1990 Itaalia "Insieme 1992" Toto Cutugno
1991 Rootsi "Fångad av en stormvind" Carola Häggkvist
1992 Iirimaa "Why Me" Linda Martin
1993 Iirimaa "In Your Eyes" Niamh Kavanagh
1994 Iirimaa "Rock'n Roll Kids" Paul Harrington, Charlie McGettigan
1995 Norra "Nocturne" Secret Garden
1996 Iirimaa "The Voice" Eimear Quinn
1997 Suurbritannia "Love Shine a Light" Katrina & The Waves
1998 Iisrael "Diva" Dana International
1999 Rootsi "Take Me to Your Heaven" Charlotte Nilsson
2000 Taani "Fly On the Wings of Love" Olsen Brothers
2001 Eesti "Everybody" Tanel Padar, Dave Benton
2002 Läti "I Wanna" Marie N
2003 Türgi "Every Way That I Can" Sertab Erener
2004 Ukraina "Wild Dances" Ruslana
2005 Kreeka "My Number One" Élena Paparízou
2006 Soome "Hard Rock Hallelujah" Lordi
2007 Serbia "Molitva" Marija Šerifović
2008 Venemaa "Believe" Dima Bilan
2009 Norra "Fairytale" Alexander Rybak
2010 Saksamaa "Satellite" Lena Meyer-Landrut
2011 Aserbaidžaan "Running Scared" Ell&Nikki
2012 Rootsi "Euphoria" Loreen
2013 Taani "Only Teardrops" Emmelie de Forest
2014 Austria "Rise Like a Phoenix" Conchita Wurst
2015 Rootsi "Heroes" Måns Zelmerlöw
2016 Ukraina "1944" Džamala
2017 Portugal "Amar pelos dois" Salvador Sobral

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri