Ava peamenüü

Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993. aastast. Eesti on võitnud lauluvõistluse ühel korral: 2001. aastal Kopenhaagenis, kus Eestit esindasid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL looga "Everybody". Sellele järgnenud 2002. aasta lauluvõistlus korraldati Tallinnas.

Eesti
Flag of Estonia.svg
Ringhääling(ud) Eesti Rahvusringhääling (ERR)
Eelvalik Eurolaul (1993–2008)
Eesti Laul (2009–)
Osalemiste arv 25 (16 finaali)
Esimene osalemine 1994
Parim koht 1. koht (2001)
Halvim koht Finaalis: 24. koht (1994, 2011)
Poolfinaalis: viimane (18. koht) (2016)[1]

Sisukord

1990. aastadRedigeeri

Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld", seda esitas Janika Sillamaa. Pääsemaks Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida uute Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus Ljubljanas Sloveenias. Seal jäädi viiendaks ja finaali ei pääsetud.

1994. aastal esindas Eestit Silvi Vrait lauluga "Nagu merelaine". Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, mistõttu pidi Eesti jätma ühe aasta võistlusel vahele. 1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Laul saavutas Oslos 5. koha.

2000–2002Redigeeri

2000. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele ennustati võitu. Inese esituses kõlanud lugu "Once in a Lifetime" saavutas seni kõrgeima tulemuse – 4. koha.

2001. aastal purustati Kopenhaagenis aasta varem püstitatud rekord: Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "Everybody" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Tallinnas Saku Suurhallis. Eestit esindas siis Rootsi lauljatar Sahlene, kes lauluga "Runaway" saavutas 3. koha.

2003–2008Redigeeri

Edukatele aastatele järgnes kuus aastat ebaedu. 2003. aastal esindas Riias Eestit ansambel Ruffus, mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale. Sellest tulenevalt nimetati järgnenud mõõnaperioodi "Epliku needuseks".[2]

Alates 2004. aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. İstanbulis pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse (välja arvatud automaatselt finaali pääsenud "suure neliku" riigid ehk Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa). Eesti pidi seetõttu osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka. Neiokõsõ esituses kõlanud võrukeelne lugu "Tii" jäi 11. kohale ning Eesti pidi aasta hiljem jälle poolfinaalis osalema.

2009–Redigeeri

Septembris 2008 vahetati välja üle kümne aasta "Eurolaulu" produtsendina töötanud Juhan Paadam. Tema asemel alustas Eesti riikliku eelvooru produtsendina Heidy Purga. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud "Eurolaulu" asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust "Eesti Laul". Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. "Eesti Laulu" eesmärgiks pole leida parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks, vaid see on suunatud eelkõige eesti publikule.

OsalusedRedigeeri

██ Võitja
██ Teine koht
██ Kolmas koht
██ Viimane koht
Aasta Esitaja Pealkiri Keel Finaalkoht Punktid Poolfinaalkoht Punktid
1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld" eesti Ei pääsenud finaali 5. (eelvoor) 47 (eelvoor)
1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine" eesti 24. 2
Ei osalenud aastal 1995
1996 Maarja-Liis Ilus & Ivo Linna "Kaelakee hääl" eesti 5. 94 5. 106
1997 Maarja "Keelatud maa" eesti 8. 82
1998 Koit Toome "Mere lapsed" eesti 12. 36
1999 Evelin Samuel & Camille Camille "Diamond of Night" inglise 6. 90
2000 Ines "Once in a Lifetime" inglise 4. 98
2001 Tanel Padar & Dave Benton "Everybody" inglise 1. 198
2002 Sahlene "Runaway" inglise 3. 111
2003 Ruffus "Eighties Coming Back" inglise 21. 14
2004 Neiokõsõ "Tii" võru Ei pääsenud finaali 11. 57
2005 Suntribe "Let's Get Loud" inglise 20. 31
2006 Sandra "Through My Window" inglise 18. 28
2007 Gerli Padar "Partners in Crime" inglise 22. 33
2008 Kreisiraadio "Leto svet" serbia, saksa, soome 18. 8
2009 Urban Symphony "Rändajad" eesti 6. 129 3. 115
2010 Malcolm Lincoln & ManPower 4 "Siren" inglise Ei pääsenud finaali 14. 39
2011 Getter Jaani "Rockefeller Street" inglise 24. 44 9. 60
2012 Ott Lepland "Kuula" eesti 6. 120 4. 100
2013 Birgit "Et uus saaks alguse" eesti 20. 19 10. 52
2014 Tanja "Amazing" inglise Ei pääsenud finaali 12. 36
2015 Elina Born & Stig Rästa "Goodbye to Yesterday" inglise 7. 106 3. 105
2016 Jüri Pootsmann "Play" inglise Ei pääsenud finaali 18. 24
2017 Koit Toome & Laura "Verona" inglise 14. 85
2018 Elina Nechayeva "La forza" itaalia 8. 245 5. 201
2019 Victor Crone "Storm" inglise 20. 76 4. 198
2020

Hääletamise ajalugu (1994–2018 finaalid)Redigeeri

Eesti on andnud kõige rohkem punkte järgmistele riikidele:

Koht Riik Punkte
1   Venemaa 163
2   Rootsi 161
3   Läti 88
4   Norra 85
5   Soome 67

Eesti on saanud kõige rohkem punkte järgmistelt riikidelt:

Koht Riik Punkte
1   Soome 87
2   Läti 72
3   Rootsi 71
4   Iirimaa 65
5   Leedu 56

Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlusedRedigeeri

Aasta Asukoht Toimumispaik Õhtujuhid
2002   Eesti, Tallinn Saku Suurhall Annely Peebo, Marko Matvere

Kommentaatorid ja punktide edastajadRedigeeri

Aasta Telekommentaator(id) Raadiokommentaator Punktide edastaja
1994 Vello Rand Marko Reikop (Raadio 2) Urve Tiidus
1995 Jüri Pihel Ei osalenud võistlusel
1996 Marko Reikop (Raadio 2) Annika Talvik
1997 Helene Tedre
1998 Reet Linna Urve Tiidus
1999 Marko Reikop Vello Rand (Raadio 2) Mart Sander
2000 Evelin Samuel
2001 Elektra
2002
2003 Ines
2004 Maarja-Liis Ilus
2005 Mart Juur (Raadio 2)
Andrus Kivirähk (Raadio 2)
2006 Evelin Samuel
2007 Laura Põldvere
2008 Sahlene
2009 Marko Reikop
Olav Osolin (finaal)
Laura Põldvere
2010 Marko Reikop
Sven Lõhmus (finaal)
Rolf Roosalu
2011 Marko Reikop Piret Järvis
2012 Mart Juur, Andrus Kivirähk (Raadio 2)
Ilja Ban, Dmitri Vinogradov, Aleksandra Moorast (Raadio 4)
Getter Jaani
2013 Mart Juur, Andrus Kivirähk (Raadio 2) Rolf Roosalu
2014 Lauri Pihlap
2015 Tanja
2016 Daniel Levi
2017 Jüri Pootsmann
2018 Ott Evestus

GaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri