Ava peamenüü

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 47. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 25. mail 2002 Eesti pealinnas Tallinnas Saku Suurhallis. Eesti sai õiguse korraldada lauluvõistlust, kui Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL võitsid 2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Taanis. Eesti oli esimene riik endisest idablokist, kes sai õiguse organiseerida lauluvõistlust. Lauluvõistluse eelarveks oli 122,6 miljonit Eesti krooni[1] (u 7 835 568 eurot).

Eurovisiooni lauluvõistlus 2002
Toimumise ajad
Finaal 25. mai 2002
Korraldus
Toimumiskoht Eesti Eesti, Tallinn, Saku Suurhall
Õhtujuhid Annely Peebo
Marko Matvere
Korraldaja Flag of Estonia.svg Eesti Televisioon
Osalejad
Osalejate arv 24
Naasvad riigid Flag of Austria.svg Austria
Flag of Belgium (civil).svg Belgia
Flag of Cyprus.svg Küpros
Flag of North Macedonia.svg Makedoonia
Flag of Finland.svg Soome
Flag of Switzerland.svg Šveits
Eemalduvad riigid Flag of Ireland.svg Iirimaa
Flag of Iceland.svg Island
Flag of the Netherlands.svg Holland
Flag of Norway.svg Norra
Flag of Poland.svg Poola
Flag of Portugal.svg Portugal
Eesti esindaja "Runaway"
Sahlene
Hääletus
Hindamissüsteem Iga riik annab punktid (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 12) kümnele lemmikule. Kasutusel olid nii telefonihääletus kui ka žürii.
Võitja Flag of Latvia.svg Läti
"I wanna" – Marie N

Esmakordselt oli lauluvõistlusel alapealkiri – "Moodne muinasjutt". Kontsert algas videoga väikesest tüdrukust, kes avab suure muinasjuturaamatu ja näeb seal eestlasi, kes üksmeelselt ümisevad oma Eurovisiooni võidulaulu "Everybody". Kontserdi teemat rõhutas ka lavakujundus, õhtujuhtide roll ja tekst ning laulude vahel näidatud humoorikad videolõigud, milles igaühes oli kasutatud mõne tuntud muinasjutu süžeed, tegelasi või detaile Eesti ja eestlaste konteksti panduna. Õhtu lõppes, nagu osutasid ka õhtujuhid, õnnelikult ja lätlaste võiduloo kordamise ajal oli laval sümboolne lumesadu. Võidutrofee, Ivo Lille klaasskulptuuri ning EBU auhinna ulatasid võitjatele laval Ivar Must ja Maian Kärmas.

Esialgu pidi Eurovisiooni lauluvõistlusel 2002 osalema vaid 22 riiki, nende hulgas top 15 eelmise aasta võistlusest ja seitse riiki, kes eemaldati 2001. aasta lauluvõistlusest viie aasta madala keskmise punktisumma tõttu. Kuid Euroopa Ringhäälingute Liit tõstis osalevate riikide arvu 24-le, millega said õiguse osaleda ka Iisrael ja Portugal. Portugal ei soovinud osaleda ja sellega sai õiguse Läti, keda esindas Marie N lauluga "I Wanna".

Lauluvõistluse eelarve küündis üle 122 miljoni krooni, mis jagunes neljaks: sponsorrahad (ERGO Kindlustus jm), riikide osalustasud ja piletimüügi tulud. Umbkaudu neljandik eelarvest ehk osa, mida muud tulud ei katnud (üle 33 miljoni), rahastati riigieelarvest. Lauluvõistlusel müüdi pileteid kolmele kontserdile: kahele peaproovile (24. ja 25.05) ning lõppkontserdile. Viimasele müüdi pääsmeid internetioksjonil alghinnaga 4500 krooni, kus mõni pilet läks kaubaks rohkem kui 7000 krooni eest. Soolase hinnaga pileteid ei müüdud aga kuigivõrd palju ning lauluvõistluse nädalal ja veel vahetult kontserdi eelgi müüdi pileteid Saku Suurhalli hinnaga 600 krooni.

Võistlust saabus vaatlema või kajastama tuhatkond ajakirjanikku või fänni üle maailma. Kõige arvukam pressidelegatsioon saabus Hispaaniast (üle 120 ajakirjaniku). Üksainus ajakirjanik saabus üritust kajastama Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Lauluvõistluse õhtujuhid olid ooperilaulja Annely Peebo ja näitleja Marko Matvere. Ajakirjandusväljaanded korraldasid 2001. aasta lõpus hääletusi, keda eesti rahvas tahtnuks õhtujuhtidena näha. Eesti Päevaleht märkis oma edetabelis enimnimetatud saatejuhtidena Elektrat, Aigi Vahingut, Hanna-Liina Võsa, Darja Kelderit, Mart Sanderit jt. Elektra edastas otsesaates Eesti rahvahääletuse tulemused.

Telesaate tehnilise teostuse tarvis palkas Eesti Televisioon põhiliselt Rootsi Televisiooni SVT tehnilise meeskonna. Tehnilise personali (teleoperaatorid, valgustajad, helimeistrid jm) seas oli siiski ka hulk ETV töötajaid. Ürituse peaprodutsent oli Juhan Paadam, vastutavasse meeskonda kuulusid veel finantsjuht Jaanus Kõusaar, Tarmo Krimm, Janek Väli, Heidi Laanemäe, Kristel Maran. Lavakujunduse ning kogu ürituse stilistika autor oli teatrikunstnik Iir Hermeliin, pearežisöör Marius Bratten, valgustaja Per Sundin. Akrediteerimise eest vastutas Kati Ellandi. Videolõike valmistasid ette Rene Vilbre, Inessa Josing, Anu Välba jpt.

Võistlusnädalaks Saku Suurhalli kõrvale püstitatud telk-pressikeskuses viisid pressikonverentse läbi Monika Tamla ja Eero Raun. Pressikeskuse tööd korraldasid teiste seas Maarja Tali, Kalle Kingsepp jpt.

Tallinna saabunud riikide delegatsioonide seas sattus olema suur hulk Eurovisiooni lauluvõistlusel varasematelgi aastatel edukalt osalenud heliloojaid ja lauljaid, osa esinejaid on naasnud Eurovisioonile aastaid hiljem.

  • Iisraeli Tallinnas kõlanud esinduslaulu "Light a Candle" helilooja Tzvika Pick kirjutas mõni aasta varem Dana Internationali võiduka laulu "Diva".
  • Saksamaa laulu autor Ralph Siegel oli 1982. aasta Saksamaa võiduloo "Et oleks rahu" helilooja. Siegel on lisaks sellele saavutusele aastakümnete jooksul kirjutanud rekordilised 24 eurolaulu eri riikidele.
  • Küprost Tallinnas esindanud poistebändi One solist Constantinos Christoforou oli varem oma kodumaad esindanud solistina Oslos 1996. aastal (9. koht) ning naasis Eurovisioonile ka pärast Tallinnas laulmist aastal 2005 Kiievis (18. koht).
  • Küprose laulule taustvokaali laulnud Christina Argyri oli kaks aastat varem Stockholmis peetud võistlusel astunud üles solistina dueti Voice liikmena (toona 21. koht).
  • Eestit esindanud Sahlene oli varem olnud Eurovisiooni laval taustalauljana (Jeruusalemmas 1999 ja Stockholmis 2000). Ta laulis tausta ka 2016. aasta Eurovisioonil tollasele Austraalia esindusloole "Sound of Silence".
  • Rootsit esindanud Afro-Dite kolme taustalaulja seas olid tuntud lauljad Michael 'Micke' Blomqvist ja Thérèse Löf, kes on kumbki korduvalt naasnud taustalauljana Eurovisioonile. Löf on olnud kvarteti One More Time liige ja esitanud Euroopa edetabelite tipus püsinud hittlaulu "Highland" (1992).
  • Taanit esindanud Malene taustagrupi osa liikmeid (õed Lei ja Lupe Moe) olid olnud eurolaval palju kordi varem, sealhulgas aastal 2000 Stockholmis, kui võistluse võitis Taani duo Olsen Brothers.
  • Makedooniat esindanud Karolina Goceva naasis võistlusele solistina viis aastat hiljem, kui Eurovisiooni lauluvõistluse korraldas Soome.
  • Austria laulu "Say a Word" autor Alexander Kahr osales heliloojana taas 2013. aasta Eurovisioonil Malmös, kus tema lugu ei pääsenud poolfinaalist edasi finaali. Ka Horvaatiat esindanud laulu "Everything I Want" helilooja Milana Vlaović on hiljem Eurovisioonil osalenud (2009).
  • Hispaaniat esindanud Rosa taustalauljate seas oli lauljanna Gisela, kes naasis solistina Eurovisioonile 2008. aastal Belgradis, esindades Andorrat. Ta ei pääsenud poolfinaalist edasi finaali.
  • Bosnia ja Hertsegoviina taustalauljana oli Tallinnas laval lauljanna Tinka Milinović, kes esindas 2006. aastal Šveitsi ansambli Six4One liikmena (16. koht).
  • Malta laulu "7th Wonder" taustalauljad olid eestlannad Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Liisi Koikson, Jelena Juzvik ja Airi Allvee. Solist Ira Losco naasis Eurovisioonile 2016. aastal Stockholmis.
  • Eestit esindanud laulu "Runaway" loojad Pearu Paulus, Ilmas Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas kirjutasid ka Eesti laulu aastal 2000 ning 2006.

Võistluskontserdi ajal viibis Saku Suurhallis arvukalt kõrgeid väliskülalisi nii teistest Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmesorganisatsioonidest kui ka poliitikuid. Teiste seas jälgis saali loožis võistlust Eesti peaministri Siim Kallase ning teiste valitsusliikmetega Taani tollane peaminister, hilisem NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Sisukord

TulemusedRedigeeri

Jrk Riik Esitaja(d) Laul Koht Punktid
01   Küpros One "Gimme your love" 6. 85
02   Suurbritannia Jessica Garlick "Come back" 3. 111
03   Austria Manuel Ortega "Say a word" 18. 26
04   Kreeka Michalis Rakintzis "S.A.G.A.P.O" 17. 27
05   Hispaania Rosa López "Europe's living a celebration" 7. 81
06   Horvaatia Vesna Pisarović "Everything I want" 11. 44
07   Venemaa Prime Minister "Northern Girl" 10. 55
08   Eesti Sahlene "Runaway" 3. 111
09   Makedoonia Karolina Gočeva "Od nas zavisi" 19. 25
10   Iisrael Sarit Hadad "Light a candle" 12. 37
11   Šveits Francine Jordi "Dans le jardin de mon âme" 22. 15
12   Rootsi Afro-dite "Never let it go" 8. 72
13   Soome Laura Voutilainen "Addicted to you" 20. 24
14   Taani Malene "Vis mig, hvem du er" 24. 7
15   Bosnia ja Hertsegoviina Maja Tatić "Na jastuku za dvoje" 13. 33
16   Belgia Sergio & The Ladies "Sister" 13. 33
17   Prantsusmaa Sandrine François "Il Faut Du Temps" 5. 104
18   Saksamaa Corinna May "I can't live without music" 21. 17
19   Türgi Buket Bengisu & Group Safir "Leylaklar soldu kalbimde" 16. 29
20   Malta Ira Losco "7th Wonder" 2. 164
21   Rumeenia Monica Anghel & Marcel Pavel "Tell me why" 9. 71
22   Sloveenia Sestre "Samo ljubezen" 13. 33
23   Läti Marie N "I wanna" 1. 176
24   Leedu Aivaras "Happy you" 23. 12
Võistluse toimumise asukoht: Saku SuurhallTallinn, Eesti

HääletussüsteemRedigeeri

Iga riik avaldas punktid 12, 10, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 oma kümne lemmiku poolt.

PunktitabelRedigeeri

Riik                                                
Küpros 3 12 6 10 6 4 1 4 3 12 8 4 8 4
Suurbritannia 12 7 6 4 5 6 2 8 6 7 6 1 8 2 10 8 5 8
Austria 1 1 7 5 12
Kreeka 12 1 8 6
Hispaania 7 2 4 6 6 12 7 6 12 12 7
Horvaatia 6 6 5 5 5 2 3 12
Venemaa 5 2 10 1 3 8 10 10 6
Eesti 7 3 5 3 6 2 12 10 8 10 4 4 8 2 2 6 12 7
Makedoonia 3 4 1 5 12
Iisrael 5 1 5 1 2 10 5 5 3
Šveits 5 3 2 3 1 1
Rootsi 1 4 1 8 3 7 10 12 1 4 7 4 10
Soome 2 5 1 10 3 3
Taani 4 1 1 1
Bosnia ja Hertsegoviina 7 3 7 3 6 2 3 2
Belgia 4 1 7 3 4 2 10 2
Prantsusmaa 10 3 8 3 7 10 8 12 5 8 10 6 4 3 2 5
Saksamaa 1 2 2 1 3 3 4 1
Türgi 4 3 8 7 7
Malta 10 12 8 6 10 12 5 7 10 10 4 4 2 12 4 7 6 10 5 10 7 3
Rumeenia 8 8 5 12 12 8 4 1 7 6
Sloveenia 6 2 7 8 2 2 1 5
Läti 4 8 10 10 12 2 10 12 7 12 8 5 6 7 5 8 8 12 6 7 5 12
Leedu 4 2 6
Hääletussüsteem: punane: telefonihääletus; sinine: žürii; lilla: 50/50

Osalenud riigidRedigeeri

 
██ Osalevad riigid
██ Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osalenud see aasta

ViitedRedigeeri