Vikipeedia

Eesti energeetika

Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.

Eesti energeetikasektor toetub suures osas põlevkivi kasutamisele. VKG Ojamaa kaevandus

Elektritootmisel on ajalooliselt kõige olulisem olnud Eesti põlevkivitööstus. Samas on kiirelt kasvamas taastuvenergia tootmine ning käivad arutelud ka tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu üle tulevikus.

Eesti suurim elektri- ja soojusenergiatootja on riigile kuuluv Eesti Energia.

Ülevaade muuda

Primaarenergia peamiseks allikaks Eestis on põlevkivi, mida toodetakse aastast 1916. Seda kasutatakse elektri- (kogu Eesti jaoks) ja soojusenergia (peamiselt Narva jaoks) tootmiseks. Viimastel aastatel on hakatud põlevkivist põlevkiviõli tootma, selle tootmise maht pidevalt kasvab. Samuti kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks turvast, küttepuitu, hüdro- ja tuuleenergiat, päikesepatareisid ning imporditud maa- ja vedelgaasi ning kivisütt.

Peaaegu kogu sõidukite jaoks kasutatav kütus imporditakse välismaalt. Selle hulka kuuluvad bensiin, diislikütus, kütteõli ja lennukikütus.

Energia Eestis[1]
Aasta Elanikke Energia varu
aasta alguses 		Primaarenergia
tootmine 		Import Eksport Energia varu
aasta lõpus 		Elekter CO2-emissioon
miljonit TJ (teradžauli) TJ TJ TJ TJ GWh tuhat t
1960 1,206 46 630 113 007 25 401 20 817 55 096 1 950 ...
1970 1,352 51 959 223 320 98 946 41 105 35 013 11 575 ...
1980 1,472 44 962 311 008 159 418 56 130 52 787 18 898 ...
1990 1,571 75 385 223 636 219 068 33 888 67 588 17 181 226,6
1995 1,448 41 732 148 758 87 994 11 611 38 204 8 693 196,9
2000 1,401 20 713 132 389 74 161 11 915 20 064 8 513 182,6
2005 1,359 15 074 160 563 81 113 21 917 15 250 10 205 157,7
2010 1,333 34 282 205 080 74 693 39 939 32 406 12 964 172,0
2015 1,313 51 712 234 405 104 674 85 187 67 240 10 417 ...
2016 1,315 79 453 199 012 106 337 88 105 48 892 12 176 ...
2017 1,315 ... 242 240 107 170 95 214 ... 13 160 ...
2018 1,319 ... 276 523 117 421 114 360 ... 12 364 ...
2019 1,324 ... 205 540 114 979 104 849 ... 7 615 ...

Primaarenergia tootmine muuda

Primaarenergia tootmise maht kasvas 1980. aastate alguseni ja hakkas seejärel langema. Eriti kiire ja järsk langus oli aastatel 1989–1993, kui see langes 235 299 TJ-lt 138 161 TJ-ni. Järgmine kord langes see aastal 1997 124 627 TJ-ni. Aastast 2010 jääb primaarenergia tootmise maht vahemikku 200 000 – 250 000 TJ.

Suurima osa primaarenergia allikatest moodustab põlevkivi, selle osatähtsus suurenes 1960. aastate keskpaigas üle 90% ja oli sellel tasemel 1993. aastani. 2014. aastani kõikus see 77–83% ulatuses ja 2016. aastal langes 66%-ni. See langus oli seotud küttepuidu kasutamise osatähtsuse pideva kasvuga, mis tõusis aastaks 2016 29%-ni.

Turba osa primaarenergia allikana on pidevalt vähenenud ja praegu ei mängi see primaarenergia allikana erilist rolli. 2000. aastate algusest hakkas alternatiivenergiaallikate (hüdro- ja eriti tuuleenergia) osatähtsus kasvama, kasvades 0,2% aastal 2000 kuni 1,14% aastal 2016.

Primaarenergia tootmine Eestis[1]
Aasta Primaarenergia
tootmine 		Põlevkivi Turvas Küttepuit Hüdro- ja tuuleenergia
TJ TJ % TJ % TJ % TJ %
1960 113 007 100 271 88,7 5 230 4,6 7 453 6,6 53 0,05
1970 223 320 203 555 91,1 9 872 4,4 9 881 4,4 12 0,01
1980 311 008 296 441 95,3 9 233 3,0 5 334 1,7 0 0,00
1990 223 636 209 596 93,7 6 155 2,8 7 885 3,5 0 0,00
2000 132 389 108 330 81,8 3 345 2,5 20 617 15,6 21 0,02
2010 205 080 161 401 78,7 3 680 1,8 38 668 18,9 1 094 0,53
2016 199 012 131 567 66,1 141 0,1 58 441 29,4 2 264 1,14

Elektri- ja soojusenergia tootmine, tarbimine ja kaubandus muuda

Eesti suurimad elektrienergia tootjad Balti elektrijaam ja Eesti Elektrijaam käivitati vastavalt 1959. ja 1969. aastal. Sellega kasvas elektrienergia tootmise maht pidevalt 1970. aastate keskpaigani ja kõikus aastani 1990 vahemikus 15 000 – 17 000 GWh. Alates 1991. aastast hakkas elektrienergia tootmine järsult langema ja vähenes aastaks 1993 umbes 2 korda 7993 GWh-ni. Seejärel kõikus tootmise maht vahemikus 7000 – 12 000 GWh aastas.

1960.–1980. aastatel moodustas elektrienergia tarbimise osatähtsus alla 50% toodetud energiast, alates 1990. aastate algusest tõusis see kuni 68% aastal 2000 ning vähenes 50%-ni.

Suur osa (50–70%) toodetud elektrienergiast eksporditi Nõukogude Liidu naaberpiirkondadesse – Läti NSV-sse ja Vene NFSV-sse. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes kohe mitmekordselt ka eksporditud elektrienergia maht (kuni 1005 GWh 1995. aastal ja 523 GWh 1998. aastal) ja selle osatähtsus (vastavalt 13% ja 7% toodetud elektrienergiast), kuid aastast 2002 hakkas see kasvama. Maksimaalne eksporditud elektrienergia maht oli 2015. aastal 6377 GWh ehk üle 70% Eestis toodetud elektrienergiast.

Elektrienergia impordi maht ja osatähtsus Eestis oli suhteliselt väike – alla 10%, kuid 2010. aastatel tõusis see 20–37%-ni. Aastani 2002 imporditi elektrit Venemaalt, alates 2000. aastast Lätist ja Leedust ning 2008. aastast Soomest Estlingi elektrikaabli kaudu.

Eesti elektritarbimise rekord on 1594,7 MW, mis püstitati 4. jaanuaril 2024.[2]

Elektri- ja soojusenergia tootmine, tarbimine ja kaubandus Eestis[1]
Aasta Elektrienergia
netotootmine* 		Elektrienergia import Kokku (tootmine + import) Impordi osatähtsus Elektrienergia tarbimine Tarbimise osatähtsus Elektrienergia eksport Ekspordi osatähtsus Aasta Soojusenergia tootmine Soojusenergia tarbimine Tarbimise osatähtsus
GWh GWh GWh % GWh % GWh % GWh GWh %
1960 1771 123 1894 6,5 1194 63,0 560 29,6 1960 2688 2618 97,4
1965 6392 322 6714 4,8 2010 29,9 4401 65,5 1965 6204 6045 97,4
1970 10 383 608 10 991 5,5 2955 26,9 7559 68,8 1970 11 409 11 053 96,9
1975 15 019 123 15 136 0,8 4207 27,8 10 206 67,4 1975 15 059 14 652 97,3
1980 17 163 370 17 533 2,1 5500 31,4 11 073 63,2 1980 19 629 19 189 97,8
1985 16 126 1379 17 505 7,9 6605 37,7 9783 55,9 1985 22 684 22 025 97,1
1990 15 448 1475 16 923 8,7 7299 43,1 8477 50,1 1990 25 534 24 972 97,8
1995 7607 245 7852 3,1 5074 64,6 1005 12,8 1995 12 807 11 197 87,4
2000 7591 374 7965 4,7 5422 68,1 1303 16,4 2000 9826 8527 86,8
2005 9114 345 9459 3,6 6403 67,7 1953 20,6 2005 10 514 9351 88,9
2010 11 732 1100 12 832 8,6 7431 57,9 4354 33,9 2010 9795 8752 89,4
2015 9062 5452 14 514 37,6 7440 51,3 6377 43,9 2015 8608 7789 90,5
2016 10 424 3577 14 001 25,5 7664 54,7 5614 40,1 2016 9541 8640 90,6
* Välja arvatud elektrijaamade omatarve

Kütuse tarbimine Eestis muuda

Suurimate Eesti soojuselektrijaamade peamine kütus on põlevkivi, selle toodang kasvas 1970. aastate keskpaigani ja seejärel kõikus ulatuses 25–30 mln tonni aastas. 1990. aastate alguses toimus põlevkivi tootmise mahu kiire ja järsk langus 26,5 mln tonnilt 1989. aastal 16,3 mln tonnini 1994. aastal. Väikseim tootmise maht (12,7 mln t) oli 1999. aastal, suurim (20,6 mln t) 2014. aastal. 1990.–2010. aastatel kõikus põlevkivi tootmise maht 13–20,6 mln t ulatuses. Tootmise mahu kasv 2000. aastatel oli seotud põlevkiviõli tootmise kasvuga.

Põlevkivigaasi kasutati aastani 1987. Taas hakati seda kasutama aastast 2011.

Turba tarbimine on pidevalt vähenenud ja on praegu veidi üle 100 000 tonni aastas. Puitkütuse tarbimine, vastupidi, kasvab ja ületab praegu 4,6 mln tm.

Kivisütt ja koksi kasutati enamasti 1990. aastate alguseni, seejärel nende tarbimine vähenes ja praegu nad eriti suurt rolli Eesti energeetikas ei mängi.

Maagaasi tarbimine tõusis 1991. aastaks 1521 mln m³, seejärel langes järsult peaaegu 4 korda (441 mln m³ 1993. aastal) ja kõikus 650–1000 mln m³ ulatuses. Kogu maagaas imporditakse Venemaalt.

Diislikütuse, autobensiini ja lennukikütuse tarbimine kasvas 1980. aastate keskpaigani ja seejärel jäi umbes samale tasemele kuni 1991. aastani. 1992. aastal nende kütuste tarbimine langes 2–3 korda ja 2000. aastatel hakkas kasvama.

Kütuse tarbimine Eestis[1]
Aasta Põlevkivi Põlevkivigaas* Turvas Puitkütus** Kivisüsi ja koks Maagaas Diislikütus Autobensiin Lennukikütus
tuhat t mln m³ tuhat t tuhat tm tuhat t mln m³ tuhat t tuhat t tuhat t
1960 6955 99 473 956 281 ... ... 179 14
1970 20 488 463 837 1305 562 223 ... 366 55
1980 30 818 266 847 856 508 852 566 507 36
1990 25 699 0 533 1065 396 1516 570 523 35
1995 15 420 0 516 2748 103 723 313 247 18
2000 13 254 0 302 3065 88 826 284 306 21
2005 14 804 0 289 3338 56 997 447 290 47
2010 17 888 0 353 4415 60 701 520 276 37
2015 17 899 912 131 4509 29 471 662 236 24
2016 18 840 808 124 4647 29 518 647 252 21
** Kaasa arvatud puiduhake ja -jäätmed
** Generaatorigaas ja koksigaasid

Taastuvenergia muuda

  Pikemalt artiklites Hüdroenergia Eestis, Tuuleenergia Eestis ja Päikeseenergia Eestis
 
1917. aastal rajatud Leevaku hüdroelektrijaam Võhandu jõel

Taastuvenergia allikana kasutatakse Eesti energeetikas biomassi energiat ja biokütuseid, hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat.

Esimesed küttepuidu- ja hüdroenergiat kasutavad elektrijaamad ehitati suurte tööstusettevõtete juurde 19. sajandi lõpus ja suurtes linnades 20. sajandi alguses. Eesti esimene hüdroelektrijaam ehitati 1893. aastal Kunda mõisa maadele tsemenditehase energiaga varustamiseks.[3] Eesti esimene keskelektrijaam käivitati 1907. aasta novembris Pärnus. Seda köeti puidujäätmete, saepuru, kändude ja turbaga.[4]

Praegu on Eestis 37 hüdroelektrijaama, nendest 23 töötavat. Lähiajal kavandatakse veel 27 hüdroelektrijaama rajamist.[5] Aastal 2018 oli Eesti hüdroelektrijaamade installeeritud koguvõimsus 7,3 MW ja elektrienergia kogutoodang 19 GWh, mis oli eelmise aastaga võrreldes (29 GWh) palju väiksem. See oli seotud ilmaoludega, sest 2018. aastal oli sademete hulk tunduvalt väiksem kui 2017. aastal.[6]

Biokütuste kasutamine on Eesti energeetikas viimastel aastatel kasvanud seoses sellega, et ettevõtted peavad CO2 emissiooni eest maksma. 2010. aastatel toodeti biomassist aastas 500–1000 GWh elektrienergiat.[6] 2018. aastal toodeti biokütustest 1662 GWh ehk 17,1% elektrienergia kogutarbimisest.[7]

Biomassist toodetud elektrienergia kogus aastatel 2010–2018[6]


Esimesed tuulegeneraatorid püstitati Eestis enne 1990. aastat eramajapidamistes ning kolhoosides ja sovhoosides. Esimene kaasaegne tuulegeneraator võimsusega 0,15 MW ehitati 1997. aastal Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Taani Keskkonnafondi toel. Esimese aasta jooksul tootis see 288 MWh elektrienergiat, mis oli alla 1% kogu Hiiumaal tarbitavast energiast. 2002. aastal ehitati teine tuuleturbiin Sõrve säärel ning Eesti esimene Virtsu tuulepark koguvõimsusega 1,8 MW ja aastase toodanguga 4,8 GWh.[8] 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis 139 tuulegeneraatorit ja tuuleelektrijaamade koguvõimsus 309,96 MW. 2018. aastal toodeti 590 GWh elektrit, mis moodustas 36% kogu taastuvenergia toodangust Eestis.[9]

Päikeseenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks hakkas arenema 2000. aastatel. Eriti kiire kasv oli aastal 2018: kui 2017. aastal olid elektrivõrguga ühendatud päikeseelektri tootmisvõimsused 18,36 MW ja toodeti 5 GWh elektrienergiat, siis 2018. aastal kasvasid tootmisvõimsused 110 MW-ni ja toodeti 13 GWh.[6]

Taastuvenergia tootmine Eestis[1][10][11][12]
Aasta Elektrienergia
tootmine 		Biomassist Hüdroenergia Tuuleenergia Päikeseenergia
GWh GWh % GWh % GWh % GWh %
2000 8510 ... ... 5 0,06 0 0,0 – –
2002 8524 27 0,32 5,6 0,07 1,4 0,02 – –
2004 10 302 31 0,30 13,5 0,14 76,3 0,78 – –
2006 9729 38 0,39 22,4 0,22 7,6 0,07 – –
2008 10 579 38 0,36 28 0,26 133 1,26 – –
2010 12 962 706 5,45 27 0,21 277 2,14 – –
2012 11 966 999 8,35 42 0,35 434 3,63 ... ...
2014 12 430 710 5,71 27 0,22 604 4,86 1,5 0,01
2016 12 176 743 6,10 35 0,29 594 4,88 3,0 0,02
2017 12 176 743 6,10 29 0,22 723 5,54 5,0 0,03
2018 12 327 1006 8,16 18 0,15 591 4,79 13,0 0,11

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Statistikaameti andmebaas
  2. ↑ "Sündis uus Eesti elektritarbimise rekord" ERR, 4. jaanuar 2024
  3. ↑ Ettevõtlus ja Kunda jõe paisutamine
  4. ↑ Esimene keskelektrijaam Baltikumis käivitati Pärnus
  5. ↑ Pilt "MTÜ Veskivaramu - Eesti hüdrojaamade kaart"
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Taastuvenergia aastaraamat 2018
  7. ↑ Taastuvenergia kattis mullu 17 protsenti elektri kogutarbimisest, ERR.ee, 22.01.2019
  8. ↑ "Tuuleenergia ajalugu ning inimeste suhtumine enne ja pärast tuulepargi püstistamist" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2019. Vaadatud 3. juulil 2019.
  9. ↑ "Olemasolev tuuleenergia Eestis". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2019. Vaadatud 4. juulil 2019.
  10. ↑ Taastuvenergia aastaraamat 2015
  11. ↑ Taastuvenergia aastaraamat 2016
  12. ↑ Taastuvenergia aastaraamat 2013

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_energeetika&oldid=6552489"