Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Tehnoloogia areng viimastel aastakümnetel on võimaldanud päikeseenergia järjest paremat kasutamist.

Maa päikesekiirguseallikas: Päike

Päike eraldab pidevalt 385 × 1024 W energiat. Sellest jõuab Maale 175 × 1015 W, mis vastab 1360 W-ile ruutmeetrile. Päikeseenergia vabaneb päikese tuumas toimuvates termotuumareaktsioonides, mille protsesse nimetatakse p-p-ahelateks (prooton-prooton-ahelad).[1] Nende käigus muundub 600 miljonit tonni vesinikku heeliumiks 9,2 × 1037 korda sekundis. Sellest eraldub 4 miljonit tonni kiirgusena väljapoole. Kiirgus jõuab päikese südamikust pinnani 10 000 – 170 000 aastaga, millest edasi jõuab Maale umbes 8 minutiga. Termosfääris on satelliidid mõõtnud päikesekiirguseks 1,36 kW ruutmeetri kohta, Maa pinnal selge taeva all on see aga umbes 1 kW ruutmeetrile.[2][3]

Saadaoleva suure energiahulga tõttu on päikeseenergia oluline elektritootmisallikas. ÜRO Arenguprogrammi 2000. aastal tehtud maailma energiavarude ülevaate kohaselt oli päikeseenergia aastapotentsiaal hinnanguliselt mitu korda suuremaks kogu maakera energiavajadusest[4], mis oli 2012. aastal 559,8 eksadžauli (1 eksadžaul = 1018 džauli).[5][6]

Rahvusvahelise Energiaagentuuri[7][8] väitel (2011. aastast) on jätkusuutlike päikeseenergia tehnoloogiate arendamine üliperspektiivikas. Päikeseenergia kasutamisega saab suurendada riikide energiaturvalisust ja jätkusuutlikkust, vähendada keskkonnasaastet, see aitab majanduslikult võidelda kliimasoojenemise vastu ning hoiab madalal fossiilkütuste hindu. Need hüved on ülemaailmsed. Seetõttu on edasised sammud selliste tehnoloogiate arendamisel ja nendesse investeerimisel väga tähtsad.

Kasutamine muuda

Vastavalt jagunevad päikesekiirgust kasutavad paigaldised

  • kiirguse kontsentreerimisega paigaldisteks
  • kiirguse kontsentreerimiseta paigaldisteks

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Prooton-prooton ahelad
  2. "Ask us:Sun". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2018. Vaadatud 10. juunil 2019.
  3. Rae Perälä. Päikeseelekter. Kirjastus Ehitame. Tallinn 2017.
  4. Kogu maakera energiavajadus
  5. "Key World Energy Statistics" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2015. Vaadatud 10. juunil 2019.
  6. "Energy and the challenge of sustainability" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. november 2020. Vaadatud 10. juunil 2019.
  7. Rahvusvaheline Energiaagentuur
  8. Rahvusvaheline Energiaagentuur (eesti keeles)

Välislingid muuda