Kunda mõis
Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa süda Lääne-Virumaale Linnuse külla.
Ajalugu muuda
Kunda mõisat on esmamainitud 1443. aastal. Keskajal oli Kunda läänistatud Gundistele, kelle järgi on mõis nime saanud.[1]
17. sajandil kuulus Kunda mõis Tallinna raehärrale Johann Müllerile (Müller).[1]
1635. aastal sattus Kunda lähedal laevaõnnetusse 126-liikmeline Holstein-Gottorfi saatkond, mis oli teel Moskvasse ja sealt edasi Pärsiasse. Pääsenud merehädalisi võõrustati Kunda mõisas. Saatkonna liikmete hulka kuulus teiste seas Adam Olearius, kes abiellus Johann Mülleri ühe tütrega ning avaldas hiljem reisikirja, kus muuhulgas mainib ka laevahukku ja Kunda mõisas võõrustamist. [2] Oleariuse loodud on ka 1647. aastal valminud Kunda mõisasüdant kujutav gravüür. [3] Saatkonda kuulus ka Philipp Crusius, kes abiellus samuti Mülleri ühe tütrega ja pani aluse Krusensternide aadlisuguvõsale.[4]
17. sajandil põles mõis kaks korda maha (1644. ja 1658. aastal).[3]
18. sajandi lõpus läks mõis Schwengelmide ja 19. sajandil Schnackenburgide omandusse.[3] 1840. aastatel omandasid Kunda mõisa Girard de Soucantonid, kellele see kuulus kuni võõrandamiseni.[1]
Mõisakompleks muuda
1870.–1880. aastatel rajati Girard de Soucantonide poolt võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabriku, vesiveski ja meierei. Säilinud on tänapäevani omapärane paekivist veskitammide ja kanalite süsteem. Hoonestuse liidab tervikuks suur vabakujunduslik park.
Aastatel 1924–1940 paiknes endises mõisakeskuses Virumaa Rahvaülikool.[5]
1941. aastal süütasid taganevad Nõukogude väed endise mõisa peahoone. Hoone on siiani varemeis.
Kunda mõis ja tsemenditootmine Kundas muuda
Tallinna–Peterburi raudtee valmimise ajal 1870. aastal rajas Kunda mõisa omanik parun John Karl Girard de Soucanton mõisa kohale mere äärde tsemenditehase, kuhu ehitati Rakverest haruraudtee.
1893. aastal rajati mõisas hüdroelektrijaam, mis oli esimene Eestis ja Baltimaades. Hüdroturbiin oli 260-hobujõuline, generaator telliti Šveitsist.
2024. aastal tunnistati Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi: Kunda mõisa vesiveski koos kanalite süsteemi ja paisuga, Kunda mõisa viinavabriku, Kunda mõisa masinarehe, Kunda mõisa hüdroelektrijaama ning Kunda mõisa vana veski varemega, kultuurimälestiseks[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kunda mõisast Eesti Mõisaportaalis
- ↑ Ebe Pilt "Tundmatu Eesti: tolmuvaba Kunda"
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kunda Külaselts
- ↑ http://www.v-maarja.ee/index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=jaanuar,%202003&art_id=10
- ↑ "Virumaa Rahvaülikool 1925–1935". 1936.
- ↑ Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamine, RT III, 19.04.2024, 4
Välislingid muuda
- Kunda mõis Eesti mõisaportaalis
- Kunda Külaseltsi koduleht
- Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kunda mõis (Viru-Nigula khk)