Ava peamenüü
Vapp
Bad Bentheimi paiknemine Grafschaft Bentheimi kreisis

Bad Bentheim on linn Alam-Saksimaal Saksamaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Nordrhein-Westfaleni ja Hollandi piiril, umbes 15 km Nordhornist lõunas ja 20 km Enschedest kirdes.

See on ka riigi poolt tunnustatud kuumavee soolvee ja väävli spaalinn, seepärast ka nimetus Bad ("kümblus"). Bad Bentheimis on ka Bentheimi loss, linna embleem. Linna asukad on üldiselt tuntud kui "Badman Bentheimers".

Sisukord

GeograafiaRedigeeri

Omavalitsuse ulatusRedigeeri

Linnapiir on 49 km, põhja-lõuna suunas 14 km ja ida ja lääne suunas 12 km. Bad Bentheimile alluv territoorium koos kõigi osadega on 100,16 km². 31. detsembril 2015 elas seal 15 311 inimest.

NaabervalladRedigeeri

Bad Bentheim on linn, mida on kujundanud evangeelne kirik, kuulub Alam-Saksimaa Grafschaft Bentheimi kreisi. See külgneb kahe muu Alam-Saksimaa linna, Schüttorfi ja Nordhorniga, samuti iseloomulikumalt katoliiklike Gronau ja Ochtrupi linnadega vastavalt Nordrhein-Westfaleni Steinfurti ja Borkeni kreisides. Bad Bentheim asub otse Hollandi piiri ääres, selle vahetud naabrid teisel pool on De Lutte ja Losser, mõlemad katoliiklikud paigad Overijsseli provintsis (Twente piirkonnas). Veidi kaugemal asuvad Hollandi linnad Almelo, Enschede ja Hengelo ning Saksa poolel Lingen, Rheine, Münster ja Osnabrück.

LinnaosadRedigeeri

Linna osad on Achterberg, Bardel, Gildehaus, Hagelshoek, Holt und Haar, Sieringhoek, Waldseite ja Westenberg.

 
Bad Bentheim oma lossiga

AjaluguRedigeeri

Bad Bentheimi esimene dokumenteeritud mainimine pärineb umbes aastast 1050 nime all Binithem. Linna nimest on välja toodud erinevaid etümoloogiaid. See võiks viidata lugale (saksa: Binsen), mis kasvas varasematel aegadel piirkonna rabamaastikul. Mõned arvavad ka, et, koos Hollandi Twente piirkonnaga, nimi võiks tulla tubantidelt. Bad Bentheim, endine krahvide residents, vaatab tagasi traditsioonidest rikkale ajaloole. Sajandeid oli see turulinn samanimelise Bentheimi krahvkonna (Grafschaft) keskus. 1945. aastal vabastasid Briti okupatsioonivõimud "pruuni Bentheimi" kreisikeskuse kohast ja viisid selle töölisklassilinna Nordhorni, mis paiknes rohkem keskel.

Linna embleem on Bentheimi krahvide võimas Bentheimi loss, mida on esmakordselt mainitud aastal 1116. 1711. aasta paiku avastati tervistavad väävliallikad, millest kasvas välja spaa oma kuuma soolvee ja kliinikuga.

1895. aastal veetsid Hollandi kuninganna Emma ja tema 15-aastane tütar Wilhelmina mitu nädalat Bentheimi kümblas. Enne seda olid seal viibinud nii Otto von Bismarck kui ka keiser Wilhelm I. Otto von Bismarcki auks püstitati Bentheimis liivakivist kuju väljakule, mis kannab samuti tema nime, Bismarckplatz. See seisab ikka veel seal, otse lossi all.

1865. aastast on Bentheimil linnaõigused. Omavalitsusreformi käigus Alam-Saksimaal ühendati Bentheimi linn, Samtgemeinde (valdade ühendus) Gildehaus (mille liikmed olid Gildehaus, Achterberg, Hagelshoek, Holt und Haar, Waldseite ja Westenberg) ning Bardeli ja Sieringhoeki vallad 1. märtsil 1974 ühendatud Bentheimi linnaks. 1979. aastast kutsutakse seda Bad Bentheimiks. Allosa Gildehaus on riigi poolt tunnustatud tervisekeskus (Erholungsort) 1982. aastast.

Pärast Teist maailmasõda oleks kogu piirkond koos paljude teiste Saksamaa piirialadega Bakker-Schuti plaaniga 1945. aastal Hollandi poolt annekteeritud, kuid USA lükkas selle plaani tagasi.

Bentheimi liivakivi, tuntud kui Bentheimer Gold, mida kaevandati Bentheimis ja Gildehausis, viidi 15. ja 18. sajandi vahel üle vana krahvkonna piiride Münsterlandi Ida-Friisimaal, Hollandisse,Belgiasse ja Taanisse. Mõned näited sellest liivakivist tehtud olulistest ehitistest on kuningapalee Amsterdamis, teater ja Jumalaema kirik Antwerpenis, katoliku kirik Århusis, Martini kirikutorn Groningenis (valminud aastal 1482) ja Münsteri raekoda.

Oletatavasti on platvorm, millel seisab New Yorgi Vabadussammas, tehtud Bentheimi liivakivist, kuid teised Saksa linnad, nende seas Obernkirchen, väidavad, et nemad andsid kivi selleks ettevõtmiseks.

ReligioonRedigeeri

Nagu vanas krahvkonnas, on Bad Bentheimi linna kujundanud peamiselt protestantlik usk, mida peab 52,6% linnarahvast (30. juunil 2006), kellest 36,7% on kalvinistid ja 15,9% luterlased. Veel 21,5% on katoliiklased. Ülejäänud 25,9% kas ei oma usulisi tõekspidamisi või järgivad muid uske.

Kultuur ja vaatamisväärsusedRedigeeri

VaatamisväärsusedRedigeeri

 
Bentheimi loss, Jacob van Ruisdaeli maal aastast 1653
 
Lossimüürid, nende taga Pulverturm ehk Püssirohutorn
 
Batterieturm

Linna kõige tähtsam embleem, loss – Burg Bentheim – seisab linna keskel, kus seda ei saa lihtsalt tähelepanuta jätta. Populaarset turismikohta saab tänapäeval külastada muuseumina, giidiga või ilma. Kõrge lossitorn, tuntud kui Pulverturm, või "Püssirohutorn", annab külastajatele hea ülevaate Bad Bentheimist.

Bad Bentheimi liivakivimuuseum (Bad Bentheimer Sandsteinmuseum) on muuseum, mis asub ajaloolises Bentheimi talumajas (talunik antud juhul oli Ackerbürger, kes elas linnas ja omas linnamehe õigusi, erinevalt paljudest talunikest) koos täiendustega, mis näitavad Bentheimi liivakivi ajalugu (murdmine ja kasutamine, kauplemine ja töötlemine) ja kivimi geoloogiat. Siin võib näha eksponaate, nagu näiteks Romaani stiilis ristimisanumad 12. ja 13. sajandist või kivistised, kui mainida kahte püsieksponaati.

Franzosenschlucht ("Prantslase kuristik") asub otse vabaõhuteatri, niinimetatud Bentheimer Freilichtbühne (vabaõhulava) kõrval. Bad Bentheimi vabaõhunäidenditel on ebatavaline toimumiskoht kolmes mahajäetud kivimurrus, pakkudes seega erakordset looduslikku tausta. Suviti lavastatakse näidendeid siin. Sageli peetakse siin erilisi sündmusi, nagu öised etendused.

Haus Westerhoffi peetakse linna üheks kõige armsamaks taluniku linnamajaks (Ackerbürgerhäuser), aastast 1656. Aastatel 1989 kuni 1991 restaureeriti see professionaalselt. Täna näitavad kunstnikud ja käsitöölised siin oma töid.

Väärt on vaadata ka reformitud protestantlikku kirikut oma kalvinistliku siseviimistlusega, mille hulka kuulub muuhulgas krahv Arnold II zu Bentheim-Tecklenburgi haud. See ehitati aastal 1696 endise varagooti stiilis kiriku kohale aastast 1321, millest ainult natuke on säilinud, nagu gooti tuba ja krahvi krüpt selle all. Täna on see tavaline barokk-kirik, mille keskel seisab vana kivist kantsel. Surnuaias kiriku ümber leidub muljetavaldavaid, sajanditevanuseid hauakive, mis on olulised kunstiajaloole.

Katoliiklik Ristija Johannese kirik (Kirche St. Johannes Baptist) oma barokk interjööriga asub lossipargist läänes ja pärineb vastureformatsiooni ajast. Krahv Ernst Wilhelmi käsul ehitati see 1670. aastal Bentheimi liivakivist.

Väliselt on hoone üsna tavaline, kuid sees on suursugused, varabaroksed altarid ja jäänukid akende algsest klaasimisest põhjaseinas.

Teised vaatamisväärsused on:

  • evangelisch-altreformierte Kirche (kirik, 1896)
  • Martin-Luther-Kirche (1912)
  • Bardeli frantsisklaste klooster
  • Naturökologisch – Niederländisches Ferienreservat Gut Langen (puhkuse kaitseala)
  • Bentheimer Wald (mets)
  • Bentheimer Berge (mäed)
 
Kalvinistlik kirik aastast 1696
 
Martin-Luther-Kirche aastast 1912

KultuurRedigeeri

Populaarne tegevus linnas on Nachtwächterrundgänge ('öövahi jalutuskäik'). Need toimuvad esmaspäeva, reede ja laupäeva õhtuti algusega kell 9. Kohtumiskohaks on Burg Bentheimi alumine lossivärav. Need jalutuskäigud viib läbi linna reisibüroo ja on tasuta. Nendel öistel ekskursioonidel läbi Bad Bentheimi kostitatakse külastajaid lugude ja legendidega linna ja lossi kohta, samuti ajalooliste andmete ja faktidega, mis teeb linna ajaloost huvitava ülevaate.

Niinimetatud Weggen wegbringen on vana traditsioon, mida ikka veel Bad Bentheimis ja vanas krahvkonnas praktiseeritakse. Weggen on meetripikune rosinaleiva päts, mille sõbrad ja naabrid pärast lapse sündi perekonnale toovad, et tähistada vastsündinu tulevikku. Weggen on pandud sel taotlusel redelile.

Veel üks kultuuriline "tunnusmärk", antud juhul kulinaarne, on Bentheimer Moppen. Need on üsna rasked, pikaealised küpsised, küpsetatud suure hulga köömnetega, ja süüakse Bad Bentheimis ja Schüttorfis, samuti naaberpiirkondades, peamiselt Jõulude ajal. Neid tuleb erikohelda eelnevalt kohvisse kastes. Köömen annab neile lõhna, mis seab nad eemale tavalisest Jõuluaja kostist.

LinnapeadRedigeeri

Bad Bentheimi linnapead
Linnapea Ametis
Johann Krabbe 1899–1930
Christian Mikkelsen 1930–1937
Karl Raapitz (NSDAP; ametisse pandud Kreisleiteri poolt) 1938–1944
Karl Brose (NSDAP; ametisse pandud Kreisleiteri poolt) 1944–1945 (9 kuud)
Hermann Lammers (ametisse pandud Briti sõjaväelise valitsuse poolt) 1945
Johann Schütte, talunik (CDU) 1946–1949
August Lippold (CDU) 1949–1956
Gerhard Krabbe (CDU) 1956–1964
Dietrich Somberg, maksuametnik (CDU) 1964–1991
Horst Winkler (SPD) 1991–1996
Günter Alsmeier, maksuametnik (CDU) 1996–2006
Volker Pannen, maksuametnik (SPD) 2006–

Taristu ja majandusRedigeeri

TransportRedigeeri

ÕhutransportRedigeeri

Bad Bentheim on jämedalt 1 tunni autosõidu kaugusel Münster/Osnabrücki rahvusvahelisest lennujaamast (FMO) Grevenis. Piirkondlik lennujaam asub Klausheides Nordhorni lähedal, umbes 30 minutit autosõitu.

RaudteetransportRedigeeri

Bad Bentheimi raudteejaam asub Wiehengebirgs-Bahnil, mis algab Bad Bentheimis, kuigi rööpad jätkuvad läände Hollandisse. Kohalik rong sellel liinil on RB61 (Bad Bentheim–Rheine–Osnabrück–HerfordBielefeld).

 
Bad Bentheimi raudteejaam

Pikamaarongidest läbib Bad Bentheimi IC-77 (AmsterdamOsnabrückHannoverBerliin). Kõik rahvusvahelised rongid seisavad Bad Bentheimi jaamas rongide vedurite vahetamise tõttu, kuna Saksamaal ja Hollandis on rongidele erinevad elektrisüsteemid. Need süsteemid ei sobi kokku.

BussiteenusRedigeeri

Bussiliinid on Gronausse ja Nordhorni.

MaanteedRedigeeri

Linn asub Bundesstraßel 403 ja on lisaks ühendatud pikamaa maanteevõrguga Autobahnide A 30 (Bad OeynhausenOsnabrückHengelo) ja A 31 (EmdenOberhausen) kaudu.

MajandusRedigeeri

Bad Bentheimis on väikesed ja keskmised turismiettevõtted, tüüpilised väikestele kuurortidele: kohvikud, hotellid ja külalistemajad. Gildehausi kogukond on kujunenud Saksamaa ja Hollandi kiirabiautode keskuseks.

Linna suurimad tööandjad on

  • Eylarduswerk Gildehausis; evangeelse kiriku diakooniamet institutsioon noorte aitamiseks; umbes 210 töötajat
  • Fachklinik Bad Bentheim (dermatoloogia, psoriaas, reumatoloogia, ortopeediline kirurgia); umbes 270 töötajat
  • Nafta- ja gaasiettevõtete Deilmann, KCA Deutag, Interfels koht ja kontorid; üle maailma umbes 9500 töötajat

PõllumajandusRedigeeri

Bad Bentheim või ümbritsev "krahvkond" on tuntud kahe kodulooma tõu poolest, nimelt Bentheimi lammas ja Bentheimi mustalaiguline siga.

Vaba aegRedigeeri

SchloßparkRedigeeri

Populaarne kohtumis- ja jalutamispaik linnas on Schloßpark lossi all. See on geomeetriline 12-hektariline pargimaa, mis on kujundatud vanade ülestähenduste järgi 18. sajandi vürstlike aedade stiilis. Suures järves pargi põhjaservas leidub parte, keda külastajad sageli söödavad. Muid loomi, nagu metsikuid küülikuid, võib aeg-ajalt näha pargi põõsastes.

Suviti on Schloßparkis purskkaev, mis purskub õhku lamedast liivakivi basseinist. Talviti pumbatakse vesi välja ja purskkaev ei tööta. Purskkaev on ümbritsetud sümmeetriliselt paigutatud roosipeenardest, mis omakorda on ümbritsetud hekkidest. Talviti tuleb linnarahvas, eriti nooremad, parki kelgutama järskudele nõlvadele pargi lõunaosas, otse lossi all. Hilissuvel (augusti viimasel laupäeval) peetakse siin Bad Bentheimi kirbuturgu.

Suures parklas pargi lääneosas korraldatakse iga-aastaselt suve- ja sügislaatu ning linna laskefestivali.

Selle parkla lähedal on Bad Bentheimi liivakivimuuseum.

Kuulsad inimesedRedigeeri

AukodanikudRedigeeri

Pärast Teist maailmasõda tuli Bad Bentheimi linnal taas parandada tunduvalt jahenenud suhteid oma läänenaabrite hollandlastega. Professor Hendricus Prakke, 1966. aastast Bentheimi aukodanik, toetas tugevalt seda püüdlust. Prakke, kes suri aastal 1992, oli Hollandi linna Asseni kodanik, kellega Bad Bentheim on alates 1959. aastast intensiivselt partnerlust arendanud.

Ka Hans-Carl Deilmann sai linnalt autasu, kui tema ettevõte Deilmann AG (nüüd KCA Deutag) andis 1970. aastatel tööd rohkem kui 8000 inimesele, asudes juhtivale kohale Bentheimis ja vanas krahvkonnas toimuvas majanduskasvus. Deilmanni auks on Bad Bentheimis tema järgi nimetatud Deilmannstraße.

KuulsusedRedigeeri

 
Johan Picardt

VälislingidRedigeeri