Vabavärss

Vabavärss on värsisüsteem, millel puudub kindel rütm ja mis sarnaneb kõnekeelega.

Tänapäeval on saanud sellest üks luule žanre, mis on tuntud üle kogu maailma. Vabavärsi eelkäijaks peetakse vers libre't, mis sai alguse 1880. aastate Prantsusmaal. Vabavärsi žanr sai kuulsaks inglise kirjanike seas 20. sajandil, populaarseimad neist olid Thomas Ernest Hulme, Frank Stuart Flint, Richard Aldington, Ezra Pound ja T. S. Eliot. Vabavärsil ei ole konkreetset traditsioonilise luuletuse rütmi, selle rütmid on seotud helide, sõnade, fraaside, lausete ja lõikudega.

Ezra Pound kirjutab oma raamatus "A Retrospect", et vabavärsis peab rütm olema loodud muusikalise, mitte metronoomilise järjestuse põhjal. Vabavärss on tihtipeale inspireeritud kõnekeelest ja loomulikust rütmist. Luuletajad kasutavad luulele omaseid metafoore ja visuaalseid efekte, mis eristavad seda proosast.

Mõne kriitiku jaoks on vabavärss aga omamoodi piirav ja on kaotanud oma sära. Brad Leithauser väidab oma essees "The Confinement of Free Verse", et kui alguses andis luuletuse vormitus edasi uuenduslikkust, siis nüüdseks on vabavärsist saanud ortodoksia, mis pakub mitmeid hüvesid, aga on kaotanud oma šokiefekti. William Carlos Williams väitis, et värss ei saa olla vaba piiridest ja juhtivatest reeglitest.

Vers libre

1880. aastatel otsisid prantsuse sümbolismi luuletajad vabadust aleksandriini rangusest. Nende liikumist juhtisid Paul-Marie Verlaine, Arthur Rimbaud, Stéphane Mallarmé, Jules Laforgue ja Tristan Corbière. Eesmärk oli luua luulele uuenduslik meetriline süsteem, mis on erinev klassikalistest vormidest. Üks kuulsamaid luuletajaid oli Remy de Gourmont, kes kirjutas "Livre des Masquesi" ja andis hoo kogu liikumisele.

Vers libre lõi oma liikumisega uue süsteemi, mis pani alguse vabavärsi levimisele Inglismaal ning sealt edasi Ameerika Ühendriikides. Vabavärsi kese on stroof, mis võib olla nii üks rida, terve lõik kui ka mitu lehekülge. Žanri teeb eriliseks võimalus luua eri pikkusega luuletusi, mis võivad anda edasi rohkem kui sonetid. Lisaks luuletuste vabadusele on vabavärsis võimalik ennast kehtestada luuletajana vabamalt ja erilisemalt kui kindlat värsisüsteemi kasutaval luuletajal.

Eelkäijad

Vabavärssi seotakse tihti keskaja alliteratiivse värsiga, kus kirjutati palju kangelaslaule, pikkasid leinaluuletusi ja riimi ei kasutatud. Kõige tähtsamaks eelkäijaks peetakse aga kuningas Jamesi versiooni "Psalms and the Song of Songsi" raamatust, mis on kirjutatud osaliselt originaalsete heebrea kadentside põhjal. Teos inspireeris Christopher Smarti, kes lõi oma enda kadentsid raamatus "Jubilate Ango" juba 18. sajandi teises pooles.

Ameerika Ühendriikides peetakse vabavärsi algatajaks Walt Whitmani, kes kirjutas oma pikad read samuti James I piibli põhjal. Whitman algatas vabavärsilisele luulele ülemineku, kust tõusid 20. sajandi kuulsaimad luuletajad T. S. Eliot, Ezra Pound, Charles Wright jne. Kuigi nendel kirjanikel olid oma erilised tunnused, saab neid siiski pidada tänapäeval populaarse vabavärsilise luule esimesteks loojateks.

Vabavärss luuletustes

Tänapäeval on vabavärsiline luule saanud populaarsemaks kui traditsiooniline luule. Paljud noored kirjanikud harrastavad just vabamaid vorme ja levitavad neid meediaplatvormidel. Vabavärsil on palju harusid, millest levinumaid on kaheksa: narratiivne luule, proosaluule, anekdoot, piltluule, meditatsiooniline luule, lüüriline luule, pihtimuslik luule ja eleegia. Neile lisaks on olemas mitmeid platvorme, kus luuletajad oma loomingut jagada saavad.

Üks tuntumaid vabavärsi luuletuste esinemiskohti on 1980. aastatel kuulsaks saanud Slam Poetry võistlus. See on kindla vormiga luulevõistlus, kus igaüks võib esineda. Slami eesmärk on lasta igal inimesel esitada oma loomingut nii elavalt kui võimalik ning ilma igasuguste rekvisiitideta. Luuletused võivad olla ükskõik millise värsisüsteemiga, kuniks need jäävad etteantud esinemisaja sisse. Mark Smith, kes on žanri looja, väidab, et 1980. aastatel oli luule liiga struktureeritud ning vajas vabamat vormi, kus igaüks suudaks end väljendada. Neil võistlustel on levinuks saanud just vabavärsi kasutamine, et elavamalt ning mõjusamalt väljendada oma tundeid.

Koos sotsiaalmeedia arenguga tõusis esile teine tänapäeval tuntumaid luule žanre instaluule. Instaluule on žanr, kus kirjutatakse luuletusi spetsiifiliselt sotsiaalmeediasse postitamise eesmärgil. Nagu nimigi ütleb, sai see alguse Instagramist, aga on nüüdseks levinud ka X-i ja TikToki. Luuletused kombineerivad eneseabi, suhete, identiteedi, reflektsioonide jne teemasid läbi lihtsa keele, mis on tihtipeale kirjutatud vabavärsilises vormis. Luuletused on lihtsasti kättesaadavad ja mõistetavad, mistõttu on žanr saanud väga populaarseks noorte kirjanike seas.

Vabavärsis luuletajad

Rupi Kaur on Kanada päritolu luuletaja, kes sai kuulsaks 2014. aastal oma esimese luulekoguga "milk and honey". Nüüdseks on kirjanik välja andnud neli luulekogu, millest "milk and honey" sai müüdumaks luulekoguks kui Homerose "Odüsseia". Kauri luuletused räägivad armastusest, kaotusest, traumast, tervenemisest, feminiinsusest ja migratsioonist. Ta kirjutab vabavärsilises vormis ja tema luuletused on tihtipeale sügavamõttelised. Kaur on kaotanud oma luuletustest traditsioonilised grammatika reeglid, luues read, mis sarnanevad inimese mõttekäiguga. Kirjaniku lihtsates lausetes peitub võlu ja äratundmisrõõm.

Atticus on anonüümne luuletaja, kes on välja andnud viis luulekogu, millest "The Dark Between Stars" ja "The Truth About Magic" on New York Timesi bestsellerid. Noor kirjanik alustas oma karjääri 2013. aastal pärast lähedase inimese kaotust ja on sellest ajast alates kirjutanud vaimsest tervisest, armastusest, kaotusest ja meditatsioonist. Ta on ise kommenteerinud, et armastab luuletuste lühikesi vorme ning võimalust öelda väga palju väheste sõnadega. Atticusele meeldib kirjutada vabavärsis ning ta on kogunud kuulsust Instagrami kaudu.

Lauri Räpp on eesti tekstilooja ja kirjanik, kes on välja andnud viis raamatut, kirjutanud mitmeid artikleid, loonud laulusõnu kuulsatele artistidele ja teinud koostööd erinevate näitlejatega. 2021. aastal andis kirjanik välja oma esimese luulekogu "Lihtsate asjade tähtsus", mis pälvis 2022. aasta raamatu auhinna ja oli nii Apollo kui ka Rahva Raamatu lugejate lemmik. Teost on müüdud ligi 15 000 eksemplari ja see võitis 2021. aastal luule kategoorias parimate raamatute hääletusel esikoha. Näitleja Natali Väli on kirjeldanud teost kui äratundmise meeldivat puudutust. Luulekogus on kujutatud kogu teekond lapsepõlvest täiskasvanuks saamiseni ja see aitab elust kergemini läbi minna.