Värsisüsteem
Värsisüsteem on silpide korrastamise viis luuletuse rütmi loomiseks.
Eesti keeles on eristatud kaheksat värsisüsteemi: silbiline, välteline, silbilis-välteline, rõhuline, silbilisrõhuline, silbilis-rõhulis-välteline, rõhulis-välteline ning vabavärsiline.
Silbiline värsisüsteem
muudaSilbilise ehk süllaabilise värsisüsteemi tunnus on korrastatud silbiarv värsis. Silbilised kinnisvormid on näiteks haiku ja tanka.[1] Süllaabilisi värsisüsteeme nimetatakse vastavalt silpide arvule värsis (ükssilbik, kakssilbik jne).[2]
Silbilisrõhuline värsisüsteem
muudaSilbilisrõhulise värsisüsteemi tunnus on rõhuliste (X) ja rõhuta (x) silpide korrastatud vaheldumine. Peamised silbilisrõhulised mõõdud on trohheus (X x), jamb (x X), daktül (X x x), amfibrahh (x X x) ning anapest (x x X). Silbilisrõhulisi värsisüsteeme nimetatakse vastavalt rõhuliste silpide arvule. Näiteks värss "Igav liiv ja tühi väli" on neliktrohheus (I gav LIIV ja TÜ hi VÄ li = X x X x X x X x).[3]
Rõhuline värsisüsteem
muudaRõhulise ehk aktsendilise värsisüsteemi tunnus on rõhuliste silpide korrastatud arv värsis.[4] Rõhulise värsisüsteemi mõõtusid jaotatakse domineeriva intervalli silbiarvu järgi rõhkuriteks ja paisuriteks. Rõhkuri omadus on enam kahesilbiintervalle ning paisuri omadus on enam ühesilbiintervalle.[5] Samas saab neid värsisüsteeme nimetada domineeriva värsijala järgi trohheuse-, jambi-, daktüli-, amfibrahhi- või anapesti-laadseteks. Näiteks Karl Eduard Söödi värsid "Alevipoisid mängisid marjast / kraavi kaldal. "Jõu-du sek-ka!"" on neliktrohheiid, sest rõhulisi silpe on värssides neli ning trohheusi on rohkem kui daktüle (X x x X x X x x X x / X x X x X x X x).[4]
Välteline värsisüsteem
muudaVältelise ehk kvantiteeriva värsisüsteemi tunnus on pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Kuna eesti keel on rõhukeel, on puhas välteline värsisüsteem eesti keeles tehislik. Seetõttu kasutatakse rohkem vältelis-rõhulist või vältelis-silbilis-rõhulist värssi.[6] Puhtkvantiteerivat süsteemi on kasutanud näiteks Gustav Suits eleegilistes distihhonides "Õnnelikud" ja "Eneseteostus".[7]
Vältelis-rõhuline värsisüsteem
muudaVältelis-rõhulise värsisüsteemi tunnused on ühe- või kahesilbiline intervall ning tugeva silbipositsiooni täitmine pika rõhusilbiga. See värsisüsteem hakkas eesti luules laiemalt levima 1950. aastate teisel poolel August Annisti antiikeeposte tõlgete ja Ain Kaalepi loomingu kaudu.[8]
Vältelis-silbilis-rõhuline värsisüsteem
muudaVältelis-silbilis-rõhulise värsisüsteemi tunnused on korrastatud rõhkude, vältuste ning silpide arv. Teadaolevalt võttis selle süsteemi kasutusele Villem Grünthal-Ridala 1908. aastal ilmunud kogus "Villem Grünthali laulud".[9]
Vältelis-silbiline värsisüsteem
muudaVältelis-silbilise värsisüsteemi omadused on korrastatud silpide arv ning pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine.[10]
Vabavärss
muudaVabavärsi tunnused on rütmiline ja silbiline korrastamatus.[11] Jaak Põldmäe kasutab vabavärsi eristamiseks tunnustepaare: homogeenne – heterogeenne, lühivärsiline – pikkvärsiline, väikese hälbega – suure hälbega, metroidne – düsmeetriline, riimiline – blankvärsiline, instrumenteeritud – mitteinstrumenteeritud.[12]
Viited
muuda- ↑ Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp (2011). Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 68.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Põldmäe, Jaak (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 145.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp (2011). Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 61.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp (2011). Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 62.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Põldmäe, Jaak (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 124, 136.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp (2011). Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 64-65.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Põldmäe, Jaak (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 165.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Põldmäe, Jaak (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 166.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Põldmäe, Jaak (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 164.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Merilai, Arne (2011). Vokimeister. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 211.
- ↑ Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp (2011). Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 63.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Põldmäe, Jaak. (1978 (2002)). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett. Lk 172-178.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend)
Kirjandus
muuda- Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp. 2011. Poeetika: Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.[1]
- Merilai, Arne. 2011. Vokimeister. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- Põldmäe, Jaak. 1978 (2002). Eesti värsiõpetus. Tallinn: Pakett.