Tallinna laululava

Tallinna lauluväljaku areen
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Laululava)

Tallinna laululava on Tallinna lauluväljaku kompleksi keskne ehitis kõlakoda. See on ehitatud 1960. aastal laulupidude (üldlaulupidude) pidamiseks. Laululava projekti koostasid arhitektid Alar Kotli ja Henno Sepmann, konstruktor oli Endel Paalmann, akustikalahenduse tegi Helmut Oruvee. Laululava põhjapoolsel küljel on 42 m kõrgune peotule torn, selle vastas laululava teisel küljel on raadiotorn.

Tallinna Laululava
Laululava ja laulupidu
Üldandmed
Asukoht Eesti, Tallinn
Stiil Modernism
Ehituse algus 1957
Ehituse lõpp 1960
Maksumus 12 miljonit rubla
Aadress Narva mnt 95
Koordinaadid 59° 26′ 40,8″ N, 24° 48′ 23,4″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal Betoon, puit, teras, paekivi
Projekt ja ehitus
Arhitekt Alar Kotli, Henno Seppman
Ehitusinsener Heinrich Laul
1928. aasta Tallinna laululava
Laululava tühjalt

Ajalugu muuda

Esialgsed Tallinna laululavad muuda

Laulupidusid on Eestis regulaarselt peetud alates 1869. aastast. Esimestel laulupidudel kasutati ajutisi lavasid, kuid laulupidude traditsiooni süvenedes oli vaja ehitada hiigelkooride esinemisteks spetsiaalselt ehitatud lava. Seetõttu ehitati Kadriorgu 1923. aastal VIII üldlaulupeoks Eesti Lauljate Liidu eestvõttel esimene püsilaululava, mis mahutas ligikaudu 12 000 lauljat.[1]: 5  Projekti autor oli arhitekt Karl Burman[2]: 116 .

Burmani esimene puitlaululava oli uusklassitsitlik hilisjuugendlike varjunditega[3]. Puidust laululava astmestikku kroonis kaarduvate tiibadega tagasein. Tagaseina keskosa ja tiibade lõpetused olid arhitektuurselt rõhutatud, moodustades kooridele vajalikult piduliku fooni.[1]: 5  Aastal 1926 valmis sinna staadion ning laulupeolava kohandati staadioni tribüüniks, mis oligi esialgne kavatsus[4].

Kuna esimese püsilava puhul selgus kiiresti, et see plats ei mahuta kõiki pealtvaatajaid, hakati planeerima uue lava ehitust, mida kujundas taas Burman. Uus laululava ehitati 1928. aastal IX üldlaulupeoks praegusele asukohale, Narva maantee ja Pirita tee vahelisele maa-alale. Selles kasutati samu põhimõtteid nagu eelmise laululava juures, kuid lava mahutas seekord ligi 15 000 lauljat.[1]: 5–11  Seda laululava rekonstrueeriti arhitekt K. Tauki projektide kohaselt kahel korral (aastatel 1933 ja 1947) akustiliste omaduste parandamiseks. Teise maailmasõja järgsetel aastatel selgus, et ka see lauluväljak on lauljatele ja pealtvaatajatele liiga väike[1]: 11  ning isegi parandatud laululava ei aidanud laulukooride häälel väljaku lõppu kostuda[5]: 8 .

Kaasaegse laululava ehitamine muuda

EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrus 9. augustist 1957 nägi ette lauluväljaku väljaehitamise koos territooriumi laiendamisega ligi 30 hektarini. Territooriumi üldise planeerimise ja hoonestuse projekti hakkasid koostama Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" arhitektid Alar Kotli, Henno Sepmann ja Hugo Sepp. Projekteerimisele eelnenud ideekavandite võistlustele oli laekunud 13 võistlustööd[6], esimese preemia vääriliseks tunnistati Alar Kotli tehniliselt ja vormiliselt uuenduslik kavand.[1]: 11 

Uue laululava projekti alustati 1957. aasta sügisel. Kohalike spetsialistide puudusel ehitasid lauluväljakut Leningradi ehitajad, kuid kasutati ka kvalifitseerimata kohalikke ehk vabatahtlikku tööjõudu. Lihtsamaid töid tegid ka tuhanded komnoored, samuti ENSV riikliku kunstiinstituudi tudengid, koolijuht Jaan Vares ning paljud teisedki.[6]

Renovatsioonid muuda

2002. aastal vahetati välja laulukaare plekk-katus.

2010. aastal renoveeriti laululava Tuletorn.[7] Enne 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu asendati sanitaarremondi käigus katuse pehkinud puitelemendid. 20122013 teostati Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel laululava geomeetria skaneerimine (nii suvel kui ka talvel), et hinnata suure lumekoormuse mõjusid.[8]

2016. aastal otsustati üle kontrollida laulukaare trossid[9]. Laululava valmides andis tehas ehitises kasutatud trossidele garantii 20-ks aastaks. Selleks, et trosside seisukord välja selgitada, pidi ühe kandetrossi välja võtma ja uue asemele panema, et vana seestpoolt uurida.[10]

 
Renoveerimisel laululava 2018

2017. aastal renoveeriti laululava Raadiotorn. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.[11]

2019. aastal toimuva juubelilaulupeo (esimesest laulupeost möödus 150 aastat) nimel algasid 2018. aastal suured renoveerimistööd[12]. Laulukaare seisukorral silma peal hoidnud insener Karl Õigeri hinnangul oli kaare puitlaudise vahetamisega üksjagu probleeme, sest laulukaar on keerukas ja vana konstruktsioon, mis ehitati halvades ehitustingimused, vihma ja lumesaduga. Vanad puitpaneelid asendati ristkihtnaelpuitkoorikuga nagu on ka Tartu laululaval. See tegi alumise pinna siledamaks, kui algsel lahendusel, mis parandas ka akustikat.[9] Lisaks tehti ka laulukaare trossidele puhastus ja korrosioonitõrje[10]. Laulukaare renoveerimistöid teostas OÜ Aruna Ehitus, kes on restaureerinud ka näiteks Tallinna linnamüüri [13].

Arhitektuur muuda

1960. aasta laulupeoks valminud Tallinna laululava kujunes oma ajastut sümboliseerivaks ja modernismi lõplikku läbimurret tähistavaks suurteoseks. Laululava oli oma ajas erandlik rajatis, mille valmimise alus oli 1950-ndatel toimunud areng maailma arhitektuuris. Uudsete tarinditega ja sildamisvõimalustega kaasnes ehitiste plastiliselt ekspressiivne vorm. Tallinna laululava konstruktsiooni modernsus seisneb selle varikatuses, mida moodustab kahe kaare vahel rippuvat vantkonstruktsioon, mis on hüperboolse paraboloidi ehk hüpari kujuline.[2]: 294 

Arhitekti algsetele plaanidele tulid mitmed muudatused. Esikaar oli kavandatud betoonist, mida Leningradi ehitajad keeldusid teostamast, mistõttu tehti esikaar montaaži lihtsustamiseks kahe meetri jämedusest betooniga täidetud terastorust (kaal 5 tonni meetri kohta[5]: 13–14 ). See otsus muutis ehitise kallimaks ning kannatas ka ehitise esikaare vormi selgus, sest toru pehmendab muidu olnud teravat serva. Varikatuse kuju seondub metafoorselt laulja suuga, kus toru on ülahuul, seda tekkinud tehnitsistlikku ilmet pidasid arhitektid ise asjatuks ülejäänud arhitektuurse kontseptsiooni suhtes. Toru kasutus muutis ka kaarekandade lahendust ja välimuse üldmuljet, mistõttu kadus alglahenduse konstruktsioonist tulnud elegants. Vajadusest efektiivsemalt helivooge suunata ja kaitsta meretuulte eest pikendati tagakaart tiibadeks. Ühte tiiba lõpetab peotuletorn ja teist reporterite plokk moodsate lintakendega. See lahendus peidab kaarte maabumist.[2]: 295–296 

Eesti Arhitektide Liit nimetas aastal 2021 Tallinna Laululava üheks saja aasta jooksul ehitatud kümne oluliseima arhitektuuriobjektiks[14][15].

Tallinna laululava korrati sama projekti järgi Vilniuses, kus arhitekt Rimvidas Alekna kujundas tiivad moodsamateks[2]: 297 . Leedu versioon sai Nõukogude Liidu rahvamajanduse saavutuste näitusel kuldauraha, kuid eestlased said peale protestimist autasu endale[16].

 
Laululava Tuletorn

Raadiotorn ja Tuletorn muuda

Laululava mõlemad külgseinad lõpevad tornehitusega.

Laululava 42-meetrises põhjatornis süüdatakse peopäevadel metallist tulepesas traditsiooniline peotuli. Tuletorni külgseinad on ehitud tagasihoidliku kujundusega betoonist rosettidega.[1]: 23  See sai oma nime laulupidude pühast tulest ja tuli Tuletorni tipus põleb vaid laulupidude ajal. Tuletorni tipust avaneb panoraamvaade Tallinnale.[7]

Laululava lõunatorn on kohandatud raadio- ja televisioonisaadete jaoks. Torni väljakupoolses küljes on 15 helisummutavate vaheseintega üksteisest eraldatud kabiini reporteritele, valgustajatele, helirežissööridele.[1]: 23  Raadiotorni kasutatakse laulupeo kommentaatorite keskusena ning ülekandejaamana[11]. See oli üks esimese lintakendega ehitisi pärast stalinismi[2]: 296 .

Konstruktsioon muuda

Tallinna laululava oli oma aja kohta tehniliselt väljakutsuv konstruktsioon. See on kahest paraboolsest kaarest moodustuv sadulkatus, mida ühendavad terastrossid. Lahendus oli omal ajal väga uus ja innovaatiline, esimene kahe kaare vahel tõmmatud hüparikujuline sadulkatusega ehitis Dorton Arena valmis aastal 1952, millest lähtus Alar Kotli Tallinna laululava vormi loomisel. Kotli tõstis ühe kaare üles, jättes selle õhku rippuma alt toestamata, ning kasutas hüpari sisepinda akustilise ekraanina.[2]: 295  Sama põhimõttega, aga veel keerulisema konstruktsiooniga on Tartu Laululava, millel katus on minimaalse toestusega.

Kotli visiooni kohaselt pidi laululava olema kui pasun, mille realiseerimiseks pöördus ta ehitusinseneri Heinrich Lauli poole. "Pasun" koosneb kahest, tagumisest ja esimesest, kaarest, mis teevad projekti keeruliseks. Esimene terastorust kaar on tugedeta ning ripub õhus, et lauljad selle alla pääseks. Tagumine raudbetoonkaar, mis toetub tagumise seina postidele ning on osaliselt betooniga täidetud, ripub tagumise ja esimese kaare vaheliste trosside küljes. Laululava prototüübiks oli mõõdus 1:25 ehitatud kõlaekraani raudbetoonist mudel[5]: 13 , mida kasutati konstruktsiooni sisejõudude, akustiliste parameetrite ja stabiilsuse leidmiseks katsetega Polütehnilises Instituudis. Laululava kõlaekraani mudel asub hetkel Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.[8]

Varikatuse mõõtmed on 75x35 m. Katuse koormust kannavad taga- ja esikaarele 12 nõgusat ja jäigastavat 19 kumerat abitrossi. Trossid on kolmekihilised läbimõõduga 38,5 mm[10], trosside võrk umbes 3,5x3,5 m. Väljakupoolse kaare ava on laiuselt 73 m ja kaare tipp ulatub keskelt 34 m kõrgusele.[5]: 16, 26 

Põhilisteks ehitusmaterjalideks laululava puhul on paekivi, betoon, puit, metall. Nende materjalide puhul on säilitatud nende loomulik värv ja fraktuur. Klombitud paekiviga on kaetud mõlemad tornid ja lava ümbritsevad külgseinad, kaasa arvatud kaarjas tagasein esimese korruse ulatuses.[5]: 16  Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik on ka vastupidine kasutus, kui etteaste toimub lavaesisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad (kuni 10 000 istekohta).[3] Lavale pääseb lavaalustest ruumidest tribüünile viis pääsu, neist 4 on esimese astme tasemel, üks topeltlai pääs on 24. astme tasemel. Lavaalune koosneb kolmest korrusest, mis moodusavad ühtse ruumi, kuhu laulupidude puhul saavad esinejad koguneda[5]: 15 , kuid pärast ruumide ümberehitust ja soojustamist 2008. aastal kasutatakse neid ka lauluväljaku administratsiooni, näituste ja ürituste jaoks. Ruume renditakse välja ka seminaride ja koosolekute jaoks.[17]

Laululaval on esinejate astmeliseks paigutamiseks või pealtvaatajatele istumiseks sobivad 42 kõrget kaarjat betoonist astet (algselt oli astmeid koos istmeteks klapitavate puidust vaheastmetega 50)[5]: 15 . Alumine ja ühtlasi kõige pikem aste on 100 m pikk. Laululava astmete üldpikkus on u 3 km. Astmeid ühendab 6 treppi.

Sündmused muuda

Rahvarohkeim üritus lauluväljakul Eestimaa Laul toimus 11. septembril 1988, mil seal võis olla umbes 200 000-300 000 inimest. Üritusel nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.[18]

Iga viie aasta järel kogunevad Tallinna laululavale üleriigilised koorid ja orkestrid üldlaulupeoks. Viimane, XXVII üldlaulupidu toimus 2019. aastal, kus osales 1020 kollektiivi 33183 esinejaga. Järgmine ehk XXVIII üldlaulupidu toimub 3.-6. juulil 2025. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.[19]

Lisaks laulupidudele toimuvad Lauluväljakul ka muud festivalid, kontserdid, näitused, spordi- ja kultuuriüritused. Laululaval on esinenud mitmed maailmakuulsad esinejad, sealhulgas Lady Gaga, Metallica, Michael Jackson, The Weeknd.[3]

Tervikvisiooni ideekonkurss muuda

 
Tallinna laululava vaade lauluväljakule

Aastal 2022 kuulutati välja Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss SA Tallinna Lauluväljaku ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt. Eesmärk on lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest mitmekesisemalt kasutada, ühtlasi laulupidude traditsiooni hoides. See oli ühe-etapiline avalik ideekonkurss, mille võidutöö on aluseks lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasistel planeerimis- ja projekteerimistegevustel. Ruumilise tervikvisiooni väljapakkumine hõlmab lauluväljaku hooneteansambli täiendamist uute arhitektuuriobjektidega.[20]

Võistluse võitis arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid ja Lootusprojekt ühistööna ideekavandiga "Kiigele". Võidutöö lähtus loodusmaastikust, see toetab ja tõstab esile olemasoleva maastiku ja laulukaare.[21]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Sepmann, Henno (1973). Lauluväljak. Laululava. Eesti Raamat. ISBN 9789916076255.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kalm, Mart (2002). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Sild. ISBN 9985939816.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Lauluväljak". Tallinna Lauluväljak. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  4. "Tallinna laulupeolava". Eesti Arhitektuurimuuseum. Vaadatud 2. märtsil 2024.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Hagelberg, T.; Erilt, T.; Kõll, O. (1986). Tallinna laululava (PDF). Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid. Tallinn. Lk 8.
  6. 6,0 6,1 Peegel, Mari (19. juuni 2019). "Videomeenutus: lauluväljak valmis ehitajate ja vabatahtlike ponnistusel". kultuur.err.ee. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  7. 7,0 7,1 "Tuletorni Külastuskeskus". Tallinna Lauluväljak. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  8. 8,0 8,1 "Tallinna laululava kõlaekraani mudel" (PDF). TalTech. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  9. 9,0 9,1 "Laulukaart renoveerinud insener Karl Õiger: muret oli sellega terve talv". kultuur.err.ee. 24. mai 2019. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  10. 10,0 10,1 10,2 "Tallinna laululaval on tegelikult kaks kaart ja pasuna kuju". Maaleht. 20. juuni 2019. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  11. 11,0 11,1 "Tallinna lauluväljakul avati kapitaalselt renoveeritud raadiotorn". ehitusuudised.ee. 6. juuni 2017. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  12. "Tallinna laululava restaureerimine". Puumerkki. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  13. "Aruna Ehitus renoveeris Eesti uhkeima objekti". Äripäev. 28. veebruar 2019. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  14. Ots, Mait, toim (9. oktoober 2021). "Arhitektide liit nimetas sajandi kümme arhitektuurisaavutust". kultuur.err.ee. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  15. Karjaste, Tõnu (8. oktoober 2021). "Eesti Arhitektide Liit tunnustas sajandi olulisemaid arhitektuuriobjekte". kultuur.err.ee. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  16. Randviir, Ave (3. september 2005). "45-aastane Tallinna lauluväljak – sündides erakordselt leidlik ja modernne". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  17. "Lauluväljaku ruumid". Tallinna Lauluväljak. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  18. "Laulev revolutsioon". RaRa - Eesti Rahvusraamatukogu. 30. mai 2023. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  19. "Üldlaulupeod 1869-2019". Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  20. "Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss". Eesti Arhitektide Liit. 8. november 2022. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  21. "Tallinna Lauluväljaku ideekonkursi võidutöö autoriteks on 3+1 arhitektid ja Lootusprojekt". Tallinna Lauluväljak. Vaadatud 3. märtsil 2024.

Välislingid muuda