Tõnu Hagelberg

Tõnu Hagelberg (19. märts 195227. august 2002) oli eesti arhitektuuri-, tööstus- ja tehnikaajaloolane ning ajakirjanik.

Ta lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing 1922–1940".[1]

Ta töötas ajaloolasena Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis (KRPI) ja instituudis Eesti Ehitusmälestised. Hiljem töötas ajakirjanikuna Maalehes ja ajakirjas Luup.

LoomingRedigeeri

Eesti tööstus- ja tehnikamälestiste inventeerimineRedigeeri

Hagelberg koos KRPI ehitusinseneri Toivo Erilti ja tehniku Heiki Sameliga alustas 1984. aastal Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni (VAMKI) tellimusel Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimist. Selle eesmärk oli tähistada 1986. aastal saabuvat Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) 50. aastapäeva. Uuringute esialgsed tulemused koostati juba 1984. aastal:

Edaspidi vormistati need köidetena tollaste rajoonide kaupa:

Erilt, Hagelberg ja fotograaf Olev Kõll tegid TPI tellimisel aastatel 1985–1986 nelja olulise ehitise (Tallinna vesilennukite angaar, Tallinna laululava, Tallinna Kadrioru staadioni tribüün ja Kasari raudbetoonsild) põhjalikuma lisainventeerimise:

  • "Kasari sild". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 1. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1556, A-1557
  • "Esimese maailmasõja vesilennukiangaarid Tallinna sadamas (Küti tn 17)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 2. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1558
  • "Kadrioru staadioni tribüün (Roheline aas 24)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 3. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1559, A-1560
  • "Laululava ansambel (Narva mnt 95)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 4. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1561, A-1562

Hagelberg kirjutas nende uurimisest ka eraldi ülevaate.[2] Need ehitised võetigi 1988. aasta lõpus riikliku kaitse alla.[3], põhinedes Erilti ja Hagelbergi suurel tööl.[4]

Inventeerimise põhjal tehtud artikleidRedigeeri

  • "Tööstus- ja tehnikamälestised Eestis". // Eesti ehitusmälestised. Aastaraamat. Toimetanud Tiit Masso. Valgus. Tallinn 1990. Lk 116–121

Tehnikamälestiste inventeerimise põhjal avaldas Hagelberg ajakirja Tehnika ja Tootmine esikaane siseküljel aastatel 1988–1992 artiklisarja tööstus- ja tehnikamälestistest üldiselt ning ülevaateid mälestistest Rapla, Viljandi, Pärnu ja Valga rajoonis (maakonnas) ning üksikehitiste (Jausa vesiveski Hiiumaal, Leineperi rauasulatusahi, Raasiku raudteejaam, Kose veski Harjumaal, Ellamaa elektrijaam, Hiiu-Kärdla kalevivabrik jm) kohta.

Muid artikleidRedigeeri

LiikmesusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925-2015
  2. Tõnu Hagelberg. "Neli Eestimaa silmapaistvat insenerirajatist". // Tehnika ja Tootmine, 8/1988. Lk 23–36
  3. ENSV MN määrus nr 488, vastu võetud 4. oktoober 1988. ENSV ÜVT (Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja) 1988, 49, 709. Lk 1164. Avaldatud 2. detsember 1988
  4. Robert Treufeldt. "Unustusest taasavastamiseni. Lennusadam 1940–1990" // "Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks". Meremuuseum. Tallinn 2014. Lk 64

VälislingidRedigeeri