Ava peamenüü

Tõnu Hagelberg (19. märts 195227. august 2002) oli eesti arhitektuuri-, tööstus- ja tehnikaajaloolane ning ajakirjanik.

Ta lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing 1922 - 1940".[1]

Ta on töötanud ajaloolasena Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis (KRPI) ja Eesti Ehitusmälestistes. Hiljem on ta töötanud ajakirjanikuna Maalehes ja Luubis.

Sisukord

LoomingRedigeeri

Eesti tööstus- ja tehnkamälestiste inventeerimneRedigeeri

Hagelberg koos KRPI ehitusinsener Toivo Erilti ja tehnik Heiki Sameliga alustasid 1984. aastal Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni (VAMKI) tellimusel Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimist. Selle eesmärk oli tähistada 1986. aastal saabuvat Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) 50-aastast juubelit. Uuringute esialgsed tulemused koostati juba 1984. aastal:

Edaspidi vormistati need köidetena tollaste rajoonide kaupa:

Erilt, Hagelberg ning fotograaf Olev Kõll tegid TPI tellimisel aastatel 1985–1986 nelja olulise ehitise (Tallinna vesilennukite angaar, Tallinna laululava, Tallinna Kadrioru staadioni tribüün ja Kasari raudbetoonsild) põhjalikuma lisa-inventeerimise:

  • "Kasari sild". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 1. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1556, A-1557
  • "Esimese maailmasõja vesilennukiangaarid Tallinna sadamas (Küti tn 17)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 2. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1558
  • "Kadrioru staadioni tribüün (Roheline aas 24)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 3. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1559, A-1560
  • "Laululava ansambel (Narva mnt 95)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 4. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1561, A-1562

Hagelberg kirjutas nende uurimisest ka eraldi ülevaate.[2] Need ehitised võetigi 1988. aasta lõpus riikliku kaitse alla.[3], põhinedes Erilti ja Hagelbergi suurel tööl.[4]

Inventeerimiste põhjal tehtud artikleidRedigeeri

  • "Tööstus- ja tehnikamälestised Eestis". // Eesti ehitusmälestised. Aastaraamat. Toimetanud Tiit Masso. Valgus. Tallinn 1990. Lk 116–121

Tehnikamälestiste inventeerimiste põhjal avaldas Hagelberg ajakirjas Tehnika ja Tootmine aastatel 1988–1992 artiklisarja tööstus- ja tehnikamälestistest üldiselt ning ülevaateid mälestistest kas rajooni (maakonna) või üksikehitise kaupa:

  • "Rapla rajoon". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 5/1988. Esikaane sisekülg
  • "Viljandi rajoon". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 7/1988. Esikaane sisekülg
  • "Pärnu rajoon". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 8/1988. Esikaane sisekülg
    • "Neli Eestimaa silmapaistvat insenerirajatist". // Tehnika ja Tootmine, 8/1988. Lk 23–26
  • "Valga rajoon". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 9/1988. Esikaane sisekülg
  • "Jausa vesiveski Hiiumaal". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 12/1989. Esikaane sisekülg
  • "Tööstus- ja tehnikamälestistest Eestis ning mujal maailmas". Tehnika ja Tootmine, 5/1990. Lk 20–22
    • "Leineperi rauasulatusahi". Tehnika ja Tootmine, 5/1990. Lk 20–21
  • "Raasiku raudteejaam". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 2/1991. Esikaane sisekülg
  • "Kose veski Harjumaal". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 5/1991. Esikaane sisekülg
  • "Ellamaa elektrijaam". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 1/1992. Esikaane sisekülg
  • "Hiiu-Kärdla kalevivabrik". // Eesti tööstus- ja tehnikamälestisi. Tehnika ja Tootmine, 2/1992. Esikaane sisekülg

Muid artikleidRedigeeri

LiikmesusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925-2015
  2. Tõnu Hagelberg. "Neli Eestimaa silmapaistvat insenerirajatist". // Tehnika ja Tootmine, 8/1988. Lk 23–36
  3. ENSV MN määrus nr 488, vastu võetud 4. oktoober 1988. ENSV ÜVT (Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja) 1988, 49, 709. Lk 1164. Avaldatud 2. detsember 1988
  4. Robert Treufeldt. "Unustusest taasavastamiseni. Lennusadam 1940–1990" // "Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks". Meremuuseum. Tallinn 2014. Lk 64

VälislingidRedigeeri