Tõnu Hagelberg
Tõnu Hagelberg (19. märts 1952 – 27. august 2002) oli eesti arhitektuuri-, tööstus- ja tehnikaajaloolane ning ajakirjanik.
Ta lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing 1922–1940".[1]
Ta töötas ajaloolasena Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis (KRPI) ja instituudis Eesti Ehitusmälestised. Hiljem töötas ajakirjanikuna Maalehes ja ajakirjas Luup.
Looming muuda
Eesti tööstus- ja tehnikamälestiste inventeerimine muuda
Hagelberg koos KRPI ehitusinseneri Toivo Erilti ja tehniku Heiki Sameliga alustas 1984. aastal Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni (VAMKI) tellimusel Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimist. Selle eesmärk oli tähistada 1986. aastal saabuvat Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) 50. aastapäeva. Uuringute esialgsed tulemused koostati juba 1984. aastal:
Edaspidi vormistati need köidetena tollaste rajoonide kaupa:
- Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Hiiumaa rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 2. Tallinn 1984. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1291
- Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Haapsalu rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 3a. Tallinn 1985. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1399
- Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Haapsalu rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 3b. Tallinn 1985. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1400
- Toivo Erilt, Tõnu Hagelberg, Olev Kõll. Esialgne ülevaade Kingissepa rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 4. Tallinn 1985. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1401
- Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Valga rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 9. Tallinn 1988. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1970
- Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Tartu rajooni tööstus- ja tehnikamälesed. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 19c. Tallinn 1989. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-2618
Erilt, Hagelberg ja fotograaf Olev Kõll tegid TPI tellimisel aastatel 1985–1986 nelja olulise ehitise (Tallinna vesilennukite angaar, Tallinna laululava, Tallinna Kadrioru staadioni tribüün ja Kasari raudbetoonsild) põhjalikuma lisainventeerimise:
- "Kasari sild". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 1. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1556, A-1557
- "Esimese maailmasõja vesilennukiangaarid Tallinna sadamas (Küti tn 17)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 2. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1558
- "Kadrioru staadioni tribüün (Roheline aas 24)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 3. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1559, A-1560
- "Laululava ansambel (Narva mnt 95)". // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 4. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1561, A-1562
Hagelberg kirjutas nende uurimisest ka eraldi ülevaate.[2] Need ehitised võetigi 1988. aasta lõpus riikliku kaitse alla.[3], põhinedes Erilti ja Hagelbergi suurel tööl.[4]
Inventeerimise põhjal tehtud artikleid muuda
- "Tööstus- ja tehnikamälestised Eestis". // Eesti ehitusmälestised. Aastaraamat. Toimetanud Tiit Masso. Valgus. Tallinn 1990. Lk 116–121
Tehnikamälestiste inventeerimise põhjal avaldas Hagelberg ajakirja Tehnika ja Tootmine esikaane siseküljel aastatel 1988–1992 artiklisarja tööstus- ja tehnikamälestistest üldiselt ning ülevaateid mälestistest Rapla, Viljandi, Pärnu ja Valga rajoonis (maakonnas) ning üksikehitiste (Jausa vesiveski Hiiumaal, Leineperi rauasulatusahi, Raasiku raudteejaam, Kose veski Harjumaal, Ellamaa elektrijaam, Hiiu-Kärdla kalevivabrik jm) kohta.
Muid artikleid muuda
- "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat". Maaleht, 5. september 1996
- "Russki Telegraf – eestlasele koll, venelasele hingepalsam?" (intervjuu). Luup nr 8 (91), 19. aprill 1999
- Tõnu Hagelberg, Peeter Ernits. "Ma armastan venelast" Luup nr 9 (92), 3. mai 1999
- "Mismoodi me perekonnanimed saime". Maaleht, 22. veebruar 2001
- "Hanila vaim võtab väikse õlle". Maaleht, 26. aprill 2001
Liikmesus muuda
- 1989 Rahvusvaheline Tööstuspärandi Kaitse Komitee (TICCIH)
Viited muuda
- ↑ "Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925-2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2018. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
- ↑ Tõnu Hagelberg. "Neli Eestimaa silmapaistvat insenerirajatist". // Tehnika ja Tootmine, 8/1988. Lk 23–36
- ↑ ENSV MN määrus nr 488, vastu võetud 4. oktoober 1988. ENSV ÜVT (Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja) 1988, 49, 709. Lk 1164. Avaldatud 2. detsember 1988
- ↑ Robert Treufeldt. "Unustusest taasavastamiseni. Lennusadam 1940–1990" // "Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks". Meremuuseum. Tallinn 2014. Lk 64