Peeter Ernits
 |
See artikkel on zooloogist ja ajakirjanikust; esperantisti kohta vaata Peeter Ernits (esperantist). |
Peeter Ernits (sündinud 11. juunil 1953 Tallinnas) on Eesti zooloog, ajakirjanik ja poliitik, XIV Riigikogu liige.
| Peeter Ernits | |
|---|---|
 | |
| XIV Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 4. aprill 2019 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 18. august 2018 – 3. aprill 2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
11. juuni 1953 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Eesti Keskerakond (2015–2018) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2018–) |
| Lapsed | 1 poeg ja 3 tütart |
| Alma mater |
Tartu Riiklik Ülikool (geneetika, 1976) |
| Elukutse | Zooloog ja ajakirjanik |
HaridusRedigeeri
Peeter Ernits lõpetas 1971. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogiaosakonna, spetsialiseerudes geneetikale.
TöökäikRedigeeri
Erialane tegevusRedigeeri
Aastatel 1976–1980 töötas ta Tallinna Loomaaias teadurina.
Aastatel 1980–1988 oli ta Eesti Loodusmuuseumis zooloogia osakonna juhataja ning 1989–1997 Eesti Loodusmuuseumi direktor.
Oma arvukates kirjutistes on ta muu hulgas käsitletud kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate levikut ja arvukust ning muud nendega seonduvat.
Ajakirjanduslik tegevusRedigeeri
Aastatel 1998–2002 oli ta ajakirja Luup peatoimetaja, seejärel aastatel 2002–2004 ajalehe Postimees erikorrespondent. Aastatel 2004–2007 oli ta Maalehe peatoimetaja ja 2008–2015 peatoimetaja asetäitja.
Aastatel 2008–2014 oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu esimees, kevadest 2014 kuni kevadeni 2015 oli juhatuse liige.
Poliitiline tegevusRedigeeri
Peeter Ernits kandideeris 1995. aasta Riigikogu valimistel Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.[1] 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas.[2] Ta sai 810 häält, kuid ei osutunud valituks. 5. jaanuaril 2015 teatas Ernits kandideerimisest 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta sai Jõgeva- ja Tartumaal (valimisringkonnas nr 9) 824 häält, kuid valituks ei osutunud.[3]
Mais 2015 asus ta tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse avalike suhete nõunikuna.[4]
5. augustil 2015 teatas haigusest taastunud Edgar Savisaar, et loobub Riigikogus tööleasumisest. Tema asemel sai Riigikogu liikmeks Ernits, kes andis ametivande 18. augustil 2015.[5][6]
2017. aasta juunis avaldas Peeter Ernits vastuseisu Haabersti hõberemmelga mahavõtmisele.
10. septembril 2018 teatas Peeter Ernits, et astub Eesti Keskerakonnast välja ja liitub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.[7]
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) ning kogus 3846 häält, mis oli paremuselt teine tulemus selles valimisringkonnas.[8] Ta on XIV Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)) 2933 häält ning ei osutunud valituks.
TeoseidRedigeeri
- Ernits, Peeter 1996. Ei või olla. Tallinn: Valgus
- Ernits, Peeter 2003. Mõned mu naabrid. Tallinn: Varrak. ISBN 9985-3-0714-3
- Ernits, Peeter; Seppik, Malle 2004. Raha pärast armastust. Tallinn: Käsiraamatute Kirjastus
- Ernits, Peeter 2005. Kivialused ja teised. Tallinn: Maalehe Raamat. ISBN 9985-64-277-5
- Ernits, Peeter 2012, 101 Eesti looma. Tallinn: Varrak. ISBN 9789985324868
- Ernits, Peeter 2013, Jäljeaabits. Tallinn: Cum Laude. ISBN 9789949935239
TunnustusRedigeeri
- 1995 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ei või olla")
- 2004 – Valgetähe V klassi teenetemärk[9]
KriitikaRedigeeri
- 2021 – Keskkonnakirves - algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eest. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd - selle ulatust vähendataks praeguselt kuni 200-meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.[10] Keskkonnakirves on aasta märkimisväärselt keskkonnavaenuliku teo või suhtumise eest antav nimetus, mille väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale.
IsiklikkuRedigeeri
Peeter Ernitsal on kolm tütart ja poeg. Ta on abielus.
Peeter Ernitsa vend Martin Ernits on aastaid töötanud kirurgina New Yorgi osariigi Hamiltoni linnas.
ViitedRedigeeri
- ↑ Riigikogu valimine. 5. märts 1995 Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010)
- ↑ Rahvaliit sai ka ajakirjanik Peeter Ernitsa kandideerima, Postimees
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html
- ↑ Maalehest lahkunud Peeter Ernits asub tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse pressiesindajana, Tallinn City, 29.04.2015
- ↑ Savisaar loobus riigikogu kohast, parlamenti läheb Peeter Ernits, Delfi, 5. august 2015
- ↑ Riigikogu sai kohast loobunud Savisaare asemele uue liikme, Delfi, 18. august 2015
- ↑ "Peeter Ernits astus Keskerakonnast välja ja liitub EKRE-ga" Delfi, 10. september 2018
- ↑ Valimisringkond nr 9 valimised.ee
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4441
- ↑ "Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu". Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter Ernits |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Peeter Ernits |
