Peeter Ernits

Eesti poliitik
 See artikkel on zooloogist ja ajakirjanikust; esperantisti kohta vaata Peeter Ernits (esperantist).

Peeter Ernits (sündinud 11. juunil 1953 Tallinnas) on Eesti zooloog, ajakirjanik ja poliitik.

Peeter Ernits
Peeter Ernits
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
2019–2023
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
18. august 2015 – 3. aprill 2019
Isikuandmed
Sündinud 11. juuni 1953 (70-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (2015–2018)
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2018–)
Lapsed 1 poeg ja 3 tütart
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool
(geneetika, 1976)
Elukutse zooloog ja ajakirjanik
Peeter Ernits 2021. aasta Arvamusfestivalil

Haridus muuda

Peeter Ernits lõpetas 1971. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogiaosakonna, spetsialiseerudes bakterigeneetikale.

Töökäik muuda

Erialane tegevus muuda

Aastatel 1976–1980 töötas ta Tallinna Loomaaias teadurina.

 
Peeter Ernits 1984. aastal

Aastatel 1980–1988 oli ta Eesti Loodusmuuseumis zooloogia osakonna juhataja ning 1989–1997 Eesti Loodusmuuseumi direktor.

Oma kirjutistes on ta muu hulgas käsitlenud kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate levikut ja arvukust ning muud nendega seotut.

Ajakirjanduslik tegevus muuda

Aastatel 1998–2002 oli ta ajakirja Luup peatoimetaja, seejärel aastatel 2002–2004 ajalehe Postimees erikorrespondent. Aastatel 20042007 oli ta Maalehe peatoimetaja ja 2008–2015 peatoimetaja asetäitja.

Aastatel 20082014 oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu esimees, kevadest 2014 kuni kevadeni 2015 oli juhatuse liige.

Poliitiline tegevus muuda

Peeter Ernits kandideeris 1995. aasta Riigikogu valimistel Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.[1] 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas.[2] Ta sai 810 häält, kuid ei osutunud valituks. 5. jaanuaril 2015 teatas Ernits kandideerimisest 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta sai Jõgeva- ja Tartumaal (valimisringkonnas nr 9) 824 häält, kuid valituks ei osutunud.[3]

Mais 2015 asus ta tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse avalike suhete nõunikuna.[4]

5. augustil 2015 teatas haigusest taastunud Edgar Savisaar, et loobub Riigikogus tööleasumisest. Tema asemel sai Riigikogu liikmeks Ernits, kes andis ametivande 18. augustil 2015.[5][6]

2017. aasta juunis avaldas Peeter Ernits vastuseisu Haabersti hõberemmelga mahavõtmisele.

10. septembril 2018 teatas Peeter Ernits, et astub Eesti Keskerakonnast välja ja liitub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.[7]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) ning kogus 3846 häält, mis oli paremuselt teine tulemus selles valimisringkonnas.[8] Ta on XIV Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)) 2933 häält ning ei osutunud valituks.

Juunis 2023 kandideeris ta EKRE kongressil erakonna esimeheks, sai 42 häält (teine kandidaat Martin Helme sai 381 häält) ega osutunud valituks.[9]

Teoseid muuda

  • Ernits, Peeter 1996. Ei või olla. Tallinn: Valgus
  • Ernits, Peeter 2003. Mõned mu naabrid. Tallinn: Varrak. ISBN 9985-3-0714-3
  • Ernits, Peeter; Seppik, Malle 2004. Raha pärast armastust. Tallinn: Käsiraamatute Kirjastus
  • Ernits, Peeter 2005. Kivialused ja teised. Tallinn: Maalehe Raamat. ISBN 9985-64-277-5
  • Ernits, Peeter 2012, 101 Eesti looma. Tallinn: Varrak. ISBN 9789985324868
  • Ernits, Peeter 2013, Jäljeaabits. Tallinn: Cum Laude. ISBN 9789949935239
  • Ernits, Peeter 2017, Viimane rüütel : Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. Tallinn: Kunst.

Tunnustus muuda

Kriitika muuda

  • 2021 – Keskkonnakirves – algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eest. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd – selle ulatust vähendataks seniselt kuni 200 meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude vee kvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.[11] Keskkonnakirves on aasta märkimisväärselt keskkonnavaenuliku teo või suhtumise eest antav nimetus, mille väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale.

Isiklikku muuda

Peeter Ernitsal on kolm tütart ja poeg. Ta on abielus.

Peeter Ernitsa vend Martin Ernits on aastaid töötanud kirurgina USA New Yorgi osariigi Hamiltoni linnas.[viide?]

Hüüdnimi muuda

Kihnukeelse looduslooõpiku andmetel kutsutakse Manilaiul Peeter Ernitsat konnaonuks. Nimelt olevat laiu elanikud märganud, et kui loodusteadlane sinna läks, siis suhtles ta pigem konnade kui inimestega – sellest ka hüüdnimi.[12]

Viited muuda

  1. Riigikogu valimine. 5. märts 1995 Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010)
  2. Rahvaliit sai ka ajakirjanik Peeter Ernitsa kandideerima, Postimees
  3. http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html
  4. Maalehest lahkunud Peeter Ernits asub tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse pressiesindajana, Tallinn City, 29.04.2015.
  5. Savisaar loobus riigikogu kohast, parlamenti läheb Peeter Ernits, Delfi, 5. august 2015
  6. Riigikogu sai kohast loobunud Savisaare asemele uue liikme, Delfi, 18. august 2015
  7. "Peeter Ernits astus Keskerakonnast välja ja liitub EKRE-ga" Delfi, 10. september 2018
  8. Valimisringkond nr 9 valimised.ee
  9. EKRE valis Martin Helme esimeheks tagasi ERR Uudised, 10.06.2023.
  10. "Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14.06.2023.
  11. "Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu". Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
  12. Aarne Ruuben. Peeter Ernits jõudis oma konnauurimusega hariduspõllule Õpetajate Leht, 02.05.2023.

Välislingid muuda