Manilaid
Manilaid (ka Manija, kihnu murrakus Manõja) on laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel. Halduslikult kuulub saar Pärnu maakonna Pärnu linna alla. Manilaid kuulub Manija maastikukaitseala koosseisu.
Manilaid | |
---|---|
| |
Ümbritseb | Liivi laht |
Koordinaadid | 58° 12′ 49″ N, 24° 7′ 16″ E |
Pindala | 2,06 km²[1] |
Pikkus | 4,5 km |
Rannajoone pikkus | 14,27 km |
Kõrgeim koht |
5,3 m üle merepinna |
Elanikke | |
Saare pindala on 2,06 km², olles suuruselt Kihnu järel Pärnumaa teine saar. Saare lähim kaugus mandrist on 800 meetrit.
NimiRedigeeri
Saart on nimetatud 1560 Holm Maune , 1562 Манева, 1566 Magnö,1589 Magno ja 1642 Mano. Marja Kallasmaa arvates tuletub saare nimi mehenimest Magnus, arvatavasti on saar nimetatud hertsog Magnuse järgi. [3]
AsendRedigeeri
Manilaid asub Liivi lahe põhjaosas, Tõstamaa poolsaarest lõunas.
Manilaiu poolsaared: Kuivassääre ots (kirdepoolseim tipp), Nasva ots, Papina ots (edelapoolseim tipp), Sitna ots, Täkulaid, Vareslaid.
LoodusRedigeeri
Manija saar on 12. juulist 1991 looduskaitse all.
Piki saart kulgeb rändkividerohke kõrgendik, mis ulatub karina merre.
Manijat katavad peamiselt rannaniit, roostik ja kadastik, kuid leidub ka mände. Soontaimeliike on saarelt leitud 337. Enne inimasustuse teket saarel puid ei kasvanud. Haruldasematest taimeliikidest on saarel tuvastatud emaputk, palu-karukell, rand-ogaputk ja harilik muguljuur.
Saarel elab kõre. Saarel on registreeritud 115 linnuliigi pesitsemine, pesitsejatest on tänapäevaks kadunud niidurüdi ja tutkas. Haruldasematest lindudest pesitsevad saarel mustsaba-vigle, kivirullija ja liivatüll.
AsustusRedigeeri
Laiul asub Manija küla, kus 2017. aasta seisuga elas 52 elanikku. Saarel on sadam ja piki saart kulgeb ainus tee.
Manilaiul tegutseb Riida turismitalu, mis mahutab maksimaalselt kuni 150 inimest.
Papina otsal asub tuletorn.
AjaluguRedigeeri
Esimest korda on saart kirjalikult mainitud 1560. aastal Holm Maune nime all (Hertsog Magnuse läänistamiskiri 18. mail 1560 Kuressaares).
Saarel oli alates 19. sajandi keskpaigast vaid Pootsi mõisa heinamaavahi elukoht. 1933. aastal tuli Manõjasse elama naabersaarelt Kihnust 22 kaluriperet kokku 79 inimesega. 1934. aastal avati saarel postitalu[4].
Nõukogude ajal kuulus küla Audruranna kalurikolhoosi koosseisu.
Vaade saarele Jõnnilt
Manilaiu tulepaak (taamal Kihnu saar)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Manilaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 24. juulil 2019.
- ↑ Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel." Statistikablogi. 23. oktoober 2017.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Manija." Keel ja Kirjandus 53 (11), 2010: 836-839
- ↑ Postitalu Manija saarele. Vaba Maa, 18. september 1934, nr. 219, lk. 6.
KirjandusRedigeeri
- Moonika Ani: "Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019."
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Manilaid |
- Manilaid Eesti looduse infosüsteemis
- Kirjeldus valla kodulehel
- Manilaiu 360° aeropanoraam / aerofoto