Sigade Aafrika katk

(Ümber suunatud leheküljelt Sigade aafrika katk)

Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus[1] (ka Aafrika seakatk, ladina keeles pestis africana suum, lühend SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.[2][3]

Baltikumis levis Aafrika seakatk 2014. aastal. Juunis 2014 avastati viirus Lätis elavatel sigadel, millega seoses nõudis Läti põllumajandusministeerium valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist.[4] Sama aasta 24. juulil tuvastati katk Leedu suurimast seafarmist, mis asub Ignalina piirkonnas ja kuulub ettevõttele Idavang. Hispaania labori kinnitusel on katku genotüüp sama, mis registreeritud ka Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja Poolas.[5] Eestis diagnoositi Aafrika seakatk esmakordselt septembri alguses Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal[6] (lähemalt artiklis "Sigade Aafrika katk Eestis").

Nakkuse siirutajad

muuda

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.

Mitmed sigalased, nagu harilik tüügassiga (Phacochoerus africanus), laanesiga (Hylochoerus meinertzhageni), jõesiga (Potamochoerus porcus), aga ka pekaarilased (Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris) võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine

muuda

Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.

Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.

Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada.

Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.[7]

Nakatumisvõime ja paljunemine rakkudes

muuda

Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas (sh suitsusinkides, suitsuvorstides) säilib viirus 5–6 kuud.

Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagides, ka endoteelirakkudes, hepatotsüütides, neerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.

Peiteaeg

muuda

Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt on see 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral aga 3–4 päeva.

Sümptomid

muuda

Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist.

Sümptomid ägeda vormi korral

muuda

Sümptomid alaägeda vormi korral

muuda
  • Taastekkiv või ka püsiv palavik – 3–4 nädalat
  • depressioon, isutus, loidus
  • hingamisteede põletik
  • tiinetel loomadel abort

Sümptomid kroonilise vormi korral

muuda
  • Abordid, artriit, liigeste turse, kasvupeetus
  • hingamisteede põletik
  • tursed nii jäsemetel, näo ja alalõuapiirkonnas
  • haavandid nahas või nekroos
  • suremus väike

Kliiniline diagnoosmine

muuda

Aafrika seakatku ei saa kliinilise pildi alusel sigade klassikalisest katkust eristada. Samuti on vaja teha eristusdiagnoos, et välistada järgmised sigade haigused[8] :

Laboratoorne diagnoosmine

muuda

Vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni soovitustele vajab positiivne tulemus kinnitust PCR-testiga.

Sisse- ja väljaveopiirangud

muuda

Veterinaar- ja Toiduamet keelas seoses uute Aafrika seakatku puhangute kahtlusega Leedu Vabariigis alates 24. juulist 2014 Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sisseveo Eestisse.[9] Järgmisel nädalal keeld tühistati.[10]

Eksperimentaalne sigade Aafrika katk

muuda

Ühes uuringus nakatati 21 siga Aafrika seakatku viiruse isolaadiga Spain-70. Sigade tapmise järel tuvastati neil ka tüümuse lesioone, kuid arvatakse, et need koos tümotsüütide rohke apoptoosiga ei mängi akuutse nakkuse korral määravat rolli.[11]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Kristin Aasma, Eesti teadlane: Euroopa jaoks on seakatk enneolematult ohtlik looduskoldeline nakkus, 2. september 2015, veebiversioon (tarve 3.09.2015)
  2. Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  3. Liisu Arumäe, Leedus diagnoositi metssigadel ülinakkav sigade Aafrika katk, 24. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  4. Matti Aivar Lind, Läti kaalub seakatku tõttu eriolukorra kehtestamist Leedu keelas sisseveo, Eesti seadis piirangud!, 29. juuni 2014, www.DELFI.ee, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)
  5. Hispaania labor: Leedu superfarmist avastatud sigade katk pärineb Venemaalt, ärileht.ee, 2. august 2014, veebiversioon (vaadatud 3.08.2014)
  6. Kristin Aasma (8. september 2014). "Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk". Õhtuleht. Vaadatud 9.09.2014.
  7. Nikolai Laanetu, Äärmiselt lühinägelik on arvata, et seakatku levitavad peamiselt inimesed, Postimees, 3. august 2015
  8. Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 16, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  9. Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
  10. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/leedu-paritolu-sealiha-eestisse-sisseveo-keeld-tuhistati?id=69434765
  11. Salguero FJ, Sánchez-Cordón PJ, Sierra MA, Jover A, Núñez A, Gómez-Villamandos JC., Apoptosis of thymocytes in experimental African Swine Fever virus infection., PMID 14702174, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(inglise keeles)

Välislingid

muuda