Pekaarilased
Pekaarilased (Tayassuidae) on sigadega välimuselt sarnanev sugukond sõraliste seltsist. Võrreldes sigadega on pekaaridel saledamad jalad, väiksemad sõrad ja lühem saba, samuti ei kasva neil ülemised kihvad ülespoole.
| Pekaarilased | |
|---|---|
 Kaeluspekaari | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Pekaarilased Tayassuidae Waldheim, 1814 |
 Pekaarilaste levila | |
Pekaarid elutsevad põhiliselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, aga ka Põhja-Ameerika edelaosas ja Trinidadi saarel. Nad on sotsiaalsed loomad ja elavad karjades.
Tüüpiline täiskasvanud pekaari kaalub 20-40 kg ja on 90-130 cm pikk. Nad on mitmekülgse toitumisega, süües eelkõige taimset materjali (juuri, puuvilju, kaktuseid), aga ka seeni ja selgrootuid. Ökoloogiliselt asendavad pekaarid Ameerikas sigalasi.[1]
Liigid muuda
Pekaarilaste hulka kuuluvad kolm liiki kolmest perekonnast.
| Pilt | Liik |
|---|---|
 |
Habepekaari (Tayassu pecari) |
| |
Kaeluspekaari (Dicotyles tajacu) |
 |
Chaco pekaari (Catagonus wagneri) |
Viited muuda
- ↑ Andrei Miljutin. "Maailma imetajate mitmekesisus", Tallinn: Varrak, 2015. Lk 306