Ava peamenüü

InimeselRedigeeri

SümptomidRedigeeri

Enamikul Salmonella'ga nakatunud inimestest ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid 12–72 tunni jooksul pärast nakatumist. Enamasti kestab haigus 4–7 päeva ning suurem osa inimesi paraneb ravita.[3] Mõnikord võib kõhulahtisus olla siiski nii tõsine, et haige kaotab ohtlikult palju vedelikku ja tuleb hospitaliseerida.

HaiglaraviRedigeeri

Haiglas võidakse patsiendi vedelikukaotuse vastu kasutada tilgutiga antavat toitelahust. Ravimitega saab ka kergendada haiguse sümptomeid, näiteks alandada palavikku. Raskematel juhtudel võivad Salmonella bakterid liikuda sooltest vereringesse ja mujale – kui haige ei saa siis kiiresti antibiootikume, võib haigus lõppeda surmavalt.

Medikamentoosne raviRedigeeri

Ravimitest määrab arst need, mis patsiendi seisundit arvesse võttes on sobivad, nendeks võivad olla järgmised ravimid: amoktsilliin, kotrimoksasool, ciprofloxacin, tseftriaksoon jpm.

LiigitusRedigeeri

Salmonelloosid liigitatakse:[4]

  • Bakterieemia (bakterite esinemine veres) – kõik salmonellae liigid, kuid valdavalt Salmonellae choleraesius – inkubatsiooniperiood varieeruv;
  • Enterokoliit – kõik mitte tüüfoidsed Salmonellae liigid, kuid valdavalt Salmonella enteritidis – inkubatsiooniperiood 6–48 tundi;
  • Paiksed infektsioonid – tavaliselt bakterieemia tagajärjel, Salmonellae paiksed kolded erinevais elundeis, põhjustades osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti, kopsupõletikku jpm. Mõni salmonelloosi põdenu kannatab hiljem reaktiivse artriidi all, mis võib põhjustada pikaajalisi vaevusi.
  • ParatüüfusSalmonella paratyphi B – inkubatsiooniperiood 3 nädalat ja kauem;
  • KõhutüüfusSalmonella typhi – inkubatsiooniperiood 1–2 nädalat.

RiskiteguridRedigeeri

Enamikul haigusjuhtudest ei õnnestu salmonelloosi kindlat põhjust leida seetõttu kirjeldatakse mitmeid soodustavaid riskitegureid, mis võivad seletada infektsioonnakkuse avaldumist. Vanainimesed, lapsed ja kroonilised haiged ning nõrgendatud immuunsusega inimesed on salmonelloosile vastuvõtlikumad.

PõhjusedRedigeeri

Tavaliselt seostatakse inimeste salmonelloosiga mittetüfoidset Salmonella't, mis saadakse järgmistest allikatest:

TüsistusedRedigeeri

Peamiselt tüsistustekkelised – bakteriaalne sepsis, endokardiit, peaaju tromboos, kopsupõletik, müokardiit, meningiit, koletsüstiit, hepatiit, sepsis, surm jpt.

KõhutüüfusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kõhutüüfus

Salmonella typhi ehk tüfoidne vorm põhjustab kõhutüüfust. See on eluohtlik haigus, mida kannavad üksnes inimesed. Tavaliselt saadakse kõhutüüfus otsesest kokkupuutest nakatunud inimese roojaga. Liigub seedeelundkonnast lümfisüsteemi ja vereringesse ning moodustab koldeid – inkubatsiooniperiood 1–2 nädalat, haigus võib kesta 1–4 nädalat, võib kujuneda välja eluaegne immuunsus, kuid inimene võib jääda ka krooniliseks nakkuskandjaks. Tüfoidne Salmonella on levinud arengumaades, kus nii elamis-, toitumis-, ravi- ja ka sanitaartingimused on halvemad.

EestisRedigeeri

  • Eestis kuuluvad inimestel esinevad salmonelloosi haigusjuhud lisaks diagnoosimisele haigusena (RHK-10 [A02.0]) ning võimalikule ravile ja registreerimisele nakkushaiguste registris koos andmesubjekti isikuandmetega.
  • 2013. aasta 6 kuu jooksul registreeriti Eestis 94 salmonelloosi haigestumise juhtu.[6]

MikroobidRedigeeri

Ligi 1700 Salmonella serotüüpi on avastatud, nende hulgast on tuvastatud 10 kõige sagedasemat haigusetekitajat, kuid loetakse, et kõik bakterid on eluvõimelised nädalaid nii vees, jääs, heitvees kui ka toidus.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  • Salmonelloos terviseportaalis inimene.ee
  • Salmonelloos Terviseameti kodulehel
  • Eesti Vabariigi Valitsus määrus "Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega", [1]
  • EV Põllumajandusministri määrus "Salmonellooside tõrje eeskiri", vastu võetud 29.03.2007 nr 46, [2]