Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast.[1][2]

Inimesel muuda

Sümptomid muuda

Enamikul salmonellaga nakatunud inimestel ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid 12–72 tunni jooksul pärast nakatumist. Enamasti kestab haigus 4–7 päeva ning suurem osa inimesi paraneb ravita.[3] Siiski võib mõnikord kõhulahtisus olla nii tõsine, et haige kaotab ohtlikult palju vedelikku ja tuleb toimetada haiglasse.

Haiglaravi muuda

Haiglas võidakse patsiendile vedelikukaotuse korral anda toitelahust tilgutiga. Ravimitega saab kergendada ka haiguse sümptomeid, näiteks alandada palavikku. Raskematel juhtudel võivad Salmonella bakterid liikuda sooltest vereringesse ja mujale – kui haige ei saa siis kiiresti antibiootikume, võib haigus lõppeda surmaga.

Medikamentoosne ravi muuda

Ravimitest määrab arst need, mis patsiendi seisundit arvestades on sobivad. Nendeks võivad olla näiteks amoktsilliin, kotrimoksasool, ciprofloxacin, tseftriaksoon jpm.

Liigitus muuda

Salmonelloosid liigitatakse:[4]

  • bakterieemia (bakterite esinemine veres) – kõik salmonellae liigid, kuid valdavalt Salmonellae choleraesius – inkubatsiooniperiood varieeruv;
  • enterokoliit – kõik mittetüfoidsed Salmonellae liigid, kuid valdavalt Salmonella enteritidis – inkubatsiooniperiood 6–48 tundi;
  • paiksed infektsioonid – tavaliselt bakterieemia tagajärjel, Salmonellae paiksed kolded erinevates elundites, põhjustades osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti, kopsupõletikku jpm. Mõni salmonelloosi põdenu kannatab hiljem reaktiivse artriidi all, mis võib põhjustada pikaajalisi vaevusi,
  • paratüüfusSalmonella paratyphi B – inkubatsiooniperiood 3 nädalat ja kauem;
  • kõhutüüfusSalmonella typhi – inkubatsiooniperiood 1–2 nädalat.

Riskitegurid muuda

Enamikul haigusjuhtudest ei õnnestu salmonelloosi kindlat põhjust leida, seetõttu kirjeldatakse mitmeid soodustavaid riskitegureid, mis võivad seletada infektsioonnakkuse avaldumist. Vanad inimesed, lapsed, kroonilised haiged ning nõrgendatud immuunsusega inimesed on salmonelloosile vastuvõtlikumad.

Põhjused muuda

Tavaliselt seostatakse inimeste salmonelloosiga mittetüfoidset Salmonella't, mis saadakse järgmistest allikatest:

Tüsistused muuda

Peamised tüsistused on bakteriaalne sepsis, endokardiit, peaaju tromboos, kopsupõletik, müokardiit, meningiit, koletsüstiit, hepatiit, sepsis, surm jpt.

Kõhutüüfus muuda

  Pikemalt artiklis Kõhutüüfus

Salmonella typhi ehk tüfoidne vorm põhjustab kõhutüüfust. See on eluohtlik haigus, mida kannavad üksnes inimesed. Tavaliselt saadakse kõhutüüfus otsesest kokkupuutest nakatunud inimese roojaga. Haigus liigub seedeelundkonnast lümfisüsteemi ja vereringesse ning moodustab koldeid – inkubatsiooniperiood 1–2 nädalat, kestus 1–4 nädalat. Võib kujuneda välja ka eluaegne immuunsus, samuti võib inimene jääda krooniliseks nakkuskandjaks. Tüfoidne Salmonella on levinud arengumaades, kus nii elamis-, toitumis-, ravi- kui ka sanitaartingimused on halvemad.

Eestis muuda

  • Eestis kuuluvad inimestel esinevad salmonelloosi haigusjuhud registreerimisele ja diagnoosimisele haigusena (RHK-10 [A02.0]). Nakkushaiguste registris peavad lisaks ravile ja registreeringule olema andmesubjekti isikuandmed.
  • 2013. aasta 6 kuu jooksul registreeriti Eestis 94 salmonelloosi haigestumise juhtu.[6]

Mikroobid muuda

Avastatud on ligi 1700 Salmonella serotüüpi, nende hulgast on tuvastatud 10 kõige sagedasemat haigusetekitajat, kuid kõik bakterid võivad nädalaid vastu pidada nii vees, jääs, heitvees kui ka toidus.

Viited muuda

  1. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. [Meditsiinisõnastik]], ISBN 9985-829-55-7
  2. The Merck Vetrinary Manual veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2013. Vaadatud 2. augustil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, lk 935–938, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9 Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)
  5. 5,0 5,1 5,2 "FDA/CFSAN - Food Safety A to Z Reference Guide - Salmonella". FDA - Center for Food Safety and Applied Nutrition. 3. juuli 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.03.2009. Vaadatud 14.02.2009.
  6. Salmonelloos Eestis 2103 I poolaastal

Välislingid muuda

  • Salmonelloos terviseportaalis inimene.ee
  • Salmonelloos Terviseameti kodulehel
  • Vabariigi Valitsuse määrus "Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega", [1]
  • Põllumajandusministri määrus "Salmonellooside tõrje eeskiri", vastu võetud 29.03.2007 nr 46, [2]