Arengumaa
Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal keskmine eluiga. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt on arenguriik selline riik, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt sellisena klassifitseeritud DAC arenguabi sihtriikide nimekirjas.
Allikas:IMF, World Economic Outlook, aprill 2022
Arenguriik on suveräänne riik, mille tööstusbaas on vähem arenenud ja mille inimarengu indeks (inglise keeles HDI) on võrreldes teiste riikidega madalam. Samuti puudub selge kokkulepe selle kohta, millised riigid sellesse kategooriasse kuuluvad. Mõisteid madala ja keskmise sissetulekuga riik (inglise keeles LMIC) ja uusriik (inglise keeles NEE) kasutatakse sageli vaheldumisi, kuid need viitavad ainult riikide majandusele. Maailmapank jagab maailma majandused nelja rühma, mis põhinevad rahvamajanduse kogutulu ühe elaniku kohta: kõrge, ülemise keskmise, alumise keskmise ja madala sissetulekuga riigid. Vähim arenenud riigid, raskesti ligipääsetavad arengumaad ja väikesed saareriigid on kõik arengumaade alarühmad. Spektri teises otsas asuvaid riike nimetatakse tavaliselt kõrge sissetulekuga riikideks või arenenud riikideks.
Arenguriikidel on tavaliselt mõned ühised omadused, mis on sageli tingitud nende ajaloost või geograafilisest asendist. Näiteks neil on tavaliselt: madalam juurdepääs ohutule joogiveele, kanalisatsioonile ja hügieenile, energiavaesus, kõrgem saastatuse tase (nt õhusaaste, prügi, veereostus, lahtine roojamine), suurem osakaal troopiliste ja nakkushaiguste (tähelepanuta jäetud troopilised haigused) all kannatavaid inimesi, rohkem liiklusõnnetusi ja üldiselt kehvem kvaliteetne infrastruktuur.
Lisaks sellele on sageli ka kõrge tööpuudus, laialt levinud vaesus, nälg, lapstööjõu kasutamine, alatoitlus, kodutus, uimastite kuritarvitamine, prostitutsioon, ülerahvastatus, tsiviilrahutus, inimkapitali põgenemine, suur varimajandus, kõrge kuritegevuse tase (väljapressimine, röövimine, sissemurdmine), tapmised, relvakaubandus, seksikaubandus, inimröövid, vägistamised, madal haridustase, majanduslik ebavõrdsus, noorte rasedus, korruptsioon kõigil valitsustasanditel ja poliitiline ebastabiilsus. Erinevalt arenenud riikidest puudub arengumaades õigusriik.
Juurdepääs tervishoiule on sageli madal. Arengumaade inimeste eluiga on tavaliselt madalam kui arenenud riikide inimeste oma, mis kajastab nii madalamat sissetuleku taset kui ka kehvemat rahvatervist. Nakkushaiguste, emade suremuse laste ja laste suremus on nendes riikides tavaliselt oluliselt suurem. Kliimamuutus mõjutab arengumaid eeldatavasti rohkem kui kõrge sissetulekuga riike, kuna enamik neist on kliima suhtes väga haavatavad või vähe vastupanuvõimelised.
Arenguriikide keskmine vanus on sageli madalam kui arenenud riikides. Rahvastiku vananemine on ülemaailmne nähtus, kuid arengumaades on rahvastiku vanus aeglasemalt tõusnud.
Arenguabi või arengukoostöö on rahaline abi, mida välisriikide valitsused ja muud asutused annavad arengumaade majandusliku, keskkonnaalase, sotsiaalse ja poliitilise arengu toetamiseks. Kui ÜRO poolt aastaks 2030 püstitatud säästva arengu eesmärgid saavutatakse, ületatakse paljud neist probleemidest.
Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust[1].
Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 10–50 korda väiksem arenenud maade omast[1].
Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest[1]. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades[1].
Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike.
Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist[1]..
Allikas: Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi
Vaata ka
muudaKirjandus:
muuda- Least Developed Countries Archived 17 May 2011 at the Wayback Machine (2018 list Archived 21 December 2019 at the Wayback Machine)
- UN-OHRLLS Criteria for Identification and Graduation of LDCs Archived 25 July 2019 at the Wayback Machine.
- Peters, David H.; Garg, Anu; Bloom, Gerry; Walker, Damian G.; Brieger, William R.; Rahman, M. Hafizur (2008). "Poverty and access to health care in developing countries". Annals of the New York Academy of Sciences. 1136 (1): 161–171. Bibcode:2008NYASA1136..161P. doi:10.1196/annals.1425.011. ISSN 0077-8923.