Ava peamenüü

Rahvamajandus on suveräänse ja riiklikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust. Viimane jaguneb omakorda riigi- ja omavalitsusmajanduseks.[1] Peale riigipõhise majanduse võib rahvamajandus tähistada ka administratiivselt iseseisva territooriumi majandust.[2] Rahvamajandusega tegelev majandusteaduse valdkond on makroökonoomika, mis uurib majanduse kui terviku käitumist.

Rahvamajanduse elemendid määras kindlaks šoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle käsitluse järgi müüakse tooteid konkurentsist (pakkumisest ja nõudmisest) ja tööjaotusest tekkinud ressursihinnaga.

1957. aastal loodi Eesti NSV tööstuse, ehituse ja energeetika juhtimiseks Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, mis tegutses liiduvabariigi ministrite nõukogu alluvuses.

Rahvamajanduse arvepidamineRedigeeri

Rahvamajanduse analüüsimiseks kasutatakse eri näitajaid, millest tuntuim on sisemajanduse kogutoodang ehk SKP.[3] Peale sisemajanduse kogutoodangu arvestatakse ka rahvamajanduse koguprodukti ehk RKP-d, mis 2000. aastatel asendati terminiga rahvamajanduse kogutulu (inglise gross national income ehk GNI).[4]

Rahvamajanduse arvepidamise statistika võrdlemiseks töötati 1993. aastal rahvusvahelises koostöös välja rahvamajanduse arvepidamise süsteem (system of national accounts ehk SNA 93). Kaks aastat hiljem koostati selle alusel Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (European system of accounts ehk ESA 95). Rahvamajanduse arvepidamise süsteem sisaldab rahvamajanduse arvepidamise põhimõisteid, klassifikaatoreid ja arvestusreegleid. Süsteemi eesmärk on luua rahvamajandusest seostatud ja terviklik pilt.[5]

Eestis hakati rahvamajanduse arvepidamise süsteemi välja töötama 1992. aastal. Ajavahemikul 1993–1996 tehti rahvamajanduse arvepidamise statistikat SNA 93 alusel. Alates 1996. aastast tehakse seda ESA 95 alusel.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri