Kehavedelik
See artikkel vajab toimetamist. |
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis organismi sees ringlevad, kui ka need, mida erinevad elundid, sooned, rakud eritavad ja vastu võtavad.
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, viirused, bakterid, patogeensed mikroorganismid jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka humoraalne regulatsioon.
Imetajatel
muudaInimestel
muuda- aju-seljaajuvedelik ehk liikvor
- astsiit
- piimand ehk küülus ehk hüülus
- chymen
- endolümf
- eksudaat
- higi
- klaaskehaneste
- kolostrum
- kõhuõõne vedelik
- kõrvavaha
- liigesevõie
- lima
- lootevesi
- lümf
- lümfiplasma
- maomahl
- mäda
- nääpsuvedelik
- okse
- pankreasenõre
- perilümf
- pisaravedelik
- pleuraõõne vedelik
- rasu
- rinnapiim
- roe (kõhulahtisus)
- röga ehk sülitis
- rähm
- sapp
- seemneplasma
- smeegma
- sperma
- südamepaunavedelik
- sülg
- turse
- uriin
- vereseerum
- vereplasma
- veri
- vesi
- vesivedelik
- ödeem.
Patoloogia
muudaPatoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel) enim näiteks järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.
Biokeemias ja kliinilises meditsiinis
muudaKehavedelike biokeemiline koostis võib näidata inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi, häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näit vere- ja uriinianalüüse, tuvastamaks patoloogiat ja/või kinnitamaks diagnoosi ja ka välistamaks haigusi.
Viited
muudaSelles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Body fluid seisuga 13.02.2014.