Ava peamenüü

Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku. Lümfiteed koosnevad lümfikapillaaridest, lümfisoontest ja lõpevad lümfisõlmedega, millest saavad alguse lümfitüved.[1]

Lümfiteede areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfiteed (-ka sooned) ei kata marrasknahka, kesknärvisüsteemi, epiteelkudesid, põrna, luuüdi, nabavääti, lootekestasid, kopsualveoole, silma sarvkesta ja silmaläätse, kuid lümf liigub neis rakuvaheliste kanalite ja spetsiaalsete molekulide kaudu.

LümfikogumisteedRedigeeri

Suuremad lümfikogumisteed on:[2]

Lümfiteid mööda toimub organismis rasvlahustuvate ainete transport, nii liiguvad lümfiteedest vereringesse rasvlahustuvad vitamiinid ja lipoproteiinikerakesed jpt ained.[3]

MuuRedigeeri

'Lümfaatiline' (lad lymphaticus) võib tähendada lümfi, lümfikoesse või lümfiteedesse puutuvat.

ViitedRedigeeri

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 324, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. Ernits,Nahkur 2013:323-344
  3. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 240-259, ISBN 9985-829-36-0.