Vikipeedia

Sarawaki osariik

Sarawak on Malaisia osariik, mis asub Kalimantani (malai keeles Borneo) saare loodeosas, piirnedes kirdes Brunei ja lõunas Indoneesiaga.

Sarawaki osariik
malai Sarawak Bumi Kenyalang
Lipp
Vapp
Sarawaki osariigi vapp
Pindala: 124 449 km²
Elanikke: 2 453 000 (2020)
Rahvastikutihedus: 19,7 in/km²
Keskus: Kuching

2020. aasta Malaisia rahvaloenduse järgi oli Sarawakis 2 453 000 elanikku.[1]

Osariigi kirdeosas Sarawaki jõe (malai keeles Sungai Sarawak) ääres asub ajalooline pealinn Kuching, mis on ühtlasi Sarawaki suurim linn ning osariigi administratiiv- ja majanduskeskus.[2] Teised suuremad linnad on Sibu, Kapit ja Belaga.[2]

Sarawaki osariigi lipp põhineb ajaloolisel Sarawaki Raji lipul, mida kasutasid valged radžad, kes valitsesid piirkonda 19. sajandist kuni 1946. aastani. Lipul olev kollane värv esindab Kagu-Aasia kuninglikkust, mis on ka Brunei lipu oluline element. Sarawaki ja Brunei lipu diagonaalne must triip sümboliseerib jõudu, kuid Brunei kollane on heledam kui Sarawaki lipul kasutatud toon.[3]

Etümoloogia

muuda

Arvatakse, et nimi Sarawak on pärit kas:

  • hääldusvariandist Cerava, mida kasutasid portugali kartograafid-ajaloolased 16. sajandi alguse dokumentides;
  • fraasist "Saya serah pada awak" ('ma annan selle sulle'), mille olevat öelnud Brunei valitseja, kui ta andis 1800. aasta paiku osariigi James Brooke'ile;
  • sõnast serawak, mis märgib antimoniiti (ingl ka stibnite) – antimonimaaki, mida kaevandati Sarawakis (seda etümoloogiat peetakse kõige tõenäolisemaks).[4]

Sarawak kannab ka nimetust "sarvlindude maa" (Bumi Kenyalang). Sarvlind on kohalike kogukondade jaoks oluline kultuurisümbol, mis on seotud mitmesuguste legendide, tseremooniate ja uskumustega.[5] Dajakkide jaoks sümboliseerib sarvlind jumala vaimu, mistõttu tuleb lindu kohelda austusega. Kui sarvlindu nähakse lendamas üle maja või külastamas valdusi, peetakse seda hea õnne ja külluse märgiks.[6] Ninasarviklindu on kujutatud ka osariigi vapil.[5]

Ajalugu

muuda

Kõige varasem teadaolev inimasustus Sarawakis pärineb umbes 40 000 aasta tagusest ajast[7], mil kütid-korilased elasid Niahi koobaste läänepoolses küljes, 110 km kaugusel Mirist edelas. Sealt on leitud inimese kolju, mis on vanim inimjäänus Malaisiast ja kogu Kagu-Aasiast.[8]

Santubongi arheoloogiliselt alalt on leitud Hiina keraamikat, mis pärineb 8.–13. sajandist pKr Tangi ja Songi dünastia perioodist.[9] Üks varasemaid ülestähendusi sõltumatust kuningriigist Borneol on pärit aastast 977 pKr, mil Boni (arvatavasti Borneo) valitseja saatis kirja Hiina keisrile. 1225. aastal kirjeldas Hiina ametnik Zhao Rukuo, et Bonil oli kaubanduse kaitseks sadakond sõjalaeva, mis viitab selle piirkonna kaubanduslikule tähtsusele.[10] Marco Polo on oma mälestustes märkinud, et Tšhingis-khaani, Mongolite impeeriumi valitseja katsed vallutada "suurt Jaavat" (Euroopa nimi Brunei võimu all oleva Borneo kohta) ebaõnnestusid korduvalt.[11]

14. sajandist pärit Hiina annaalides on dokumenteeritud, et Borneo valitseja tungis Sarawaki ja Sabahi piirkonda ning sai need enda haldusesse. Näiteks mainitakse Jaava saarelt pärit käsikirjas Nagarakretagama, mille kirjutas Prapanca 1365. aastal, Borneod kui Hindu Majapahiti impeeriumi koosseisu kuuluvat osariiki, mis pidi igal aastal maksma tribuuti. 1369. aastal alustas Sulu piirkond, mis oli varem olnud osa Majapahitist, edukalt mässu ja ründas seejärel Boni kuningriiki, tungides Borneo kirdeossa. Hiljem rüüstasid nad kuningriigi pealinna, võttes kaasa aardeid ja kulda, sealhulgas röövides kaks püha pärli. Majapahiti laevastik suutis sulud eemale peletada, kuid Boni jäi pärast rünnakut nõrgemaks. Hiina dokumentides aastast 1371 kirjeldatakse Bonit kui vaest ja täielikult Majapahiti kontrolli all olevat kuningriiki.[10]

15. sajandi keskpaigas sattusid Sarawaki rannikualad taas Brunei impeeriumi mõju alla. 16. sajandil loodi ka Sarawaki sultanaat, mis eksisteeris peaaegu pool sajandit, kuni see 1641. aastal taas Bruneiga ühendati. 19. sajandi alguseks oli Brunei impeerium languses, säilitades vaid nõrga kontrolli Sarawaki rannikupiirkondade üle, mida tegelikult valitsesid pooleldi iseseisvad malai juhid. 1820.–1830. aastatel puhkesid piirkonnas kõrgete maksude tõttu rahutused, rannikust kaugemal toimusid sõjalised kokkupõrked iban'ite ja kenyah-kayan'i hõimuliidu vahel.[12]

 
James Brooke, esimene valge radža

1839. aastal jõudis Sarawakisse Briti maadeavastaja James Brooke, kelle perekond valitses piirkonda pika perioodi vältel, s.o aastatel 1841–1946. Valgeteks radžadeks nimetatud Brooke’i valitsus viljeles patroniseerivat valitsemisstiili, moodustades Sarawakis kindlad administratiivüksused ja juriidilise raamistiku. 1867. aastal loodi seadusandlikku funktsiooni täitev Ülemnõukogu, kuhu kuulusid peamiselt malai pealikud.[13] Aastatel 1853–1862 toimusid Sarawakis mitmed ülestõusud Brooke’i valitsuse vastu, kuid kõik need suudeti kohaliku hõimude toel edukalt maha suruda. 19. sajandi lõpus hõimudevahelised sõjad lõpetati.[14]

1941. aastal tähistati Sarawakis Brooke’i valitsemise sajandat aastapäeva. Pidustuste käigus kuulutati välja uus põhiseadus, mis oleks piiranud radža võimu ja andnud Sarawaki rahvale valitsemises suurema rolli. Seda põhiseadust ei jõutud aga täielikult rakendada, sest Jaapani okupatsioon teise maailmasõja ajal katkestas reformid.[14] Liitlasväed alustasid operatsiooni Semut, mille eesmärk oli saboteerida Jaapani tegevust Sarawakis. Põhja-Borneo lahingu käigus maabusid Austraalia väed 20. juunil 1945 Lutongi-Miri piirkonnas ning liikusid edasi Marudi ja Limbangi suunas, kuid peatasid operatsiooni enne Sarawaki täielikku vabastamist. Pärast Jaapani kapitulatsiooni alistusid okupatsiooniväed 10. septembril 1945 Austraalia vägedele Labuanis.[15]

Pärast sõda loovutas viimane valge radža Charles Vyner Brooke Sarawaki Suurbritanniale, misjärel piirkonnast sai 1. juulil 1946 Briti kroonikoloonia. Selline anneksioon tekitas tugeva vastuliikumise, mis saavutas haripunkti Sarawaki teise koloniaalkuberneri Duncan Stewarti mõrvamisega 1949. aastal.[7][2]

22. juulil 1963 andsid britid Sarawakile omavalitsuse, sama aasta 16. septembril liideti piirkond Malaisia Föderatsiooniga. Föderatsiooni loomisele seisid esialgu vastu Filipiinid ja Indoneesia, samuti Sarawaki kommunistlik liikumine. 1962. aastal puhkes Brunei mäss, mille järel Indoneesia president Sukarno saatis Sarawakisse relvastatud vabatahtlikud ja hiljem ka sõjaväe. 1965. aasta aprillis toimus Plaman Mapu lahing, mis oli kokkupõrke märkimisväärseim sündmus. Indoneesia lüüasaamine selles lahingus kiirendas Sukarno langust ja tema asendamist Suhartoga. 11. augustil 1966 sõlmiti leping, mis lõpetas vastasseisu ning normaliseeris suhted Malaisia ja Indoneesia vahel.[16]

Kommunistlik liikumine kasvas alates 1950. aastatest ja jõudis haripunkti 1970. aastatel, mil loodi Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei. See konflikt lõppes ametlikult 1990. aastal, mil kommunistid allkirjastasid rahulepingu Malaisia valitsusega.

Loodus

muuda

Asukoht

muuda

Sarawaki osariigi kogupindala on ligikaudu 124 449 km².[7] Osariik paikneb ekvaatorist veidi põhja pool, 0° 50’ ja 5° põhjalaiuse ja 109° 36' ja 115° 40' idapikkuse vahel. Sarawaki piirneb läänest Lõuna-Hiina merega, kirdest aga Sabahi osariigi ja Bruneiga.[17]

Kliima

muuda

Sarawaki on ekvatoriaalse kliimaga piirkond, kus esineb kaks mussooniperioodi. Kirdemussoon kestab tavaliselt novembrist veebruarini, tuues endaga kaasa tugevad vihmasajud. Edelamussoon on tavaliselt kuivem, kestes juunist oktoobrini.[17]

Kui mussooniperioodid välja arvata, on osariigi ilmastik aasta ringi stabiilne. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb vahemikku 23–32 °C.[17] Õhutemperatuur on kõige kõrgem augustis, kus on see keskmiselt 31,5 °C, ja kõige madalam veebruaris, kus on see keskmiselt 23 °C.[18]

Õhuniiskus on pidevalt suur, tavaliselt üle 68%. Aasta keskmine sademete hulk on 330–460 cm.[17] Enim sajab novembrist veebruarini.[7]

Pinnamood

muuda

Geoloogiliselt jaguneb Sarawaki kaheks piirkonnaks: Sunda kilbiks, mis paikneb Batang Lupari jõest edelas, moodustades Sarawaki lõunatipu, ja Borneo geosünklinaaliks, mis paikneb Batang Lupari jõest kirdes, moodustades osariigi kesk- ja idaosa.[17]

Lõuna-Sarawaki vanimad kivimid on moodustunud kambriumi ja permi ajastul, Põhja-Sarawaki omad aga kriidiajastul.[17]

Maastik

muuda

Sarawaki maastik jaguneb kolmeks peamiseks tüübiks: rannikuäärseks madalikuks, mägiseks sisemaaks ning rannikuäärse madaliku ja sisemaa vaheliseks alaks.[17]

Rannikuäärne vöönd moodustab suure osa Sarawaki rannikust, olles kohati kuni 150 km lai. Seda piirkonda iseloomustavad turvasmullad, mangroovid, soometsad ja tõusulained.[17] Piirkonnas on palju randu, nt Kuchingis asuv Damai rand ja Miris asuv Tanjung Lobangi rand.[7]

 
Murudi mäe taimestik

Mägine sisemaa paikneb Indoneesia piiri läheduses. Keskmine kõrgus merepinnast on üle 300 m, kuid leidub ka kohti, kus see ületab 1200 m. Kõrgeim piirkond jääb kirdeossa, kus asub ka kõrgeim tipp – ligikaudu 2400 m kõrgune Murudi mägi[19]. Maastikutüübile on iseloomulikud tihedad džunglid ning kiirevoolulised jõed ja kärestikud.[17]

Rannikuäärse vööndi ja mägise sisemaa vahele jääb maastikutüüp, mis varieerub rannikumadaliku ääres olevatest madalatest lainjatest küngastest sisemaa mägise piirkonna piiril paiknevate mõõdukalt karmi olustikuga maastikeni. Vöönd külgeb üle kogu Sarawaki osariigi kirde-edelasuunalise telje, olles kohati kuni 200 km laiune. Selline madalate mäeahelikega lainjas maastik on sobiv piirkond elamiseks (suur osa elanikkonnast elab just seal).[17]

Mullastik

muuda

Sarawaki piirkonna mullastik on mõjutatud ekvatoriaalsest kliimast, mida iseloomustavad kõrge temperatuur ja sademerohkus. Vesi täidab mullastikuga seotud keemilistes protsessides (nt hüdrolüüs, hüdratsioon, oksüdatsioon) tähtsat osa. Samuti kiirendab mulla kujunemist taimestik, kuna lagunev taimmaterjal vabastab huumushappeid ja taime juured murendavad lähtekivimeid. Lagunenud orgaaniline aine moodustab viljaka pealmise mullakihi.[17][20]

Taimestik

muuda

Sarawaki taimestik on väga mitmekesine. Borneo saarel leidub u 15 000 taimeliiki, mis moodustab sellest ühe mitmekesisema taimestikuga ala. Näiteks on seal üle 3000 liiki puid, umbes 5000 liiki endeemseid õistaimi (moodustavad 34% kõigist saarel leiduvatest liikidest), 1700 liiki orhideesid ja 50 liiki lihasööjaid kanntaimi.[21]

 
Vihmamets Lambir Hillsi rahvuspargis

Taimed võivad kasvada tihedalt koos väga väikesel alal, näiteks on Sarawaki Lambir Hillsi rahvuspargis registreeritud 0,52 km² alal u 1200 puuliiki.[22]

Sarawakis on ka palju kaitsealuseid taimeliike, nt kuninganna saago (Cycas rumphii), rannikutamm (Casuarina equisetifolia) ja hall mangroov (Avicennia marina).[23]

Sajandeid on Sarawaki elanikud alal kasvavaid taimi ise kasutanud ja edasi müünud nii ravimiseks, toidu tegemiseks kui ka ehitusmaterjaliks. Nüüdisajal viiakse taimedega läbi uuringuid, et teha edusamme meditsiinivaldkonnas.[21]

Loomastik

muuda

Tänu ekvatoriaalsele kliimale on loomastik mitmekesine. Sarawakis on umbes 185 liiki imetajaid, 530 liiki linde, 166 liiki madusid, 104 liiki sisalikke ja 113 liiki kahepaikseid. Suur osa sealsetest loomadest on iseloomulikud just Borneo saarele ja neid ei esine Kagu-Aasia mandriosas, st endeemsed on 19% imetajatest, 6% lindudest, 20% madudest ja 32% sisalikest.[24]

Sarawak järgib Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) soovitatud põhimõtteid, et tagada piirkonnas elavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Looduskaitseliidu peamise soovituse kohaselt peaks 10% osariigi maismaast asuma kaitsealal. 1998. aastal võttis Sarawaki valitsus vastu metsloomade kaitse seaduse, millega keelati loomade ja neilt saadud saaduste kaubanduslik müük. Jahipidamist ei keelatud, kuna maapiirkonnad sõltuvad suuresti looduslikult saadud lihast.[24]

Sarawaki piirkonnas leidub mitmeid kaitsealuseid loomi ja linde, kelle püüdmiseks, lemmikloomana pidamiseks või ekspordiks läheb vaja litsentsi. Sellised loomad on näiteks primaadid, saarmaslased, tupaialised ja okassealised, linnud aga näiteks kakulised, rähnlased, papagoilased ja jäälindlased.[25]

Religioon

muuda
 
Mošee Kuchingus

Kuigi islam on Malaisia ametlik religioon, siis Sarawaki osariigis ametlik usund puudub ning võimaldatakse laiaulatuslikku usuvabadust.[26]

Sarawak on ainus Malaisia osariik, kus kristlus on suurim religioon. 2020. aasta rahvaloenduse põhjal oli 50,1% elanikkonnast kristlased.[27] Esimesed kristlikud misjonärid, kelleks olid anglikaani kiriku liikmed, saabusid piirkonda 1848. aastal. Peagi järgnesid neile roomakatoliiklased, 1903. aastal saabusid protestantlikud metodistid. Esialgu evangeliseeriti peamiselt hiina immigrante, kuid hiljem levis kristlus ka põlisrahvaste hulgas.[28]

Sarawakis tegutseb mitmeid kristlikke konfessioone, teiste hulgas Borneo evangeelsed misjonärid ja baptistid. Kristlus on levinud eelkõige iban'ite ja bidayuh'ide hulgas, kes on säilitanud olulise osa oma traditsioonilistest uskumustest ja rituaalidest.[29]

Teiste usundite seas on levinud ka islam, mida järgivad peamiselt malai ja melanau rahvad. Osariigi seadusandlikul kogul on volitused vastu võtta seadusi, mis käsitlevad islami küsimusi. Selliste sätete olemasolu võimaldab islamimeelse poliitika kujundamist Sarawakis ning islamistlike riigiasutuste loomist (nt šariaadikohtud).[30]

Sarawakis on esindatud ka budism, taoism ja Hiina rahvuslik religioon, millest juhinduvad peamiselt hiina malaisialased.[31] Väiksemad usundid on bahá'í usk, hinduism, sikhism ja põlisrahvaste animism.[32]

Rahvused ja keeled

muuda

Sarawak on etniliselt ja keeleliselt äärmiselt mitmekesine piirkond. Elanikkonna hulgas on malailased, hiinlased, hindud, eurooplaste ja asiaatide järeltulijad, lisaks veel mitmed põlisrahvaste rühmad, kelle ühine nimetus on dajakid. Neil kõigil on oma keel, kombed ja tavad:[31]

  • Iban’id on Sarawakis suurim hõim, kes elab pikkmajades tasastel jõekallastel ning kasvatab riisi, pipart ja kummipuud.
  • Melanau hõim elab Kuchingist itta jääval rannikutasandikul, kus kasvatatakse saagopalme ja püütakse kala.
  • Bidayuh’i hõimu kuuluvad Lääne-Sarawaki pikkmajades elavad maadajakid, kes toetasid 19. sajandil valgeid radžasid.
  • Kenyah ja kayan on kaks Sarawak Barami ja Rejangi jõe ülemjooksul kõrvuti elavat hõimu, kes kasvatavad riisi, kummipuid, kodulinde ja sigu ning valmistavad keerukaid helmeid ja kudumeid.
  • Punan on viimane Ida-Malaisia nomaadihõim, kes elab jõgede ülemjooksul ja on tsivilisatsioonist suhteliselt eraldatud.
  • Murut’id on Sabahi ja Sarawaki piiril paiknevatel küngastel elavad kütid.

Sarawaki piirkonna ametlikud keeled on malai ja inglise keel.[33]

Kultuur

muuda
 
Gawai Dayak 2024. aastal Kuchingus

Sarawaki kultuur on rikkalik, peegeldades selle etnilist ja usulist mitmekesisust. Sarawak on koduks enam kui 40 etnilisele rühmale, mis kujundavad osariigi ainulaadset kultuuripärandit, milles segunevad põlisrahvaste, hiina ja malai mõjud ning ajalooline koloniaalminevik. Osariigi kultuuriline identiteet avaldub kõige selgemalt traditsioonilistes pidustustes, samuti kunstis, käsitöös ja muusikas.[34]

Sarawaki festivalid peegeldavad selle kultuurilist ja religioosset mitmekesisust. Gawai Dayaki festival, mida tähistavad dajakid, märgib riisikoristuse lõppu. Selle raames toimuvad traditsioonilised tseremooniad, pidusöögid laulude ja tantsuga. Hari Raya Aidilfitri ja Hari Raya Haji on pidustused, mida tähistab malai kogukond, samas kui Hiina uusaasta on laialdaselt tähistatud hiina kogukonnas.[35] Kuchingis toimub igal aastal rahvusvaheline Rainforest World Music Festival ehk vihmametsade maailmamuusikafestival, mis vahendab nii traditsioonilist muusikat üle kogu maailma kui ka tutvustab Sarawaki mitmekesist kultuuripärandit muusika, tantsu ja muude esinemiste kaudu.[36]

 
Traditsiooniline müts

Sarawak on tuntud oma traditsioonilise kunsti ja käsitöö poolest. Kohalikud rahvakillud, nagu iban'id ja bidayuh'id teevad puidu- ja tekstiilitööd, valmistades korve ja kudumeid, aga ka keerukate helmestega ehteid ja kübaraid.[37] Sarawki pärisrahvad harrastavad traditsioonilist esituskunsti, sealhulgas tantsu, muusikat ja teatrit. Tarian Ngajat, traditsioonilist iban'i tantsu, esitatakse suurtel pidustustel, nagu Gawai Dayak.[38]

 
Traditsiooniline pikkmaja Sarawakis

Traditsiooniline Sarawaki arhitektuur hõlmab pikkmajade arhitktuuri, mis on iban'ite, bidayuh'ide ja teiste dajaki rahvaste kodud. Need suured, ühiselt jagatud elamud on valmistatud puidust ja asuvad tihti kõrgetel postidel, pakkudes sotsiaalset ruumi tervele külale. Pikkmajad on Sarawaki kohaliku elu olulised kultuurilised sümbolid.[2]

Mitmetes Sarawaki linnades on traditsiooniline malai arhitektuur kõrvuti koloniaalhoonete ja modernsete ehitistega. Sarawaki kultuuripärandi küla, mis asub Kuchingi lähedal, tutvustab erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi maju ja annab aimu pärismaalaste eluviisist.[2]

Sarawaki toidukultuur on segu põlisrahvaste, malai ja hiina mõjudest. Märkimisväärsed toidud on:[39]

  • laksa Sarawak – vürtsikas nuudlisupp kookospiima, krevettide ja tamarindipastaga, mis pakub segu vürtsikatest, hapudest ja kreemjatest maitsetest;
  • manok pansoh (ayam pansoh) – bambuses küpsetatud kana, mis on ibani delikatessroog;
  • umai – melanau rahva traditsiooniline roog, mis koosneb õhukeselt viilutatud toorest kalast, mida segatakse sibula, tšillide, äädika, soola ja laimimahlaga;
  • kek lapis Sarawak – kook, mida valmistatakse kas tavaliste värviliste kihtide või keerukate mustritena ja mida serveeritakse tihti erilistel puhkudel, sealhulgas pulmades ja sünnipäevadel.
  •  
    Laksa Sarawak
  •  
    Umai
  •  
    Kek lapis Sarawak

Haldusjaotus ja poliitika

muuda

Sarawaki osariik on jaotatud 12 haldusüksuseks, milleks on Kuching, Sri Aman, Sibu, Miri, Limbang, Sarikei, Kapit, Samarahan, Bintulu, Betong, Mukah ja Serian.[40] Viimane haldusüksus, mis 11. aprillil 2015 Sarawakiga liideti, oli Serian.[41] Iga haldusüksus jaguneb omakorda väiksemateks ringkondadeks ja alamringkondadeks.[42]

Sarawaki osariigi juht on kuberner, keda tuntakse ka kui Yang di-Pertua Negeri (malai keeles "see, kes on pandud maad juhtima").[43] Kuberneri nimetab ametisse Malaisia kuningas Yang di-Pertuan Agong (malai keeles "see, kes on tehtud isandaks") Malaisia föderaalvalitsuse soovitusel.[42] Kuberner omakorda nimetab ametisse peaministri, kes on ühtlasi valitsusjuht. Tavaliselt saab peaministriks erakonna juht, kellel on enamus osariigi seadusandlikus kogus (assamblees). Demokraatlikult valitud esindajaid nimetatakse osariigi saadikuteks.

Sarawaki poliitilist maastikku kujundavad selle etniline mitmekesisus ja ajalooline kontekst. Ajalooliselt on poliitilised parteid kujunenud nii kohalike kui ka riiklike sündmuste mõjul.[44] Sarawaki poliitilised parteid võib jagada kolme peamisse rühma: kohalikud (Bumiputera Sarawak), mittekohalikud ja dajaki parteid. Need parteid on mänginud olulist rolli osariigi valitsemises, olles aja jooksul liitunud erinevate riiklike koalitsioonidega.[45]

Malaisia põhiseaduse kohaselt on Sarawakil suurem autonoomia kui Malaka poolsaare osariikidel.[46] Sarawaki seadusandlik kogu võtab vastu seadusi teemadel, mis ei kuulu Malaisia parlamendi pädevusse, näiteks haldus, tööhõive, metsandus, immigratsioon, kaubalaevandus ja kalandus. Sarawaki huvide kaitseks Malaisia föderatsioonis on Malaisia põhiseadusesse lisatud kaitsemeetmeid:[47]

  • immigratsiooni kontroll – Sarawakil on õigus kontrollida osariigi immigratsiooni ning määrata sisserändajate elamisõigust;
  • õiguspraktika piirangud – juriidilises valdkonnas esineb piiranguid residentidest advokaatidele;
  • kohtuvõimu iseseisvus – Sarawaki kõrgem kohus tegutseb eraldi Malaisia mandriosa kõrgema kohtust;
  • peakohtuniku määramine – Sarawaki kõrgema kohtu peakohtuniku määramisel tuleb enne konsulteerida Sarawaki peaministriga;
  • põlisrahvaste kohtud – Sarawakis tegutsevad põlisrahvaste kohtud, mis lahendavad põlisrahvastega seotud asju;
  • müügimaksu kehtestamine – Sarawakil on õigus kehtestada osariigis müügimaks imporditud kaupadele;
  • põlisrahvaste privileegid – Sarawaki põlisrahvastel on erilisi privileege, nagu kvoodid ja töökohad avalikus teenistuses, stipendiumid, ülikoolikohad ja äriload.

Majandus

muuda

Sarawaki majandus on Malaisia osariikide hulgas suuruselt neljas, moodustades 2023. aastal 9,1% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Selangor, Kuala Lumpur, Johor, Sarawak, Pulau Pinang ja Sabah moodustavad 73% Malaisia majandusest.[48]

Sarawaki majandus põhineb enamjaolt loodusvaradel. Peamised ekspordiartiklid on puit, palmiõli, nafta ja gaas.[49] 2023. aastal olid suurimad ekspordipartnerid Mandri-Malaisia ja Hiina.[50]

Kuigi traditsioonilised tööstusharud, nagu nafta- ja gaasitööstus ning puidutööstus, moodustavad jätkuvalt suure osa Sarawaki majandusest[49], on järjest rohkem hakatud pöörama tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele, näiteks biokütusele, vesinikutehnoloogiale[51]. Sarawak on võtnud sihiks võidelda kliimamuutuse vastu, järgides 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet.[52] Peale jätkusuutlikkuse on prioriteediks kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamine.[53]

Sarawak on teinud koostööd Eestiga digitaristu ja e-riigi arendamise valdkonnas. 2017. aastal külastas Sarawaki delegatsioon eesotsas peaministriga Eestit, et leida võimalusi kiire interneti kasutuselevõtuks ja tutvuda e-riigi lahendustega (nt e-maksed).[54] Sarawak on väljendanud huvi võtta Eesti eeskujul kasutusele e-residentsuse programm[55] ja juurutada virtuaalreaalsuse tehnoloogiat meditsiinivaldkonnas, et Sarawakist kujuneks "Kagu-Aasia Eesti"[56].

Turism

muuda

Sarawak pakub ainulaadset reisielamust, sest piirkond on tuntud oma lopsakate vihmametsade, mitmekesise loomastiku ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Osariiki külastavad turistid, kes otsivad ennekõike kultuurielamusi ja looduskauneid vaateid. Sarawaki mitmekesine maastik sobib ideaalselt seiklusturismiks.[57]

 
Gunung Mulu rahvuspark

Peamised vaatamisväärsused on rahvuspargid.[2][58]

  • Gunung Mulu rahvuspark – UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv piirkond on tuntud hiiglaslike koobaste (nt Deer Cave ja Sarawak Chamber) ning muljetavaldavate lubjakivipaljandite poolest​.
  • Bako rahvuspark, Sarawaki vanim park, pakub külastajatele mitmesuguseid ökosüsteeme alates mangroovimetsadest kuni vihmametsadeni ning seal elavad sellised loomad nagu ninaahvid (Nasalis larvatus) ja habesead (Sus barbatus).
  • Niahi rahvuspark on tuntud Niahi koobaste poolest, kus on leitud Kagu-Aasia vanimad inimese säilmed, muutes selle ala oluliseks arheoloogiliseks paigaks​.
 
Ninaahv Sarawakis

Semenggohi looduskaitseala pakub külastajatele võimalust näha orangutane nende loomulikus elupaigas​, kaitseala keskuses tegeletakse loomade-lindude tagasiviimisega nende loomulikku elukeskkonda.[2]

Mererandade kõrval köidavad turistide tähelepanu ka siseveekogud. Jõekruiisid pakuvad kauneid vaateid ja juurdepääsu traditsioonilistele pikkmajadele. Rejang, Malaisia üks pikimatest jõgedest (563 km) voolab läbi osariigi sisemaa Indoneesia piiri äärsetest mägedest Lõuna-Hiina merre, olles Sibu, Kapiti ja Belaga linnade peamine liiklusarter. Bakuni tamm, üks Kagu-Aasia suurimatest, asub ühe selle lisajõe Balui ääres. Turist võib külastada lõuna- ja idaranniku randasid või mõnda paljudest saartest, seal snorgeldada ja kilpkonni jälgida.[58]

Turistide hulgas on populaarne Sarawaki kultuuripärandi küla, mis asub Santubongi mäe jalamil. See on vabaõhumuuseum, mis tutvustab osariigi erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi elamuid ja elustiile. Iga päev toimuvad küla teatris uhkete kostüümidega muusika- ja tantsuetteasted.[2]

Turism on Sarawaki majanduse oluline osa, pakkudes segu seiklustest, kultuuripärandist ja loodusimedest. Kaitseprojektid ja ökoturismi algatused on osariigi turismistrateegia lahutamatud osad.[34]

Viited

muuda
  1. ↑ Sim, A. (8. august 2022). "Malaysia Census 2020 reveals Sarawak's population totals 2.453 MLN, Kuching District accounts for 609,000". Dayak Daily.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Ghose, A. (2012). Malaisia ja Singapur. Silmaringi reisijuht. Tallinn: Koolibri. Lk 151, 156-159, 167.
  3. ↑ Chua, S. (21. juuli 2022). "Symbols of Sarawak's glory and pride". Borneo Post.
  4. ↑ Iman, K. (18. september 2023). "Did you know: Sarawak was actually named after a mineral?". Cilisos.
  5. ↑ 5,0 5,1 Philovenny, P.; Mohd-Azlan, P. (2023). "How do people in the "Land of Hornbills" perceive Hornbills?". Bird Conservation International. 33 (e5): 1-15.
  6. ↑ "The magnificent hornbills of Sarawak". Borneo Post Online. 12. juuli 2015.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Richmond, S.; Harper, D.; Rawlings-Way, C.; Watkins, R. (2007). Malaysia, Singapore & Brunei. Lonely Planet Publications. Lk 332-335, 444-445.
  8. ↑ "History of the Great Cave of Niah".
  9. ↑ Zheng, Dekun (1982). Studies in Chinese Archaeology. The Chinese University Press. Lk 49-50.
  10. ↑ 10,0 10,1 History for Brunei Darussalam: Sharing our past. Curriculum Development Department, Ministry of Education. 2009. Lk 43-45.
  11. ↑ Nickoll, R. (1983). "Brunei rediscovered: A survey of early times". Journal of Southeast Asian Studies. 14 (1): 40.
  12. ↑ Alastair, M. (1993). Fair land Sarawak: Some recollections of an expatriate official. SEAP Publications. Lk 10.
  13. ↑ Bintulu Development Authority. "Bintulu – Places of interest".
  14. ↑ 14,0 14,1 Ooi, K. G. (2013). Post-war Borneo, 1945–50: Nationalism, empire and state-building. Routledge. Lk 7.
  15. ↑ Long, Gavin (1963). Australia in the War of 1939–1945. Series 1 – Army. The Australian War Memorial. Lk 491.
  16. ↑ Allen, C. (1990). Savage wars of peace: Soldiers' voices, 1945-1989. Joseph. Lk 159.
  17. ↑ 17,00 17,01 17,02 17,03 17,04 17,05 17,06 17,07 17,08 17,09 17,10 "Geography". The Official Portal of Sarawak Government.
  18. ↑ "Sarawak, Malaysia Climate". Weather and Climate.
  19. ↑ "The ten best mountain hikes In Borneo". Gunung Bagging.
  20. ↑ Afip, I. A.; Jusoff, K. (2019). "Properties of a tropical sapric peat soil in Sarawak". Malaysian Journal of Soil Science. 23: 1-12.
  21. ↑ 21,0 21,1 "Vegetation gone wild". WWF.
  22. ↑ "Lambir Hills National Park". Sarawak Forestry Corporation.
  23. ↑ "Protected plants of Sarawak". Forest Department Sarawak.
  24. ↑ 24,0 24,1 "Sarawak National Park". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2015. Vaadatud 10. novembril 2024.
  25. ↑ "Protected animals of Sarawak". Forest Department Sarawak.
  26. ↑ "Explanation sought on real status of S'wak's official religion". Borneo Post Online. 12. detsember 2015.
  27. ↑ "Malaysia Christians pray for peace, equality, freedom". UCA News. Vaadatud 26. juuli 2022.
  28. ↑ Caldarola, C. (1982). Religions and Societies: Asia and the Middle East. Berliin, New York, Amsterdam: Mouton. Lk 481-482.
  29. ↑ Varney, P (2011). "The Methodist church in Sarawak and its work among the Iban, 1939-1968". Borneo Research Bulletin. 42.
  30. ↑ Faisal, S. H. (2012). Domination and contestation: Muslim Bumiputera politics in Sarawak (ISEAS Publishing trükk). Singapore. Lk 91.
  31. ↑ 31,0 31,1 "People, culture and customs". Amazing Borneo Tours.
  32. ↑ "Sarawak - Christians(44%), Muslims(30%), Buddhism(*13.5)%? Gerrymandering?". Charles Hector. 4. veebruar 2016.
  33. ↑ "Sarawak continues to use English and Malay as official language: Premier". Sarawak Tribune. 7. detsember 2022.
  34. ↑ 34,0 34,1 "Exploring the diversity of Sarawak's ethnics: A cultural melting". Sarawak Update. Vaadatud 30. august 2023.
  35. ↑ Lee, H. (2012). "Cultural festivals in Sarawak: A celebration of diversity". Journal of Southeast Asian Culture. 15 (2): 75-89.
  36. ↑ "Rainforest World Music Festival Official Website". Vaadatud Rainforest World Music Festival. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  37. ↑ Tan, T. C. (2018). "The traditional crafts of Sarawak". Sarawak Heritage Review. 22 (4): 40-48.
  38. ↑ Joseph, R.; Chong, H. (2002). The people of Sarawak: A sociocultural history. Kunching: Borneo Press.
  39. ↑ Tiu, S.; Ku, L. (2010). Sarawak cuisine: A taste of tradition. Kuching: Borneo Publishers.
  40. ↑ "Administrative divisions and districts". Sarawak Government.
  41. ↑ Aubrey, S. (12. aprill 2015). "Serian now a division". Borneo Post Online.
  42. ↑ 42,0 42,1 "About Sarawak". Chief Minister's Department of Sarawak. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2013. Vaadatud 10. novembril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  43. ↑ "Yang di-Pertua Negeri". The official Portal of Sarawak Government.
  44. ↑ Milne, R. S.; Ratnam, K. J. (2014). Malaysia: New states in a new nation. Routledge.
  45. ↑ "Political parties in Sarawak". Political Party Forum Southeast Asia.
  46. ↑ Bociaga, R. (11. detsember 2020). "BorneoExit: Independence for East Malaysia?". The Diplomat.
  47. ↑ "My Constitution: About Sabah and Sarawak". Malaysian Bar. 10. jaanuar 2011.
  48. ↑ "DoSM: Selangor top contributor to Malaysia's 2023 GDP". MalayMail. 2024.
  49. ↑ 49,0 49,1 Lau, R. (5. mai 2019). "Bolstering Sarawak's trade outlook". Borneo Post Online.
  50. ↑ "Premier: Sarawak will continue to look towards China as a friend, trading partner". MIDA. 27. september 2023.
  51. ↑ "Sarawak to launch annual sustainability reporting for green initiatives". Asia Pacific Green Hydrogen 2026. 9. september 2024.
  52. ↑ "Sarawak: A Beacon of Sustainable Development Leadership". RECODA. 3. oktoober 2023.
  53. ↑ Nathan, L. (20. juuni 2024). "Sarawak on sustainable growth trajectory". The Star.
  54. ↑ Tawie, S. (28. september 2017). "Sarawak looks to Estonia to develop multimedia, communications". MalayMail.
  55. ↑ "Sarawak to introduce e-resident for foreign experts on short stay". FMT. 4. august 2023.
  56. ↑ Lumandan, L. (19. november 2019). "Sarawak aspires to be the Estonia of Southeast Asia". FMT.
  57. ↑ "Exploring the diversity of Sarawak's ethnics: A cultural melting". Sarawak Update. 30. august 2023.
  58. ↑ 58,0 58,1 Altman, J. (2006). Malaisia. Reisijuht. Tallinn: Tea. Lk 114-131.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sarawaki_osariik&oldid=6764786"