Kanntaim

Kanntaim ehk kannpõõsas (Nepenthes) on kanntaimeliste sugukonna ainuke perekond. Perekond hõlmab umbes 160 liiki putuktoidulisi liaane ja epifüüte ning mitmed looduslikud ja kultiveeritud hübriidid.

Kanntaim
Nepenthes vogelii
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond	Kanntaimelised Nepenthaceae Dumort.
Perekond	Kanntaim Nepenthes L.
Kanntaime levila

Osa kanntaime leherootsust on muutunud fülloodiks, osa kannuks, mille ere värvus ja nektar meelitavad juurde putukaid. Putukad libisevad kannu ja lahustuvad selles olevas vedelikuks. Kannu kaaneks on lehelaba, mis kaitseb vihmavee eest. Vihmavesi vähendab kannu seedimisvõimet. Kanntaim on kahekojalised, st isas- ja emasõied asuvad sama liigi eri taimedel. Õied esinevad kobarana, harvem pöörisena. Vili on kupar.

Kanntaim on levinud peamiselt Kagu-Aasia troopilistes piirkondades, kus tema levila ulatub Lõuna-Hiinast Indoneesiani, kuid ta on levinud ka India ookeani saartel, Indias, Austraalias ja Uus-Kaledoonial. Kõige suurem liikide mitmekesisus asub Kalimantani ja Sumatra saarel ning Filipiinidel, kus asub palju endeeme. Suurem osa liikidest elab väga väiksel levilal. Seetõttu taasavastatakse mõned ligipääsmatus kohas kasvad liigid mitu aastakümmet hiljem. Ainult umbes kümne liigi levila on suurem kui üksik saar või väike saarerühm. Nepenthes mirabilis on perekonna kõige suurema levikuga liik, mille levila ulatub Indohiinast läbi Malai saarestiku Austraaliani.

Kanntaim kasvab nii madalatel kui ka mägistel aladel. Madalatel kõrgustel kasvavad liigid vajavad sooja kliimat, kus on väiksed ööpäevased temperatuurierinevused, aga kõrgematel kasvavad taimed on kohanenud soojade päevadega ja tunduvalt külmemate öödega. Nepenthes lamii on kõige kõrgemal kasvav kanntaim, mis kasvab kuni 3520 meetri kõrgusel merepinnast.

Suurem osa kanntaimi kasvab suure niiskusega ja sademete hulgaga piirkonnas mõõdukal kõrgusel merepinnast. Vähesed liigid, näiteks Nepenthes ampullaria, eelistavad tihedaid, varjulisi metsi, kuid suurem osa liikidest kasvab liaanide ja epifüütidena puule kinnitatuna või lagedal alal. Mõni liik (nt N. mirabilis) on leitud kasvamas lagedaks raiutud aladel, teeservades ja aladel, kus on rikutud looduskeskkonda. Kanntaim kasvab tavaliselt happelisel ja toitainevaesel pinnasel. Kuning-kanntaim (N. rajah) kasvab näiteks raskmetalle sisaldaval pinnasel ja valiv kanntaim (N. albomarginata) liivasel pinnasel mere ääres.

Esimest korda on kanntaime mainitud 17. sajandil. 1658. aastal avaldas Prantsuse koloniaalkuberner Étienne de Flacourt oma teoses "Histoire de la Grande Isle de Madagascar" kanntaime kirjelduse. Ta nimetas selle kohaliku nime järgi Amramatico '​ks. Veidi rohkem kui sajand hiljem anti sellele liigile, Nepenthes madagascariensis, teaduslik kirjeldus. 1677. aastal kirjeldas taani arst Thomas Bartholin Sri Lankal kasvavat liiki Nepenthes distillatoria. Üks esimesi illustratsioone kanntaime kohta ilmus Inglise botaaniku Leonard Plukeneti 1696. aastal avaldatud teoses "Almagestum Botanicum". 1797. aastal tunti nelja kanntaime liiki. 19. sajandil tõstsid huvi kanntaimede vastu uute liikide kirjeldused ja Euroopasse toodud taimed. 1880. aastaid on nimetatud isegi "kanntaimede kuldajaks". 20. sajandil huvi nende vastu rauges ja näiteks aastatel 1940–1966 ei kirjeldatud ühtegi uut liiki. Uuesti juhtis tähelepanu nendele taimedele Jaapani botaanik Shigeo Kurata.

Perekonna teaduslik nimetus Nepenthes esines esimest korda Rootsi loodusteadlase Carl von Linné 1737. aastal avaldatud teoses "Hortus Cliffortianus". Perekond on saanud nime Egiptusest pärit nn unustusrohu järgi (Nepenthe), mida on mainitud Vanakreeka kirjanduses. Linné kirjeldas liiki Nepenthes distillatoria. Perekonnanimena avaldati Nepenthes 1753. aastal avaldatud Linné teoses "Species Plantarum". Nepenthes distillatoria on perekonna tüüpliik.

Kuning-kanntaime avanenud kannu kukkunud sisalik

Liike

• N. alata – tiivuline kanntaim
• N. albomarginata – valiv kanntaim
• N. ampullaria
• N. attenboroughii
• N. bicalcarata – kobra-kanntaim
• N. distillatoria
• N. khasiana – india kanntaim
• N. lamii
• N. madagascariensis
• N. mirabilis
• N. palawanensis
• N. peltata
• N. pervillei
• N. rafflesiana – poti-kanntaim
• N. rajah – kuning-kanntaim
• N. robcantleyi – pikaõisikuline kanntaim
• N. sibuyanensis
• N. veitchii – Veitchi kanntaim
• N. vogelii

Kirjandus

• Clarke, Charles (1997). Nepenthes of Borneo. Kota Kinabalu: Natural History Publications. ISBN 9-838120-15-4.
• Clarke, Charles (2001). Nepenthes of Sumatra and Peninsular Malaysia. Kota Kinabalu: Natural History Publications. ISBN 9-838120-50-2.
• Pietropaolo, James; Pietropaolo, Patricia Ann (1986). Carnivorous Plants of the World. Timber Press. ISBN 978-0-88192-066-6.
• Peter D'Amato (2013). The Savage Garden, Revised: Cultivating Carnivorous Plants. Ten Speed Press. ISBN 978-1-60774-411-5.
• Barry A. Rice (2006). Growing carnivorous plants. Timber Press, Incorporated. ISBN 978-0-88192-807-5.