Tööhõive
Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur.
Tööhõive määr
muudaTööhõive määr on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööhõive määr Eestis aastatel 1997–2023 (vanuserühm 15–64)[1]
| Aasta | Tööhõive määr, % |
Aasta | Tööhõive määr, % |
Aasta | Tööhõive määr, % |
Aasta | Tööhõive määr, % |
| 1997 | 65,2 | 2004 | 62,4 | 2011 | 65,1 | 2018 | 74,5 |
| 1998 | 64,5 | 2005 | 64,2 | 2012 | 66,8 | 2019 | 75,0 |
| 1999 | 61,6 | 2006 | 68,1 | 2013 | 68,2 | 2020 | 73,5 |
| 2000 | 60,3 | 2007 | 69,4 | 2014 | 69,2 | 2021 | 74,0 |
| 2001 | 61,0 | 2008 | 69,8 | 2015 | 71,5 | 2022 | 76,4 |
| 2002 | 60,9 | 2009 | 63,5 | 2016 | 71,7 | 2023 | 76,2 |
| 2003 | 62,5 | 2010 | 61,0 | 2017 | 73,8 | 2024 | * |
Soomes oli 15–64-aastaste tööhõive määr 2022. aastal 73,8%. Saksamaal samas vanuserühmas 2023. aastal 77,2%.[2]
Tööhõive struktuur
muudaTööhõive struktuuri iseloomustab eri sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses.
Tööhõive struktuur Eestis aastatel 1989–2010 (%)[1]
| Majandussektor | 1989 | 1990 | 1995 | 2000 | 2005 | 2010 |
| Primaarne sektor | 20,8 | 19,5 | 10,3 | 7,1 | 5,2 | 4,2 |
| Sekundaarne sektor | 35,0 | 35,4 | 32,1 | 30,7 | 31,3 | 28,6 |
| Tertsiaarne sektor | 44,2 | 45,1 | 57,6 | 62,2 | 63,5 | 67,2 |