Tööealine rahvastik
Tööealine rahvastik ehk tööealine elanikkond on osa riigi (või muu haldusüksuse, näiteks maakonna, linna või valla) rahvastikust, keda vanuse alusel loetakse töövõimeliseks.[1]
Vanusevahemik, milles olevaid inimesi loetakse tööealisteks, on kokkulepitav ja võib riigiti olla erinev.
Eurostat käsitleb tööealise rahvastikuna enamasti vanuserühma 15–64.[2] Euroopa 2020 strateegia raames arvutatakse tööhõive määra näitajat aga vanuserühma 20–64 kohta.
Eesti Statistikaamet arvutab tööturu näitajaid järgmiste vanuserühmade suhtes:
- 15–64
- 15–69
- 15–74
- 15-aastased ja vanemad
- 20–64
- 16 kuni pensioniiga.
Tööjõu-uuringus, kuhu Statistikaameti kirjeldusel on kaasatud kogu tööealine elanikkond, arvestatakse tööealisteks inimesed, kes uuringunädalal olid 15–74-aastased.[3]
Tööealise rahvastiku vanusevahemiku alumine väärtus 15 aastat vastab kujunenud rahvusvahelisele tavale, millises vanuses loetakse noori tööle sobivaks.[4] Euroopa sotsiaalharta artikli 7 paragrahvi 1 kohaselt peavad lepinguosalised riigid kehtestama vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat (erandid on lubatavad vaid laste kergemate tööde suhtes, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega hariduse omandamist). Ka Eesti töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida ega tööle lubada alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, välja arvatud sätestatud erijuhtudel.[5] Arengumaades, kus noorte osakaal rahvastikus on suur, võib noorte tegelik tööelu alata sageli ka nooremalt kui 15-aastaselt. Euroopa Liidus on aga Euroopa 2020 strateegia raames seatud eesmärgiks vähendada haridussüsteemist varajast väljalangemist ja suurendada kõrghariduse omandanud noorte osakaalu.[6] Kuivõrd see tähendab õppimise perioodi pikenemist ja tööturule sisenemise vanuse tõusu, on tööhõive indikaatorite arvutamisel nihutatud tööealise rahvastiku alampiir 20-le.[7]
Tööealise rahvastiku vanusevahemiku ülemine väärtus 64 seostub asjaoluga, et paljudes Euroopa riikides on üldine pensioniiga 65 aastat. Oodatava eluea kiire kasv ja rahvastiku vananemine tõstatavad küsimuse, kas vastavalt tuleks üle vaadata ka tööealise rahvastiku definitsiooni vanusevahemiku ülemine väärtus.[7]
Piirkonna tööealise rahvastiku arv annab üldise hinnangu selle piirkonna potentsiaalse tööjõu kohta.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Investopedia. Working-Age Population
- ↑ Eurostat. Employment statistics
- ↑ Statistikaamet. Tööjõu-uuring. Metoodika
- ↑ OECD glossary of statistical terms. Employment to population ratio
- ↑ Töölepingu seadus
- ↑ Past trends and latest data for the headline indicators of the Europe 2020 strategy
- ↑ 7,0 7,1 João Medeiros & Paul Minty. Analytical support in the setting of EU employment rate targets for 2020. Working Paper 1/2012. European Commission