Kummipuu

Ficus elastica ehk kummipuu on õistaime Moraceae perekonnas, mis on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasia idaosas. Taim on sisse toodud ka Sri Lankal, Lääne-Indias ja USA Florida osariigis. Vaatamata üldnimetustele ei kasutata seda kautšuki tootmisel.

Ficus elastica

Morfoloogia

Kummipuu on suur puu viigimarjade rühmas, mis kasvab 30–40 meetri, harva kuni 60 meetri pikkuseks, tüve läbimõõduks võib olla kuni 2 meetrit. Tüvel kasvavad õhu- ja tugijuured, mis kinnituvad pinnasesse ja aitavad toetada taime raskeid oksi.

Kummipuul on laiad läikivad ovaalse kujuga lehed, mis on 10–35 cm pikad ja 5–15 cm laiad; lehtede suurus on suurim noortel taimedel, vanadel puudel palju väiksem (tavaliselt 10 cm). Lehed arenevad apikaalses meristeemis paikneva tupe sees, mis uue lehe arenedes kasvab suuremaks. Kui leht on n-ö küps, rullub see lahti ja tupp kukub taimelt maha. Uue lehe sisse on arenenud järgmine arenemist ootav ebaküps leht.

Taksonoomia

Kummipuu taksonoomia:

Angiospermae>Eudicolydoneae>Superrosidae>Rosidae>Fabidae>Rosales>Moraceae>Ficus>Ficus elastica

Levik

F. elastica looduslik levila ulatub Nepalist põhjas Indoneesia, Bhutani, Kirde-India, Myanmari, Yunnani ja Malaisiani. Taime on laialdaselt kasutusele võetud maailma troopilistes piirkondades, sealhulgas ka Hawaiil ja Lääne-Indias. Euroopas võib taime leida pehme kliimaga Vahemere piirkonnas.

Pildigalerii

• 
  Illustratsiooni raamatust Köhleri ravimtaimed (1887)
• 
  1854. aasta illustratsioon elavakssillaks kasvatatud Ficus elastik
• 
  Ficus elastica leht vasakul võrreldesFicus luteaga lehega paremal
• 
  F. elastica viigimarjad
• 
  Ficus elastica tee ääres Fidžil, mis näitab pideva pügamise mõju kasvuvormile
• 
  Hiiglaslik Ficus elastica puu Ghanas, millel on õhujuured.
• 
  Paljud kultivarid, näiteks Ficus elastica 'Robusta', on toalilled kaubanduses populaarsed
• 
  Kirev kultivar
• 
  Ficus elastica, mida tavaliselt kutsutakse kummipuuks.
• 
  Must Ficus