Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata Saab Automobile.

Saab AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte.

Saab AB
Saab wordmark blue.svg
Tüüp Börsiettevõte
(OMXSAAB B)
Börsil Stockholmi börs
Asutatud 1937
Peakorter Stockholm, Rootsi
Tegevuspiirkond Ülemaailmne
Võtmeisikud Micael Johansson (president ja tegevdirektor)
Marcus Wallenberg (nõukogu esimees)
Valdkonnad Lennundus- ja relvatööstus
Käive 35,431 mld SEKi Langus(-0,01%}} (2020)
Tegevuskasum 1,315 mld SEKi Langus(-55%}} (2020)
Puhaskasum 1,092 mld SEKi Langus(-46%}} (2020)
Töötajaid 17 420 (2019)
Tunnuslause Inimeste põhiõigus on tunda ennast turvaliselt
Koduleht https://www.saab.com/

Toodetakse juhtimissüsteeme, radareid ja radarjuhtimisega relvasüsteeme, muid relvasüsteeme, kommunikatsioonisüsteeme, raketisüsteeme, hävitajaid (Gripen C ja E seeria), droone, lennukeid (ka tsiviillennukeid), allveelaevu, laevu, veealuseid süsteeme ja turvasüsteeme.[1]

TurudRedigeeri

Tooteid müüakse enam kui 100 riiki, esindused asuvad enam kui 30 riigis. 37% müügitulust teenitakse Rootsis, 16% ülejäänud Euroopas, 18% Aasias ja 11% Põhja-Ameerikas.[1] 2020. aastal kasvas väljastpoolt Rootsit tulnud tellimuste maht 52%.[2]

Saabi Gripen seeria hävituslennukeid on tarnitud näiteks Rootsi, Ungarisse, Tšehhi, Brasiiliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Taisse ja Suurbritanniasse.[3]

AjaluguRedigeeri

Ettevõtte asutasid 1937. aastal Rootsi Raudteetöökodade lennukiehitusosakond (AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning, lühendatult ASJA) ja rauatööstusettevõte Bofors, jagades aktsiad omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime SAAB (rootsikeelsest nimetusest Svenska Aeroplan Aktiebolag, kus viimane sõna tähendab aktsiaseltsi) ja asus Rootsi edelarannikul Trollhättanil.

Kuid juba 1939. aastal sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus Linköpingis ja sinna kolis ka SAAB.

Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks autode tootmise. SAABi esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja maine.

1950. aastatel hakkas Saab tootma ka arvuteid. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis 1957. aastal ja kandis nime SARA. Saab asutas 1971. aastal Standard Radio & Telefon AB-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte Stansaab AS, mis 1978. aastal ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks Datasaab. 1981. aastal ostis Ericsson Datasaabi ära.

1950. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai Saab. 1965. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai Saab AB, et kajastada laia tegevusvaldkonda.

Aastatel 1964–1968 tootis Saab ka haagissuvilaid SAABO.

1968. aastal liitus Saab Rootsi veoautode, busside ja diiselmootorite tootja Scaniaga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai Saab-Scania. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam Suurbritanniast oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania.

1990. aastal ostis General Motors 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast Saab Automobile. 2000. aastal omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. 2010. aastal ostis Saab Automobile'i Spyker Cars.

Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja 1995. aastal eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime.

1. jaanuaril 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis osakonda: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks.

MajandusnäitajadRedigeeri

2019. aastal oli Saab AB müügitulu 35,433 miljardit Rootsi krooni ehk 3,5 miljardit eurot. 2020. aasta auditeerimata tulemuste alusel oli müügitulu 35,431 miljardit Rootsi krooni ehk samuti 3,5 miljardit eurot.[2]

2021. aasta I kvartal (näitajad miljonit Rootsi krooni)
Näitaja 2020.a I kvartal 2021. a I kvartal Muutus (%)
Uute tellimuste maht 4832 5871 +22%  
Müügitulu 8040 9088 +13%  
Ärikasum (EBITDA) 914 1066 +17%  
Tegevuskasum (EBIT) 560 597 +7%  
Puhaskasum 342 396 +16%  
Kogurentaablus (%) 7% 6,6%

2021. a I kvartalis näitasid enamik ettevõtte tegevusvaldkondi kasvu. Tsiviillennukite turg on aga endiselt languses. 1. juulil toimub struktuurimuudatus, mille raames ettevõtte senised kuus põhivaldkonda koondatakse neljaks valdkonnaks. Muudatuse eesmärk on tagada efektiivsem tootmisprotsess.[4]

OmanikudRedigeeri

Aktsia on noteeritud alates 6. oktoobrist 1998 Stockholmi börsil.

Suurimad aktsionärid seisuga 31. märts 2021:[5]
Koht Aktsionäri nimi Osalus Osaluse suurus 28. veebruari 2020. aasta seisuga

(kui väärtust ei ole, siis osalus ei ole muutunud)

1 Investor Aktiebolag 30,16%
2 Knut Och Alice Wallenbergs 8,82%
3 State Street Bank And Trust Co 6,64%   7,14%
4 Forsta AP-fond 4,38%
5 Saab AB 2,54%   2,54%
6 Computershare Investor Service Plc, NQI 2,54%   2,6%

Kuus suuremat aktsionäri omavad kokku enam kui 50% ettevõtte aktsiatest.

LennukidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri