Ava peamenüü

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima [1] all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed. Rinnapiim on looduslik toitaine, mis on vajalik imiku(te) toitmisel ning kaitsel imetamisperioodil, kui imik(ud) ise ei ole veel võimeline teisi toite sööma või omastama. Vähesel määral eritavad piimanäärmed ternespiima (rinnapiima) juba enne sünnitust.

Rinnapiima bioloogilised ja immunoloogilised funktsioonid ning emotsionaalsed tegurid on seni lõpuni uurimata.

Naiste piimanäärmete piim sarnaneb teiste imetajate imetite piimaga.

Rinnapiima biokeemiline koostis võib indiviiditi erineda, kuid on mõlemas rinnas suhteliselt sama (v.a ühe rinna haigestumise korral).

Rinnapiima energiasisaldus on 60–75 kcal / 100 ml kohta.

Rinnapiima pH on piirides 7,0–7,1.[2]

Sisukord

Keemiline koostisRedigeeri

Naise rinnapiim sisaldab 3–5% lipiide (sh kolesterooli), 0,8–0,9% valke, 6,9–7,2% sahhariide ja 0,2% mineraalaineid.

Naiste rinnapiimas on avastatud ka "bifidus-faktor".[3]

Rinnapiima väljalüpsmise, külmutamise ja pastöriseerimise käigus muutub ka selle biokeemiline koostis.

AminohappedRedigeeri

Rinnapiimas on tuvastatud järgmiste aminohapete olemasolu: arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, tsüsteiin, fenüülalaniin, türosiin, treoniin, trüptofaan, valiin.

MineraalainedRedigeeri

Rinnapiim sisaldab naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kloori.

ValgudRedigeeri

Rinnapiimas on peamiselt kolme tüüpi valke: kaseiin, α-laktalbumiin ja β- laktoglobuliin. Lisaks on rinnapiimas rohkelt ensüüme.[4]

TsütokiinidRedigeeri

Rinnapiimas leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα).

AntikehadRedigeeri

Antikehadena toimivad valgud rinnapiimas on immunoglobuliinid A, M ja G. Lisaks leidub rinnapiimas lüsosüümi, laktoferriini jms.

VitamiinidRedigeeri

Rinnapiimas on märkimisväärsetes kogustes mitmeid vitamiine: A-, D-, E-, K- ja C-vitamiini, tiamiini, riboflaviini, B6-vitamiini, niatsiini, biotiini, pantoteenhapet, foolhapet ja B12-vitamiini.

1979. aastal ei tuvastatud rinnapiimas K-vitamiini.[5]

RakutüübidRedigeeri

Rinnapiim sisaldab rohkelt rakke: 2000–4000 rakku/mm3. Levinumad rakutüübid on lümfotsüüdid (peamiselt T-lümfotsüüdid), makrofaagid[6], granulotsüüdid, neutrofiilid [7].

Uuemad uuringudRedigeeri

Uuemad uuringud on tuvastanud rinnapiimas mitmeid aineid, mille otstarvet ei ole suudetud seni veel täpselt kindlaks teha. Rinnapiimas leidub mitmeid hormoone: kortikosteroide, prolaktiini, thyrotrophin, türoksiini[8] ja koletsüstoiniini, leptiini, oksütotsiini ja insuliini. Mitmeid prostaglandiine.

KasvufaktoridRedigeeri

Kasvutegurid : epidermaalne kasvutegur, insuliinisarnane kasvutegur I ja II jt.

Viiruste ülekanneRedigeeri

HI-viirusega nakatamineRedigeeri

HI-viirusse nakatunud emad võivad tõenäoliselt viiruse üle kanda veel sündimata lapsele ka platsenta või rinnapiima kaudu.

HTLV-1Redigeeri

Inimese T-lümfotsüüdi (retro)viirus, mis põhjustab täiskasvanutel ägedat leukeemiat, võib üle kanduda lapsele.

TsütomegaloviirusRedigeeri

Tsütomegaloviirus on DNA-viirus, mille kandjad on peaaegu kõik täiskasvanud, võib üle kanduda ka rinnapiima kaudu.

Bakterid, mida üle ei kanta (osaline)Redigeeri

Seni puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et leepra mükobakter kanduks lapse toitmisel rinnaga edasi rinnapiima kaudu.[9]

Ravimite ülekanne laktatsiooniperioodilRedigeeri

Ravimite tarvitamisel soovitatakse olla ettevaatlik, kuna paljude ravimite kohta puuduvad andmed, kuid paljud ravimid esinevad ka rinnapiimas ja avaldavad imikule soovimatut toimet. Näiteid laiemalt tuntud ravimite kohta:

  • amitriptüliin – toime imikule ebaselge;
  • aspiriin – võib põhjustada imikul Reye sündroomi ja trombotsüütide funktsiooni häiret;
  • fibraadid (besafibraat, fenofibraat, tsiprofibraat, gemfibrosiil) – lootetoksilised ja erituvad rinnapiima;
  • kodeiin – suured annused võivad põhjustada sedatsiooni ja hingamise depressiooni:
  • paratsetamool – kombinatsioonis metioniiniga on imetamisperioodil vastunäidustatud;
  • propranolool – võib tekitada imikul hüpoglükeemiat ja bradükardiat;[10]
  • mitmed immunosupressandid erituvad rinnapiima (läbivad ka platsenta). Kuna praegu ei saa välistada nende kahjulikku toimet vastsündinule, siis ei ole nimetatud ravimite tarvitamise ajal imetamine lubatud.

Antikonvulsantide eritumine rinnapiimagaRedigeeri

Epilepsia korral kasutatakse ka rinnaga toitvate emade raviks antikonvulsante, mille toime vastsündinule sõltub rinnapiimaga erituva ravimi kontsentratsioonist. Selleks määratakse enne, kui rinnaga toitmisest võõrutada, ravimi kontsentratsioon ka lapsel ja vajaduse korral katkestatakse rinnaga toitmine.[11]

Rinnapiima saastatusRedigeeri

Teadlased on tuvastanud mitmel pool maailmas rinnapiimas ka pestitsiide (näiteks DDT-d), dioksiine, polüklooritud bifenüüle ning muid toksilisi ja kantserogeenseid kemikaale[12], mükotoksiine ja raskmetalle (plii, elavhõbe, arseen, kaadmium jm).

Rinnapiima eritumine meestelRedigeeri

Harvadel juhtudel on täheldatud rinnapiima eritumist poisslastel ja meestel. Seda võivad põhjustada hormoonitaseme muutused, nälgimisest taastumine, hormoonravimid. Spontaanset, lapse sünniga mitteseotud piimaeritust nimetatakse galaktorreaks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 93, 1957
  2. Frank H. Morriss Jr, Eileen D. Brewer, Steven B. Spedale, Lavon Riddle, David M. Temple, Richard M. Caprioli, M. Stewart West, Relationship of Human Milk pH During Course of Lactation to Concentrations of Citrate and Fatty Acids. Lühikokkuvõte. , PEDIATRICS, 78. köide, nr 3, 1. september 1986, veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  3. György, Paul, veebiversioon (vaadatud 17.07.2013) (inglise keeles)
  4. Breastfeeding: Unraveling the Mysteries of Mother's Milk, Georgetown University Medical Center, Medscape General Medicine. 1996;1(1), veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  5. Jenness R., The composition of human milk. Lühikokkuvõte, Semin Perinatol. 1979 Jul;3(3):225-39., veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  6. Mother and Child Nutrition in the Tropics and Subtropics, Chapter 5 Breast Feeding, lk 159, (inglise keeles)
  7. Anne Ormisson, Heili Varendi, "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 97, 2015
  8. Mother and Child Nutrition in the Tropics and Subtropics, Chapter 5 Breast Feeding, lk 162, (inglise keeles)
  9. Ruth A. Lawrence, Robert M. Lawrence, Breastfeeding: A Guide for the Medical Profession, 7.väljaanne, lk 414, 2011, Mosby, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.06.2014) (inglise keeles)
  10. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", Kirjastus Medicina, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  11. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", Kirjastus Medicina, lk 123–124, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  12. Healthy Milk, Healthy Baby Chemical Pollution and Mother's Milk, veebiversioon (vaadatud 04.06.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri