Lipiidid
Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm. Lipiidimolekul koosneb enamasti alkoholist ja rasvhappejääkidest, kuid neid rühmi võivad asendada ka teised molekulid.[1][2]
BiofunktsioonidRedigeeri
Organismides koosnevad lipiidid reeglina rasvhapete estritest ning baasalkoholi molekulidest (glütserool, sfingosiin, kolesterool ja mitmed steroolid).[2]
Lipiidide biofunktsioonid on näiteks:[2]
- energeetiline funktsioon;
- metaboolse vee tekitamine;
- termoregulatsioon;
- elektriline isolatsioon;
- mediaatorifunktsioon;
- biomolekulide aktiveerimine;
- rakumembraanide moodustamine;
- rakutuumaretseptorite moodustamine;
- mehaaniline kaitse;
- transpordifunktsioon;
- bioregulatoorsus jpt.
Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38,9 kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele toimivad lipiidid siseelundite ümber amortisaatoritena ja osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.
BiomolekulidRedigeeri
Lipiidide retseptorid ja metabolismirajad esinevad enamikul hulkraksetel organismidel.[3] Bioloogilise tähtsusega lipiidid on näiteks
- neutraalrasvad (ehk tõelised rasvad),
- õlid,
- vahad,
- steroidid,
- vabad rasvhapped,
- fosfolipiidid,
- glükolipiidid,
- lipoproteiinid,
- rasvlahustuvad vitamiinid,
- rasvlahustuvad antioksüdandid
Lipiidide klassifitseerimineRedigeeri
Lipiidid jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Liipiidide rasvhapped võivad olla lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.
LihtlipiididRedigeeri
Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.
FosfolipiididRedigeeri
Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma.
Tsüklilised lipiididRedigeeri
Tsüklilisteks lipiidideks nimetatakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule, mille hulka kuuluvad näiteks kaltsiferoolid, sapphapped, südameglükosiidid, steroidhormoonid jpt.
Bioloogilise toime poolest võivad tsüklilised lipiidid olla hormoonid, kofaktorid, antioksüdandid jne.
LIPID MAPS klassifikatsioonRedigeeri
LIPID MAPS süsteemi järgi klassifitseeritakse lipiidid kaheksasse kategooriasse:
- rasvhapped;
- glütserolipiidid;
- glütserofosfolipiidid;
- sfingolipiidid;
- steroolid;
- prenoolid;
- sahharolipiidid;
- polüketiidid.[4]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Pavel Bogovski, Rein Kull, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 7, "Lipiidid inimkehas", lk 83-90, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- ↑ Dennis E. Vance and Jean E. Vance. Biochemistry of Lipids, Lipoproteins and Membranes, 5th Ed, Lipid metabolism in plants, lk 97-130, 2008 Elsevier, ISBN 978-0-444-53219-0 [1]
- ↑ "LIPID MAPS® Structure Database (LMSD)". lipidmaps.org. Vaadatud 28.1.2022.
VälislingidRedigeeri
- Lipid Classification System, Lipid Maps http://www.lipidmaps.org/data/classification/LM_classification_exp.php