Lipiidid
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.[1][2]
Lipiidide hulka kuuluvad biomolekulidRedigeeri
Lipiidide retseptorid ja metabolismirajad on tänapäeval klassifitseeritud enamikul hulkraksetel organismidel.[3]
- neutraalrasvad (ehk tõelised rasvad)
- õlid
- vahad
- steroidid
- vabad rasvhapped
- fosfolipiidid
- glükolipiidid
- lipoproteiinid
- rasvlahustuvad vitamiinid
- rasvlahustuvad antioksüdandid
ja paljud muud rasvlahustuvad ühendid.[1][2]
Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli.
Lipiidide biofunktsioonidRedigeeri
Biokeemilise indiviidi lipiidid koosnevad reeglina rasvhapete estritest ning baasalkoholi molekulidest (glütserool, sfingosiin, kolesterool ja mitmed steroolid).[2]
Lipiidide biofunktsioonideks inimkehast lähtuvalt on:[2]
- energeetiline funktsioon
- metaboolse vee tekitamine
- termoregulatsioon
- elektriline isolatsioon
- mediaatorid
- aktivaatorid
- rakumembraanide komponendid
- rakutuumaretseptorite komponendid
- mehaaniline kaitse
- transpordifunktsioonid
- bioregulatoorsus jpt funktsioonid.
Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38,9 kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks siseelundite ümber ning osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.
Lipiidide klassifitseerimineRedigeeri
Lipiidid jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.
LihtlipiididRedigeeri
Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.
FosfolipiididRedigeeri
Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma.
Tsüklilised lipiididRedigeeri
Tsüklilisteks lipiidideks loetakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule, mille hulka kuuluvad näiteks kaltsiferoolid, sapphapped, südameglükosiidid, steroidhormoonid jpt klassifitseerida tsükliliste lipiidide baasalkoholina.
Märkus. Biotoime järgi klassifitseerides on tsüklilised lipiidid aga hoopis hormoonid, kofaktorid, antioksüdandid jne.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Pavel Bogovski, Rein Kull, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 7, "Lipiidid inimkehas", lk 83-90, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- ↑ Dennis E. Vance and Jean E. Vance. Biochemistry of Lipids, Lipoproteins and Membranes, 5th Ed, Lipid metabolism in plants, lk 97-130, 2008 Elsevier, ISBN 978-0-444-53219-0 [1]
VälislingidRedigeeri
- Lipid Classification System, Lipid Maps http://www.lipidmaps.org/data/classification/LM_classification_exp.php