Prostaglandiinid
Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide. Prostaglandiinide (PG) molekulides esineb 20 süsinikuaatomit, sh tsüklopentaani ring.
Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on eikosanoidid: prostaglandiinid, tromboksaanid, prostatsükliinid ja leukotrieenid. Nende ensümaatiline biosüntees lähtub küllastumata C20-karboksüülhapetest, nagu näiteks arahidoonhape.
1930. aastatel saadi jäära seemnepõiekestest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat eesnäärmest.[1] Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub peaaegu kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. Prostaglandiinidele on iseloomulik, et juba väga väiketel kogustel on märkimisväärne füsioloogiline toime.
Prostaglandiinidega seotud uurimis- ja juurutustöö Eestis
muuda1975. aastal tuli Põlevkivi Instituudist Teaduste Akadeemia Keemia Instituuti Ülo Lille ja pani aluse maailmas kuumaks teemaks tõusnud koehormoonide – prostaglandiinide uurimisele. Eesmärgiks oli PG-de saamisvõimalused (pool- ja täissüntees) ning vastavate inim- ja veterinaarses meditsiinis kasutatavate preparaatide väljatöötamine. Professorid Ülo Lille ja Nigulas Samel ning dr Ivar Järving said koos kollektiiviga 2002. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia tööde tsükli "Prostaglandiinide biosüntees korallides" eest. Sellesuunaline uurimistöö kandus 2002. aastal üle praegusse TTÜ keemiainstituuti ja jätkub bioorgaanilise keemia õppetoolis nüüdisaegsete teadmiste ja aparatuuri toel. Tegeldakse elusrakkude olulistes regulatoorsetes protsessides osalevate lipiidsete mediaatorite struktuuri, omaduste, bioloogilise toime ja loodusliku tekke mehhanismide väljaselgitamisega ning otsitakse analoogse toimega ühendeid.
1980. aastatel hakkas selle teadlaste kollektiivi initsiatiivil ravimite toimeaineid ja eksperimentaalravimeid tootma Keemiainstituudi Katsetehas (see suleti pärast Nõukogude Liidu lagunemist). Esimene toode oli sünnitust esile kutsuv ravim Prostenoon. Hinnanguliselt iga viies laps Nõukogude Liidus sündis Prostenooni abil. 1986. aastal valmis Mustamäel prostanoidide ja muude biopreparaatide tootmiseks uus hoone. Selles alustas tegevust ka keemiainstituudi teadlaste poolt 1992. aastal loodud AS Kevelt, kus jätkus töö prostaglandiinidega. Nüüdseks on Keveltil ravimeid sünnitusabi ja günekoloogia, perifeerse veresoonkonna haiguste ja glaukoomi alal.[viide?]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik", 616:2004.
Kirjandus
muuda- Lille Ü. Two decades of the chemistry of prostanoid and related compounds in Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, 48 (1999) 2, p. 51-79.
- Ülo Lille bibliograafia. TTÜ Raamatukogu töid., Tallinn 2006, 80 lk..
- Leiutajaid ja leiutisi Tallinna Tehnikaülikoolis.1922–2007. TTÜ Kirjastus, Tallinn 2008, lk 74-75.
Välislingid
muuda- U. S. v. Euler, Über die Spezifische Blutdrucksenkende Substanz des Menschlichen Prostata- und Samenblasensekretes, Klinische Wochenschrift, 17. august 1935, 14. väljaanne, nr 33, lk 1182-1183, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (saksa keeles)
- Ulf von Euler, HISTORY AND DEVELOPMENT OF PROSTAGLANDINS, Gen. Pharmac., 14. väljaanne, lk 3–6, 1983, 0306-3623/83/010003-04503.00/0, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Explorable.com, Prostaglandins and Biologically Active Substances, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Vilella F, Ramirez LB, Simón C., Lipidomics as an emerging tool to predict endometrial receptivity. Lühikokkuvõte., Fertil Steril., 15. märts 2013;99(4):1100-6. doi: 10.1016/j.fertnstert.2012.12.026., veebiversioon (vaadatud 24.11.2014.) (inglise keeles)
- Maksa regeneratsioon närilistest laboriloomadel
- Sonsoles Hortelano, Miriam Zeini, Marta Casado, Paloma Martín-Sanz ja Lisardo Boscá, ANIMAL MODELS FOR THE STUDY OF LIVER REGENERATION: ROLE OF NITRIC OXIDE AND PROSTAGLANDINS., veebiversioon (vaadatud 22.10.2014) (inglise keeles)