Ava peamenüü

Kaseiin on piimatoodetes sisalduv valk. Piimavalk koosneb 80% ulatuses kaseiinist ja 20% ulatuses vadakust.[1] Kaseiini kasutatakse nii toiduaine- ja ravimitööstuses, mitmesuguste kemikaalide sideainete koostisena kui ka toidulisandina.[2]

KoostisRedigeeri

Kaseiin koosneb mitmest kaseiinitüübist (α-s1, α-s2 , ß, ja 6). Neil on oma aminohappeline koostis, geneetilised variatsioonid ja funktsionaalsed omadused. Kaseiini suur fosforisisaldus võimaldab tal sisaldada palju kaltsiumi, mis teeb kaseiini väga heaks kaltsiumiallikaks. Puhtal kujul on kaseiin valge, tahke, maitsetu ja lõhnatu aine.[3] Kaseiin talub ka hästi kuumust. Kõrge temperatuuriga lühiajalised pastöriseerimistingimused ei mõjuta valgu funktsioone ega toiteväärtust.[4]

AjaluguRedigeeri

Kaseiini kasutasid iidsed egiptlased maalimispigmentide kinnitajana. Kuni 19. sajandi lõpuni oli kaseiin kasutusel tahkete plastmasside algkoostisainena.[5] Keemik Adolf Spitteler tegi formaldehüüdiga laboris eksperimente, et piima tahkeks muuta. Kogemata kukkus üks formaldehüüdipudel ümber ning ainet tilkus põrandal olevasse kassi piimanõusse. Hommikuks oli nõus olev piim tahkunud. Spitteler hakkas meetodit täiustama ning koos Wilhelm Krischega asutati firma, kus toodeti kaseiinist valmistatud plaste juba suuremas koguses.[6]

KasutusaladRedigeeri

 
Kaseiinist valmistatud nööbid

Kaseiini kasutatakse valmistoitudes, ravimites, toidulisandites ja ka kosmeetikas. Samuti on see vajalik liimide, värvide ja plastmassi koostamisel. Kaseiini põhjal valmistatud liimi kasutatakse puitdetailide liimimisel, kuna see aitab neil niiskust taluda. Kaseiinist valmistatud plastik sarnaneb elevandiluule ja marmorile ning seda kasutatakse peamiselt nööpide valmistamisel.[3] Kõige rohkem leidub kaseiini suurema valgusisaldusega piimatoodetes, näiteks rasvavabas piimas, jogurtis, keefiris, juustus ja jäätises. Suurema rasvasisaldusega piimatooted, näiteks või ja koor, sisaldavad kaseiini väga vähe.[7]

Kaseiin toidulisandinaRedigeeri

Jõutreeninguga tegelevate inimeste seas on kaseiin populaarne toidulisand, kuna see seedub kehas aeglaselt ning varustab lihaseid vajalike aminohapetega ligi seitsme tunni jooksul. Kaseiin aitab keharakkudel valke sünteesida ning aitab seetõttu kaasa lihaste kasvule ja rasva põletamisele.[8] 2010. aastal tehtud uuring tõestas, et 12 nädala jooksul aitas kaseiinivalk rohkem lihasmassi kasvatada ja jõunäitajaid parandada kui vadakuvalk.[9] Samal aastal tõestati, et kaseiini tarbimine võib vähendada ka hammaste emaili erosiooni teket.[10]

KaseiiniallergiaRedigeeri

Kaseiiniallergia on enim levinud imikute ja noorte laste seas. Allergia saab alguse, kui immuunsüsteem peab kaseiini ohtlikuks ning peab selle vastu võitlema, mis käivitab allergilise reaktsiooni. Enamasti kaob kaseiiniallergia 3–5 aasta vanuselt.[7] Allergia sümptomiteks võivad olla huulte, suu, keele, näo või kurgu paistetus, nahalööve, aevastamine, nohu, köhimine ja hingeldamine. Et allergiat ravida, tuleks järgida kaseiinivaba dieeti ning vältida piimatooteid, margariini ja vadakut.[11]

ViitedRedigeeri

  1. Heather McClees. Casein: The Disturbing Connection Between This Dairy Protein and Your Health, 2016.
  2. National Casein Company. Industrial Casein.
  3. 3,0 3,1 Encyclopaedia Britannica. Casein.
  4. Milk Facts. Milk Protein.
  5. Plastics Historical Society. Casein, 2016.
  6. Kat Arney. A Cat Turned Milk into Popular Plastic, 2017.
  7. 7,0 7,1 Erica Cirino. Casein Allergy, 2016.
  8. Rudy Mawer. Why Casein Is One of The Best Proteins You Can Take, 2016.
  9. Annie G. Allison. The effects of a 12-week resistance training program combined with casein or whey protein supplementation on body composition, muscle strength, and markers of satellite cell activation in older males, 2010.
  10. AJ White, LH Gracia, ME Barbour. Inhibition of dental erosion by casein and casein-derived proteins, 2010.
  11. Jennifer Robinson. Casein Allergy Overview, 2015.