Sahhariidid

(Ümber suunatud leheküljelt Sahhariid)

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Määratluse "süsivesikud" päritolu

muuda

Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nimetuse oma elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat).

Et paljude sahhariidide empiiriline valem on kujul Cn(H2O)m, siis arvati ekslikult, et tegu on süsiniku hüdraatidega, mistõttu Carl Schmidt võttis 1844 kasutusele termini "süsivesikud" (Kohlehydrate, tänapäeva saksa keeles Kohlenhydrate)[1]. Sahhariididel võib siiski olla ka teistsugune empiiriline valem ning nad võivad sisaldada muid funktsionaalrühmi ja heteroaatomeid (näiteks lämmastik, väävel); teisalt on samasuguse empiirilise valemiga aineid, mis ei ole sahhariidid, sest nad ei ole hüdroksüaldehüüdid ega hüdroksüketoonid.

Üldiselt on tegu sahhariidiga, kui aine molekulis leidub vähemalt üks aldehüüdrühm või ketorühm ja vähemalt kaks hüdroksürühma.

Liigitus

muuda

Olenevalt neid moodustavate monoosijääkide arvust jagunevad süsivesikud:

Süsivesikud inimese toitainetena

muuda

Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning on rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad. Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta (17kJ)[2]

Viited

muuda
  1. Annalen der Chemie, 51, 30 (1844).
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tea, Tallinn, 2006, lk 12