Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; küla kohta vaata artiklit Prangli küla, Eesti laeva kohta vaata artiklit Prangli (laev).

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on 6,62 km²[1] pindalaga saar Põhja-Eestis Soome lahes. Saar kuulub halduslikult Harju maakonna Viimsi valla koosseisu. Prangli on ainus Põhja-Eesti saar, mis on olnud püsiasustusega alates 13. sajandist.

Prangli
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 37′ 28″ N, 25° 1′ 15″ E
Pindala 6,62 km²[1]
Rannajoone pikkus 33 km
Kõrgeim koht
Kullamägi (9 m)
Elanikke
169 (2017)[2]
25,5 in/km²
EE Prangli.PNG

Sisukord

NimiRedigeeri

Pranglit on esimest korda mainitud 1387. aastal (Rango). Hilisemates allikates on saare kohta kasutatud nimekujusid Wrangelsholm, Wrano ja Wrango. 1525 on saart nimetatud Rangelisare, 1732 Pranglesaar.

Saare nimi võib tuletuda germaani sõnatüvest “wranga” ('pöörama, väänama, keerutama'). Teise versiooni järgi võib saare nimi tuletuda soome keele sõnadest “ranko” või “ranka” ('pikk halg', 'puutüvi'). [3]

AsendRedigeeri

Prangli asub Viimsi poolsaarest kirdes, Leppneeme sadamast 10 km kaugusel Soome lahes. Saare ümbruses asuvad Aksi, Tiirloo, Seinakari (Liivakari) ja Keri saared. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse saareaheliku.

LoodusRedigeeri

 
Kotkakivi Pranglil

PinnamoodRedigeeri

Prangli jaguneb pinnamoelt madalama, käänulise rannajoonega lääne- ja luidetega idaosaks, mida eraldavad saare keskosa läbivad vanad rannamoodustised. Saarel paiknev loode–kagusuunaline voor on 6 km pikk ja 3,5 km lai. Saar on liivase ja kruusase pinnakattega. Pranglil leidub maagaasi. Luitekõrgendikud kõrguvad kuni 9 meetrit merepinnast, saare kõrgeim koht on Kullamägi, kuhu rahvapärimuse järgi olevat maetud mereröövlite kulda.

Saarel leidub rändrahne ja kivikülve. Rändrahnudest on suuremad Punane kivi, Kotkakivi, Rebasekivi, Suti teeäärerahn, Suti võsarahn, Tagalahe rannarahn, Prahirahn, Kabelimäe kivi, Kõrgerahn, Jahukari rahn, Eeslahe Suurkivi, Sadulakivi, Loo põõsastiku rahn, Loo rannarahn, Pikk-Kari Soonestiku rahn ja Pikk-Kari Väikekarirahn ning Ülesaareneeme kivi.

TaimestikRedigeeri

Prangli on Eesti lääne- ja idapoolse levilaga taimeliikide kohtumispunkt. Saare taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Saarel leidub palu-, nõmme- ja soovikumetsi, samuti erinevaid soometsi. Saare põhjaosas on nõmmed ja lääneosas rannaniidud. Kirdeosas leidub liivikuid.

Saare haruldaseim taimeliik on põhja-raunjalg. Loodusharuldustest leidub saarel veel võsu-liivsibulalt, roosat merikanni ja rootsi kukitsat.

Saare lääneosa on arvatud Prangli hoiuala koosseisu. Saare kirdenurk jääb aga Prangli maastikukaitseala alla.

AjaluguRedigeeri

 
Prangli sadam 1922. aastal
 
Laeval Eestirand pommitamise läbi hukkunute matmispaik Prangli saarel

Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Prangli asustuse kohta on teateid 1491. aastast, kuid rannarootslased asusid saarele arvatavasti 13. sajandi lõpus. Elanikkonna eestistumine toimus 17. sajandil. 1910 elas saarel 493 elanikku ja 1934. aasta rahvaloenduse andmetel 469 inimest. 1944 lahkus saarelt 144 elanikku.

Prangli kuulus Harju-Jaani kihelkonda. Aastatel 13971549 kuulus saar Maardu mõisale, seejärel läks see esimesest eraldatud Haljava mõisa koosseisu. Aastatel 18471899 haldasid Pranglit poolmõisana Girard de Soucantonid. 1849 rajati saarele ka mõisahooneid, mis ei ole aga tänapäevani säilinud. 1899 hakati saarel paiknevaid mõisamaid talupoegadele müüma.

1848. aastal ehitati saarele kabel. Mõisnik Edmund Girard de Soucantonit saadud annetuse toel hangiti sinna ka orel ja tehti mitmeid uuendusi. Seejärel pühitseti kirikuõpetaja eestvõttel kabel uuesti 1860. aastal.

Jõelähtme kirikuõpetaja Paul Loppenowe eestvõttel alustas 1869. aastal tegevust Prangli kool. Tänaseni kasutatav koolihoone ehitati aastal 1900.

1921. aastal asutati Prangli kalameeste selts.

1924. aastal viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati maagaasileiukoht. Gaasipuurauke rajati juurde 19461960, kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei olnud majanduslikult tulus.

1941. aastal pommitasid Natsi-Saksa hävituslennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude armeesse mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten Nelke juhtis vigastatud auriku Prangli lähedale madalikule ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest.[4] Saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust mälestusristiga.

19421943 viibis saarel lühikest aega Saksa sõjavägi. Aastal 1944 põgenesid paljud pranglilased Soome. Eriti palju lahkus nooremaid inimesi. 1945. aastal jõudis saarele taas Nõukogude Liidu sõjavägi.

1949. aastal viidi läbi kollektiviseerimine ja asutati kolhoos "Noor Kaardivägi". See ühines 1961. aastal S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga.

1954. aastal valmis Prangli rahvamaja.

Nõukogude piirivalve lahkus 1992. aastal.

HaldusjaotusRedigeeri

Pranglil asub tänapäeval kolm küla: Kelnase, Idaotsa, Lääneotsa. Rahvastikuregistri andmetel elab saarel 169 elanikku ning seal on Prangli Põhikool, kauplus, arstipunkt, postiasutus, Prangli rahvamaja, Prangli raamatukogu ja restoran.

TransportRedigeeri

Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. 2010. aastani teenindas laevaliini Helge, seejärel reisilaev Vesta ning 2013. aastast sõidab Prangli ja mandri vahel reisiparvlaev Wrangö.

Saarel on kaks kasutuses olevat merenavigatsioonirajatist: Prangli loode ja kagu tulepaak.

Prangli kultuuriloosRedigeeri

Prangli järgi on nimetatud laev Prangli.

1969 uppus teel Pranglile muusik Boris Kirikal.

Kooli muusikaõpetaja Tiinamai Keskpaik lõi Prangli hümni.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Prangli Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 14. juunil 2019.
  2. Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel." Statistikablogi. 23. oktoober 2017.
  3. Tõnu Viik. "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi." Maaleht 19. jaanuar 2011.
  4. "70 aastat laevahukust Prangli juures" Viimsi Teataja, 31. august 2011

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri