Pühakiri

Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat suulist pärimust.

Kristlus

 Pikemalt artiklis Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest. Selle keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Piibel

 Pikemalt artiklis Piibel

Piibel (ka 'Pühakiri' või 'Jumala Sõna') on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Vana Testament

 Pikemalt artiklis Vana Testament

Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 deuterokanoonilist raamatut ehk apokriivat.

Uus Testament

 Pikemalt artiklis Uus Testament

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid , mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad "Apostlite teod", mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist; valik eri autorite kirju kogudustele ning apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.

Judaism

 Pikemalt artiklis Judaism

Judaism, ka juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos, on peamiselt juudi rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest.

Tanah

 Pikemalt artiklis Tanah

Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile.

Toora

 Pikemalt artiklis Toora

Toora (heebrea תורה; Pentateuh ehk Viisraamat), vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule.

Nevi'im

Nevi'im (heebrea נביאים; Prohvetid), vastab kristliku piibli prohvetite raamatutele.

Ketuvim

Ketuvim (heebrea כתובים; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele – Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ning Ajaraamat.

Talmud

 Pikemalt artiklis Talmud

Talmud (heebrea keeles תלמוד‎ 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr, mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete rabide õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel.

Islam

 Pikemalt artiklis Islam

Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest.

Koraan

 Pikemalt artiklis Koraan

Koraan (araabia keeles: أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

Budism

 Pikemalt artiklis Budism

Budism (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti k. Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur; üks maailmareligioonidest.

Tipitaka

 Pikemalt artiklis Tipitaka

Tipiṭaka või Tripitaka (paali keeles tipiṭaka, ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka) ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida theravaada koolkonnas peetakse Buddha õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks.

Vinaya Piṭaka

 Pikemalt artiklis Vinaya Pitaka

Ka “Vinajakorv”, lühendatult: Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised; koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest.

Sutta Piṭaka

 Pikemalt artiklis Sutta Piṭaka

Sisaldab Buddha poolt antud põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast.

Dīgha-nikāya

 Pikemalt artiklis Dīgha-nikāya

Ka “Pikkade tekstide kogumik”, lühendatult: DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Nende hulka kuuluv Mahā-satipaṭṭhāna-sutta (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde.

Majjhima-nikāya

 Pikemalt artiklis Majjhima-nikāya

Ka “Keskmise pikkusega tekstide kogumik”, lühendatult: MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Saṃyutta-nikāya

 Pikemalt artiklis Saṃyutta-nikāya

Ka “Rühmade kogumik”, lühendatult: SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. Pali Text Society väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks.

Aṅguttara-nikāya

 Pikemalt artiklis Aṅguttara-nikāya

Ka "Jaotuste kogumik", lühendatult: AN, sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11 alaossa.

Khuddaka-nikāya

 Pikemalt artiklis Khuddaka-nikāya

Ka “Lühikeste tekstide kogumik”, lühendatult: KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum on Dhammapada.

Abhidhamma Pitaka

 Pikemalt artiklis Abhidhammapiṭaka

Ka “Abhidhammakorv”, lühendatult: Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik.

Mahajaana suutrad

 Pikemalt artiklis Mahajaana suutrad

Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast theravaada ja vadžrajaana kõrval. Lisaks Tipiṭaka'le kuuluvad mahajaana kaanonisse ka mahajaana suutrad, mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti; tänapäeval on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.

Ületava mõistmise suutrad

 Pikemalt artiklis Ületava mõistmise suutrad

Ületava mõistmise suutrad ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis kokku sisaldab umbes 40 teksti.

• Teemantsuutra

 Pikemalt artiklis Teemantsuutra

• Südasuutra

 Pikemalt artiklis Südasuutra

• Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra
• Ühetähesuutra

Õnnemaa suutrad

 Pikemalt artiklis Õnnemaa suutrad

Õnnemaa suutrad ehk puhta maa suutrad on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas.

Lootossuutra

 Pikemalt artiklis Lootossuutra

Vadžrajaana tantrad

 Pikemalt artiklis Vadžrajaana

Vadžrajaana, tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on tantrad.

Krijatantra

 Pikemalt artiklis Krijatantra

Tšarjatantra

 Pikemalt artiklis Tšarjatantra

Guhyasamāja tantra

 Pikemalt artiklis Guhyasamāja tantra

Hinduism

 Pikemalt artiklis Hinduism

Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.

Śruti

Śruti (tähendusega see, mis on kuuldud) on hinduismi pühakirja kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses.

Veedad

 Pikemalt artiklis Veedad

Neli Veedat (sanskriti keele sõnast veda või ved 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad veedaliku kirjanduse hulka ka Brahma raamatud, Upanišadid ja Aranyakad.

1. Rigveeda
2. Jadžurveeda
3. Samaveeda
4. Atharvaveeda

Brahma raamatud

Brahma raamatud ehk Brahmaanad on Veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000 – 800 eKr.

Upanišadid

 Pikemalt artiklis Upanišadid

Upanišadid ehk Vedaanta on aastatest 800 – 600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200.

Aranyakad

Aranyakad on Veedade rituaalide filosoofilised selgitused.

Samhitad

Samhitad on Veedadega seonduvad mantrad, hümnid, palved jne.

Smriti

Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis.

Eeposed

Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost.

Ramayana

 Pikemalt artiklis Ramayana

Ramayana on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama.

Mahabharata

 Pikemalt artiklis Mahabharata

Mahabharata on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on Bhagavadgītā, milles jumal Krišna jagab õpetusi.

 Pikemalt artiklis Bhagavadgītā

Puraanad

 Pikemalt artiklis Puraanad

Puraanad on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel.

Tantrad

 Pikemalt artiklis Tantrad

Suutrad

 Pikemalt artiklis Suutra

Taoism

 Pikemalt artiklis Taoism

Taoism on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus.

Daozang

 Pikemalt artiklis Taoismi varamu

Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.

Kõige tuntumad tekstid on Daodejing ja Zhuangzi.

Daozang jaguneb kolmeks "koopaks". Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi.

Dongzhen

Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste.

Dongxuan

Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste.

Dongshen

Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.

Neli lisa

1. Taixuan
2. Taiping
3. Taiqing
4. Zhengyi