Ava peamenüü

Niiluse ahven (Lates niloticus) on ahvenlaste sugukonda kuuluv mageveekala. Ta on laialt levinud afrotroopilises riikkonnas ja kuulub Kongo jõe, Niiluse, Senegali jõe, Nigeri jõe ja Tšaadi järve, Volta järve, Turkana järve ja teiste jõgede valglate pärismaiste liikide hulka. Teda leidub ka Egiptuses riimveelises Maryūţi järves.

Niiluse ahven
Niiluse ahven (Lates niloticus)
Niiluse ahven (Lates niloticus)
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Ahvenalised Perciformes
Sugukond Ahvenlased Percidae
Binaarne nimetus
Lates niloticus
Linnaeus

Lates niloticus on värvuselt hõbedane ja sinise varjundiga. Tal on iseloomulikud mustad kollase välisringiga silmad. Niiluse ahven võib kasvada kuni 2 m pikkuseks ja kaaluda kuni 200 kg, olles seega üks suurimaid mageveekalu.[2] Täiskasvanud isendi keskmine pikkus on 121–137 cm, kuid paljud neist püütakse välja enne, kui nad nii suureks kasvavad.[3]

Niiluse ahvena noorisend (Lates niloticus)

Täiskasvanud niiluse ahven võib elada kõikjal veekogudes, kus on piisavalt suur hapniku kontsentratsioon, noorisendid elavad aga vaid madalas või kaldaäärses keskkonnas. Ümbritsevat elukeskkonda valitsev niiluse ahven on röövloom, kes toitub kaladest (sealhulgas ka enda liigikaaslastest), vähilaadsetest ja putukatest. Noorisendid toituvad ka zooplanktonist. Et end teiste röövloomade eest kaitsta, ujub niiluse ahven parves.

Niiluse ahven on viidud sisse mitmesse Aafrika järve, sealhulgas Victoria järve ja Nasseri tehisjärve. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on niiluse ahvena nimetanud 100 halvima sissetungiva liigi hulka.

Austraalia Queenslandi osariik määrab karmi trahvi kõigile, kelle valduses leitakse elus niiluse ahven, kuna ta võistleb otseselt välimuselt sarnase pärismaise liigiga Lates calcarifer, mis võib kasvada kuni 1,8 m pikkuseks.

Niiluse ahven on oluline söögikala.

Victoria järve sisseviimineRedigeeri

 
Niiluse ahven võib kasvada kuni 2m pikkuseks ja kaaluda kuni 200 kg[4]

Niiluse ahvena Aafrikas Victoria järve sisseviimine on üks sagedamini toodud näide võõrliigi kahjulikust mõjust kohalikule ökosüsteemile.

Niiluse ahven viidi Victoria järve 1950-ndatel[5][6] ja sellest ajast peale on teda järvest kaubanduslikul eesmärgil püütud. Arvatakse, et niiluse ahvena tõttu on osaliselt või täielikult surnud välja mitusada kohalikku liiki. Algselt toitus niiluse ahven kohalikest kirevahvenlaste perekonda kuuluvatest kaladest, kuid nende arvukuse vähenedes toitub niiluse ahven peamiselt krevettidest ja karplastest.

Niiluse ahvena Victoria järve sisseviimine tõi endaga kaasa suurte kalastusettevõtete loomise. 2003. aastal müüdi teda Euroopa Liitu 169 miljoni euro väärtuses. Ugandas ja Tansaanias pakub Victoria järvel toimuv harrastuskalapüük turismile lisatulu. Hetkel ei ole selge, mis kaugemas tulevikus liigiga seoses võib juhtuda, kuna ülepüük on Niiluse ahvena arvukust vähendanud. Järve ökosüsteemi muutumine on järveäärsetele kohalikele kogukondadele avaldanud kahjulikku sotsiaalmajanduslikku mõju. Laiaulatuslik kalapüük on niiluse ahvena välisriikidesse müümise näol toonud sisse miljoneid dollareid, kuid samal ajal on see sundinud suurel hulgal kohalikke elanikke loobuma traditsioonilisest kalapüügist ja muutnud nad majanduspagulasteks.

Niiluse ahvena sissetoomine on lisaks avaldanud ökoloogilist mõju järve kallasalale. Pärismaiseid krevette kuivatati traditsiooniliselt päikese käes, aga kuna Niiluse ahvena rasvasisaldus on suurem, peab neid riknemise vältimiseks suitsutama. Seetõttu on piirkonnas kasvanud nõudlus küttepuidu järele, mis on toonud kaasa metsatustumise, mulla erosiooni ja kõrbestumise.

Niiluse ahvena Victoria järve sissetoomisega põhjustatud hädasid käsitleb Hubert Sauperi lavastatud dokumentaalfilm "Darwini õudusunenägu", mis kandideeris ka Oscarile.

ViitedRedigeeri

  1. Azeroual, A., Entsua-Mensah, M., Getahun, A., Lalèyè, P., Moelants, T. & Ntakimazi, G. (2010). "Lates niloticus." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2013.
  2. Kaufman, Les. "Catastrophic Change in Species-Rich Freshwater Ecosystems: The lessons of Lake Victoria". BioScience 42 (11). doi:10.2307/1312084. 
  3. Wood. The Guinness Book of Animal Facts and Feats. Sterling Pub Co Inc. ISBN 978-0-85112-235-9. 
  4. "Nile perch". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 27.06.2011. 
  5. http://bioscience.oxfordjournals.org/content/55/9/780.full.pdf+html
  6. Pringle, Robert M. (1. jaanuar 2005). "The Nile Perch in Lake Victoria: Local Responses and Adaptations". Africa: Journal of the International African Institute 75 (4): 510–538. ISSN 0001-9720. JSTOR 3556959. doi:10.3366/afr.2005.75.4.510.