Zooplankton
Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõssetest jt väikestest hõljuvatest selgrootudest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised.
Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka (sub)mikroskoopilisi organisme.
Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ehk pudemest, ja on ise toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele.
Mõnikord eristatakse zooplanktonist ihtüoplankton, mille moodustavad kalade hõljuvad elujärgud, enamasti kalavastsed.
Zooplanktoni jaotus erinevate kriteerumite aluselRedigeeri
Ehitustüübi aluselRedigeeri
Organismi üldise ehitustüübi alusel räägitakse sageli üherakulistest zooplankteritest ehk protozooplankteritest ja hulkraksetest ehk metazooplankteritest.
Suuruse aluselRedigeeri
Zooplanktereid saab suuruse järgi jaotada mikro- ja makrozooplanktoniks. Ühe jaotuse kohaselt kuuluvad mikrozooplanktoni alla 0,035–0,157 mm ja makrozooplanktoni alla sellest suuremad plankterid[1].
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Kim, H.-W. jt. (2000). Zooplankton grazing on bacteria and phytoplankton in a regulated large river (Nakalong River, Korea). Journal of Plankton Research 22: 1559–1577