Ava peamenüü
Tüüpiline zooplankter meres – hiilgevähiliste seltsi kuuluv Meganyctiphanes norvegica

Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõssetest jt väikestest hõljuvatest selgrootudest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised.

Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka (sub)mikroskoopilisi organisme.


Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ehk pudemest, ja on ise toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele.

Mõnikord eristatakse zooplanktonist ihtüoplankton, mille moodustavad kalade hõljuvad elujärgud, enamasti kalavastsed.

Sisukord

Zooplanktoni jaotus erinevate kriteerumite aluselRedigeeri

Ehitustüübi aluselRedigeeri

Organismi üldise ehitustüübi alusel räägitakse sageli üherakulistest zooplankteritest ehk protozooplankteritest ja hulkraksetest ehk metazooplankteritest.

Suuruse aluselRedigeeri

Zooplanktereid saab suuruse järgi jaotada mikro- ja makrozooplanktoniks. Ühe jaotuse kohaselt kuuluvad mikrozooplanktoni alla 0,035–0,157 mm ja makrozooplanktoni alla sellest suuremad plankterid[1].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kim, H.-W. jt. (2000). Zooplankton grazing on bacteria and phytoplankton in a regulated large river (Nakalong River, Korea). Journal of Plankton Research 22: 1559–1577