Koger
 |
See artikkel on kalast; perekonnanime kohta vaata artiklit Koger (perekonnanimi). |
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger[2] (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
| Koger | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Karpkalalised Cypriniformes |
| Sugukond |
Karpkalalased Cyprinidae |
| Perekond |
Koger Carassius |
| Liik |
Koger |
| Binaarne nimetus | |
|
Carassius carassius (Linnaeus, 1758) | |
Elukoht ja levilaRedigeeri
Koger on mageveekala, kuid teda esineb ka riimvees. Enamasti elab koger madalates tiikides, tugevalt taimestunud järvedes ning aeglase veega jõgedes. Liik talub hapnikuvaest vett, kõrgeid ja madalaid temperatuure ning orgaanilisi saasteaineid. Koger eelistab veekogusid, kus pole teisi kalaliike – seal võib ta muutuda ka väga arvukaks.[3]
Liik pärineb Euraasiast ning tema looduslik leviala ulatub Kolõma jõe valglast idas Reini jõe valgla ja Ida-Inglismaani läänes. Kokre on viidud ka Itaaliasse ja Prantsusmaale.[3]
KirjeldusRedigeeri
Noorkala on värvuselt pronksikarva, kuid tumeneb vananedes. Kogre keha on külgedelt lamendunud,[3] seljauime välisserv on kumer. Hõbekogrest eristab kokre väiksem sabauime väljalõige.[4] Täiskasvanud kogred võivad kasvada 20-30 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 1,5 kg, kuid väiksemates veekogudes jäävad kalad sageli alamõõduliseks ja -kaaluliseks, ületades harva 15-20 cm ja 0,5 kg.[5] Kogre pikkusrekord on 64 cm,[3] Eestis on püütud üle 40 cm pikki ja 3 kg raskuseid kalu.[4]
ToitumineRedigeeri
Koger on lepiskala, kes toitub planktonist, zoobentosest, taimedest ja detriidist.[3] Kuna liik suudab toime tulla väikeveekogudes valitseva hapnikupuudusega, võib ta ohustada nende elustikku. Kogrega asustatud tiigis ei jää elama ükski kahepaikne peale kärnkonna, kelle kullesed on mürgised. Lisaks muutub tiik sogaseks – osalt põhjustab seda kogre toiduotsingutel üles kaevatud muda, teisalt aga zooplanktoni hävinemine, mis toob kaasa veeõitsengu.[6]
EluviisRedigeeri
Põuaperioodid ja talve veedab koger veekogu põhjamudasse kaevunult.[3] Seetõttu on liik sarnaselt linaskile võimeline talvituma ka ummuksilejäänud järvedes.[7] Röövkala ilmumise korral käivitub kogre alarmreaktsioon, mille käigus ujub kala ninaga vastu põhja, et vett sogaseks ajada.[8]
Koger võib elada kuni 10-aastaseks.[3]
KudemisperioodRedigeeri
Suguküpsuse saavutab koger osade allikate kohaselt 2-3-aastaselt,[5] teiste järgi 3-5-aastaselt.[4] Emane kala koeb mais-juunis mitu korda, veetaimede külge kleepunud kudust kooruvad 4-8 päeva pärast vastsed.[3]
KasutamineRedigeeri
Hapukoores küpsetatud koger (poola keeles karasie w śmietanie) on Poola rahvusköögis olulisel kohal.[9] Kalal puudub suurem majanduslik tähtsus.[4]
RahvasuusRedigeeri
Rahvasuus on kogre kohta öeldud näiteks karus, kogerik ja kogrets.[10]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Freyhof, J. & Kottelat, M. (2008). Carassius carassius. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
- ↑ Vahula, Marek (30. detsember 2022). "Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXXXI osa". looduskalender.ee. Vaadatud 29. jaanuaril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Carassius carassius (Linnaeus, 1758). Crucian carp". FishBase. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Carassius carassius (Linnaeus, 1758)". eElurikkus. Vaadatud 29. jaanuaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 Wellby, Ian; Girdler, Ash; Welcomme, Robin (2017). Fisheries Management: A Manual for Still-Water Coarse Fisheries (inglise). John Wiley & Sons. Lk 49. ISBN 9781444319781.
- ↑ Rannap, Riinu (2011). "Elu kaladeta tiigis". Loodusesõber (4).
- ↑ Aaslaid, Agnes (7. jaanuar 2003). "Kõva pakane hukutab kalu". Eesti Loodus.
- ↑ Tuvikene, Arvo (2006). "Kalade alarmreaktsioon". Horisont (2).
- ↑ Strybel, Robert; Strybel, Maria (2005). Polish Heritage Cookery (inglise) (teine trükk). Hippocrene Books. Lk 384.
- ↑ "Koger". Väike murdesõnastik. Vaadatud 28. jaanuaril 2023.
VälislingidRedigeeri
- Koger andmebaasis eElurikkus
