Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
| Koger | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Karpkalalised Cypriniformes |
| Sugukond |
Karpkalalased Cyprinidae |
| Perekond |
Koger Carassius |
| Liik |
Koger |
| Binaarne nimetus | |
|
Carassius carassius | |
Tavaliselt on koger 10–40 cm pikkune, erandina kuni 64 cm, ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalaga, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas.
Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett.
Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss.
Levila ulatub Euroopas Walesist kuni Leena jõeni. Kokre on ka muudesse piirkondadesse sisse toodud. Eestis on koger tavaline kala.
RahvasuusRedigeeri
Kogrele on rahvasuu andnud arvukalt nimetusi, näiteks kogra, kogras, karus.