Pühakiri

(Ümber suunatud leheküljelt Kaanon (religioon))

Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat suulist pärimust.

KristlusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest. Selle keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

PiibelRedigeeri

  Pikemalt artiklis Piibel

Piibel (ka 'Pühakiri' või 'Jumala Sõna') on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Vana TestamentRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vana Testament

Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 deuterokanoonilist raamatut ehk apokriivat.

Uus TestamentRedigeeri

  Pikemalt artiklis Uus Testament

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid , mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad "Apostlite teod", mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist; valik eri autorite kirju kogudustele ning apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.

JudaismRedigeeri

  Pikemalt artiklis Judaism

Judaism, ka juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos, on peamiselt juudi rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest.

TanahRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tanah

Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile.

TooraRedigeeri

  Pikemalt artiklis Toora

Toora (heebrea תורה; Pentateuh ehk Viisraamat), vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule.

Nevi'imRedigeeri

Nevi'im (heebrea נביאים; Prohvetid), vastab kristliku piibli prohvetite raamatutele.

KetuvimRedigeeri

Ketuvim (heebrea כתובים; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele – Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ning Ajaraamat.

TalmudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Talmud

Talmud (heebrea keeles תלמוד‎ 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr, mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete rabide õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel.

IslamRedigeeri

  Pikemalt artiklis Islam

Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest.

KoraanRedigeeri

  Pikemalt artiklis Koraan

Koraan (araabia keeles: أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

BudismRedigeeri

  Pikemalt artiklis Budism

Budism (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on 6.5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti k. Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur; üks maailmareligioonidest.

TipitakaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tipitaka

Tipiṭaka või Tripitaka (paali keeles tipiṭaka, ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka) ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida theravaada koolkonnas peetakse Buddha õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks.

Vinaya PiṭakaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vinaya Pitaka

Ka “Vinajakorv”, lühendatult: Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised; koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest.

Sutta PiṭakaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sutta Piṭaka

Sisaldab Buddha poolt antud põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast.

Dīgha-nikāyaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Dīgha-nikāya

Ka “Pikkade tekstide kogumik”, lühendatult: DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Nende hulka kuuluv Mahā-satipaṭṭhāna-sutta (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde.

Majjhima-nikāyaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Majjhima-nikāya

Ka “Keskmise pikkusega tekstide kogumik”, lühendatult: MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Saṃyutta-nikāyaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Saṃyutta-nikāya

Ka “Rühmade kogumik”, lühendatult: SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. Pali Text Society väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks.

Aṅguttara-nikāyaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Aṅguttara-nikāya

Ka "Jaotuste kogumik", lühendatult: AN, sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11 alaossa.

Khuddaka-nikāyaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Khuddaka-nikāya

Ka “Lühikeste tekstide kogumik”, lühendatult: KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum on Dhammapada.

Abhidhamma PitakaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Abhidhammapiṭaka

Ka “Abhidhammakorv”, lühendatult: Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik.

Mahajaana suutradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Mahajaana suutrad

Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast theravaada ja vadžrajaana kõrval. Lisaks Tipiṭaka'le kuuluvad mahajaana kaanonisse ka mahajaana suutrad, mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti; tänapäeval on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.

Ületava mõistmise suutradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Ületava mõistmise suutrad

Ületava mõistmise suutrad ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis kokku sisaldab umbes 40 teksti.

  • Teemantsuutra
  Pikemalt artiklis Teemantsuutra
  • Südasuutra
  Pikemalt artiklis Südasuutra
  • Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra
  • Ühetähesuutra

Õnnemaa suutradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Õnnemaa suutrad

Õnnemaa suutrad ehk puhta maa suutrad on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas.

LootossuutraRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lootossuutra

Vadžrajaana tantradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vadžrajaana

Vadžrajaana, tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on tantrad.

KrijatantraRedigeeri

  Pikemalt artiklis Krijatantra

TšarjatantraRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tšarjatantra

Guhyasamāja tantraRedigeeri

  Pikemalt artiklis Guhyasamāja tantra

HinduismRedigeeri

  Pikemalt artiklis Hinduism

Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.

ŚrutiRedigeeri

Śruti (tähendusega see, mis on kuuldud) on hinduismi pühakirja kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses.

VeedadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Veedad

Neli Veedat (sanskriti keele sõnast veda või ved 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad veedaliku kirjanduse hulka ka Brahma raamatud, Upanišadid ja Aranyakad.

  1. Rigveeda
  2. Jadžurveeda
  3. Samaveeda
  4. Atharvaveeda

Brahma raamatudRedigeeri

Brahma raamatud ehk Brahmaanad on Veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000 – 800 eKr.

UpanišadidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Upanišadid

Upanišadid ehk Vedaanta on aastatest 800 – 600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200.

AranyakadRedigeeri

Aranyakad on Veedade rituaalide filosoofilised selgitused.

SamhitadRedigeeri

Samhitad on Veedadega seonduvad mantrad, hümnid, palved jne.

SmritiRedigeeri

Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis.

EeposedRedigeeri

Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost.

RamayanaRedigeeri
  Pikemalt artiklis Ramayana

Ramayana on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama.

MahabharataRedigeeri
  Pikemalt artiklis Mahabharata

Mahabharata on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on Bhagavadgītā, milles jumal Krišna jagab õpetusi.

  Pikemalt artiklis Bhagavadgītā

PuraanadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Puraanad

Puraanad on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel.

TantradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tantrad

SuutradRedigeeri

  Pikemalt artiklis Suutra

TaoismRedigeeri

  Pikemalt artiklis Taoism

Taoism on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus.

DaozangRedigeeri

  Pikemalt artiklis Taoismi varamu

Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.

Kõige tuntumad tekstid on Daodejing ja Zhuangzi.

Daozang jaguneb kolmeks "koopaks". Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi.

DongzhenRedigeeri

Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste.

DongxuanRedigeeri

Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste.

DongshenRedigeeri

Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.

Neli lisaRedigeeri

  1. Taixuan
  2. Taiping
  3. Taiqing
  4. Zhengyi