Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat suulist pärimust.
KristlusRedigeeri
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest. Selle keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
PiibelRedigeeri
Piibel (ka Pühakiri või Jumala Sõna) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.
Vana TestamentRedigeeri
Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 deuterokanoonilist raamatut ehk apokriivat.
Uus TestamentRedigeeri
Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid, mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad Apostlite teod, mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, valik eri autorite kirju kogudustele ning apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.
JudaismRedigeeri
Judaism, ka juudi usk või juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos, on peamiselt juudi rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest.
TanahRedigeeri
Tanah (heebrea keeles תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile.
TooraRedigeeri
Toora (heebrea תורה; Pentateuh ehk Viisraamat) vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule.
Nevi'imRedigeeri
Nevi'im (heebrea נביאים; Prohvetid), vastab kristliku piibli prohvetite raamatutele.
KetuvimRedigeeri
Ketuvim (heebrea כתובים; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele: Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ja Ajaraamat.
TalmudRedigeeri
Talmud (heebrea keeles תלמוד 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr, mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete rabide õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel.
IslamRedigeeri
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest.
KoraanRedigeeri
Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.
BudismRedigeeri
Budism (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti keeles Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur, üks maailmareligioonidest.
TipitakaRedigeeri
Tipiṭaka või Tripitaka (paali keeles tipiṭaka, ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka) ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida theravaada koolkonnas peetakse Buddha õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks.
Vinaya PiṭakaRedigeeri
Vinaya Pitaka, ka Vinajakorv, lühendatult Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised. Ta koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest.
Sutta PiṭakaRedigeeri
Sutta Piṭaka sisaldab Buddha põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Ta koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast.
Dīgha-nikāyaRedigeeri
Dīgha-nikāya, ka Pikkade tekstide kogumik, lühendatult DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Nende hulka kuuluv Mahā-satipaṭṭhāna-sutta (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde.
Majjhima-nikāyaRedigeeri
Majjhima-nikāya, ka Keskmise pikkusega tekstide kogumik, lühendatult MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.
Saṃyutta-nikāyaRedigeeri
Saṃyutta-nikāya, ka Rühmade kogumik, lühendatult SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. Pali Text Society väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks.
Aṅguttara-nikāyaRedigeeri
Aṅguttara-nikāya, ka Jaotuste kogumik, lühendatult AN, sisaldab 9557 suttat jaotatuna 11 alaossa.
Khuddaka-nikāyaRedigeeri
Khuddaka-nikāya, ka Lühikeste tekstide kogumik, lühendatult KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum neist on Dhammapada.
Abhidhamma PitakaRedigeeri
Abhidhammapiṭaka, ka Abhidhammakorv, lühendatult Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik.
Mahajaana suutradRedigeeri
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast theravaada ja vadžrajaana kõrval. Lisaks tipiṭakale kuuluvad mahajaana kaanonisse ka mahajaana suutrad, mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti; tänapäeval on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.
Ületava mõistmise suutradRedigeeri
Ületava mõistmise suutrad ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis sisaldab umbes 40 teksti.
- Teemantsuutra
- Südasuutra
- Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra
- Ühetähesuutra
Õnnemaa suutradRedigeeri
Õnnemaa suutrad ehk puhta maa suutrad on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas.
LootossuutraRedigeeri
- Pikemalt artiklis Lootossuutra
Vadžrajaana tantradRedigeeri
Vadžrajaana, tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord on vadžrajaanat loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on tantrad.
KrijatantraRedigeeri
- Pikemalt artiklis Krijatantra
TšarjatantraRedigeeri
- Pikemalt artiklis Tšarjatantra
Guhyasamāja tantraRedigeeri
- Pikemalt artiklis Guhyasamāja tantra
HinduismRedigeeri
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.
ŠrutiRedigeeri
Šruti 'see, mis on kuuldud' on hinduismi pühakirjade kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses.
VeedadRedigeeri
Neli veedat (sanskriti sõnast veda 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad veedade kirjanduse hulka ka braahmanad, upanišadid ja aranjakad.
BraahmanadRedigeeri
Braahmanad on veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000–800 eKr.
UpanišadidRedigeeri
Upanišadid ehk vedaanta on aastatest 800–600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt braahmanate kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200.
AranjakadRedigeeri
Aranjakad on veedade rituaalide filosoofilised selgitused.
SamhitadRedigeeri
Samhitad on veedadega seonduvad mantrad, hümnid, palved jne.
SmritiRedigeeri
Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis.
EeposedRedigeeri
Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost.
Ramayana on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama.
Mahabharata on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on Bhagavadgītā, milles jumal Krišna jagab õpetusi.
PuraanadRedigeeri
Puraanad on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel.
TantradRedigeeri
- Pikemalt artiklis Tantrad
SuutradRedigeeri
- Pikemalt artiklis Suutra
TaoismRedigeeri
Taoism on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus.
DaozangRedigeeri
- Pikemalt artiklis Taoismi varamu
Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.
Kõige tuntumad tekstid on Daodejing ja Zhuangzi.
Daozang jaguneb kolmeks koopaks. Iga koobas jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi.
Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste.
Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste.
Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.
Neli lisaRedigeeri
- Taixuan
- Taiping
- Taiqing
- Zhengyi
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pühakiri |