Juhan Puskar

Juhan Puskar ka Johann Puskar, VR I/3 (6. mai 1885 Kabala vald Viljandi kreis, Liivimaa kubermang10. august 1950 Cucamonga, California, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Juhan Puskar
Sündinud 6. mai 1885
Kabala vald Viljandi kreis
Surnud 10. august 1950
Cucamonga, California, Ameerika Ühendriigid
Teenistused Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud 6. Jalaväepolk
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Anna ordeni II järk mõõkadega
Püha Anna ordeni III järk
Püha Anna ordeni IV järk
Püha Stanislavi ordeni II järk
Püha Stanislavi ordeni III järk
Vabadusrist I/3

Johann Puskar sündis 6. mail (vkj 24.04.) 1885. aastal Viljandi kreisi Pilistvere kihelkonna Kabala valla Villevere küla Siherni talus. Õppis valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis ning Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal 1899–1903.

Sõjalise hariduse sai Peterburi jalaväe junkrukoolis (hilisem Vladimiri sõjakool) 1905–1908. Astus septembris 1904 vabatahtlikult Venemaa keiserlikku armeesse. Ülendati juulis 1908. aastal alamleitnandiks. Teenis järgnevalt 61. Vladimiri jalaväepolgus kuulipildujakomando ülema ja rooduülemana[viide?]. Ülendati novembris 1911. aastal leitnandiks. Esimeses maailmasõjas osales koos oma polguga. Ülendati lahingulise vapruse eest augustis 1915 alamkapteniks. Jaanuarist 1917. aastal oli 619. jalaväepolgu komando- ja pataljoniülem. Ülendati jaanuaris 1917. aastal kapteniks. Pälvis lahingulise vapruse eest Anna 2., 3. ja 4. järgu ning Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järgu ordenitega.

1918. aasta jaanuarist kuni aprillini oli 1. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem, ülendati aprillis 1918 kaptenist alampolkovnikuks.

Saksa okupatsiooni ajal varjas end isatalus, Saksa okupatsiooni järel aitas 1918. sügisel organiseerida Viljandimaal omakaitset ja novembris asutada Paides kaitseliitu. Nimetati Vabadussõja eel, 21. novembril 1918, 6. jalaväepolgu ülemaks. Tagandati 26. aprillil 1919 Sõjavägede ülemjuhataja poolt seoses punavägede läbimurdega Ruhja all Lõunarindel. Viidi üle Sõjaväe Peastaabi Sõjaväe Varustusvalitsusse ja määrati mais 1919 selle sõjariistade osakonna ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Suurtükiväe Valitsusse sama osakonna ülemaks. Oli märts–aprill 1920 Nõukogude Venemaal rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liige[1].

Vabanes sõjaväest septembris 1920. aastal, 1922. aasta novembris nimetati alampolkovnikust kolonelleitnandiks.

Teeneid Vabadussõjas väärindati Vabaduse Ristiga Vabadusrist I/3, millele lisandus 50 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses Harjumaa Raasiku mõisast.

Töötas järjevalt Tallinn-Harju abimaksuinspektorina ning pälvis teenete eest Valgetähe IV klassi (1938) ordeni. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal varjas end Kambi talus. Saksa okupatsiooni ajal tegutses taas maksuinspektorina. Oli Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige.

Põgenes septembris 1944 koos perega Saksamaale. 1945. aasta kevadel valiti ta Kesk-Saksamaal Gera linnas asutatud Eesti Komitee esimeheks. Juba samal sügisel siirdus Nürnbergi läheduses asuvasse Fürthi, kus oli samuti tegev eestlaste rahvuskomitee juhatuses ning rahvatantsijate juhiks. Alates jaanuarist 1947 oli pikemat aega tegev Nürnbergi lähedal asunud Eesti-Läti laagri “Valga” Eesti Komitees. Siirdus 1950. aasta algul koos perega Ameerika Ühendriikidesse. Johann Puskar suri 10. augustil 1950 Lõuna-Californias Cucamongas puuviljaistanduses töötades südamerabandusse ja on maetud Lõuna-Californias Bellevue kalmistule Ontarios.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri